Hollandi esilastekirjanik Anna Maria Geertruida ehk Annie M. G. Schmidt (1911–1995) on meie mail pikemat aega valdavalt tuntud olnud oma Viplala lugudega, mis peale eestikeelset esmailmumist 1969. aastal Vladimir Beekmani tõlkes said kiiresti populaarseks ja teenisid ära ohtralt kordustrükke. Siiski peetakse kodumaal Schmidti paraadteoseks pigem illustraator Fiep Westendorpiga koostöös valminud väikelastele mõeldud jutukogu „Jip ja Janneke“, mis meil alles pärast iseseisvuse taastamist, 1996. aastal Marian Lavingi tõlkes välja anti.
Algselt kirjutas Schmidt Jipi ja Jannekese lugusid Hollandi ühte mainekamasse ajalehte Het Parool. Hiljem koguti need kokku, nagu populaarsed lood ikka, ja anti välja raamatutena (1953–1960). Niisiis tähistab teos tänavu juba oma 70. sünnipäeva, kusjuures menukuse kahanemist pole selle aja jooksul märgata ei kodumaal ega väljaspool sedagi. Tõlgituna inglise, saksa, hispaania, hiina, poola jpt keeltesse on Jipi ja Jannekese lood leidnud igal pool sooja vastuvõtu ja saanud mitmeid kordustrükke. Ilmselt soovivad need, kellele teost kunagi on ette loetud, saadud lugemiselamust oma lastegagi jagada.
Raamatu peategelased Jip ja Janneke on naabrilapsed, kes tihti koos aega veedavad. Raamatulugudes kirjeldatakse mudilaste toimetusi nii argipäevadel kui pühade ajal. Lapsed mängivad kauboisid ja poodi, ujutavad paate ja korjavad lilli, käivad juuksuris ja loomaaias. Et aga suuremaks ei saa kasvada, ilma et miskit vahel veidi vussi ei läheks või omavahel ei riieldaks, tuleb Jipil ja Jannekesel sedagi ette. Olgugi lood lihtsad ja tavalised, on need kirjaniku poolt väikeste lugejate jaoks suureks ja seikluslikuks kirjutatud – kogevad ju lapsed paljutki esimest korda. Ühtlasi annab Schmidt mudilasele suurepärase võimaluse koos Jipi ja Jannekesega nii mõndagi läbi elada ja nii oma elukogemust kasvatada või siis toimuvat oma kogetuga võrrelda. Paralleelide tõmbamine on lihtne, kuna iga laps tunneb enda Schmidti tegelastes ära – niivõrd ehedalt ja loomutruult on kujutatud Jippi ja Jannekest oma rõõmu- ja kurbusehetkedes, jonnipuhangutes ja heasoovlikkuses ning pidevas tegutsemisihas.
Et mahukast, üle kolmesajaleheküljelisest koondkogumikust oleks (ette)lugejal võimalik kiiresti hetke ja olukorda sobivaim lugu leida, on raamatu lõpus lisaks sisukorrale ka temaatiline register, mis esitab palad teemade kaupa.
„Jip ja Janneke“
Eesti Raamat, 1996, 2002, 2010
Illustreerinud Fiep Westendorp
Tõlkinud Marian Laving
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
