Asta Kassi „Pahupidi puhkus“ oli teos, mis koduselt raamaturiiulilt justkui ise su kätte hüppas niipea, kui kooliaasta lõpuaktus peetud sai ja suvealguse vabanemistunne meeli valdas. Vajadus millegi toreda, lõbusa ja lobeda järele kutsus ikka ja jälle vaatamata teose kohatisele pähe kulumisele kaasa elama remondi eest linnakodust pagendatud kaksikute Heleni ja Marguse suvesekeldustele maal vanaema juures.
Esialgi tundub lapsi ees ootavat tavapärane rahulik suvepuhkus vanaema, tema kitse Midri, kass Miiu ja tagasihoidliku peenramaa seltsis. Siis aga selgub, et samal ajal tuleb vanaema juurde taastuma ka tema kadunud abikaasa Arturi ema, kes on hiljuti insuldi saanud. Hädise hooldust vajava vanema naisterahva asemel saabub aga igati särtsakas ja ettevõtlik Roosimemm, kes noorte ja veel nooremate elule ohtralt värve lisab. Nii näiteks organiseerib ta kaaskondsed kodukaunistamise kuust osa võtma ja erilise põhjalikkusega kartuleid muldama. Kõige tipuks korraldab Roosimemm veel kolhoosi lasteaia puhkuse ajaks majja mudilaste hoiu, mis elanikel hetkegi puhata ei lase. Kui siis aga ühel hommikul sündmuste katalüsaator ootamatult kadunud on, valdab kõiki asjaosalisi mõnusa rahutunde asemel hoopis eriskummaline tühjus.
Teose suurimateks plussideks on värvikas karakterikujutus ja muhe vestelik jutustamisviis. Tegelaskujud, eesotsas Roosimemme ja vanaemaga, on küll karikatuursed, kuid siiski esitatud soojalt ja südamlikult. Autor kutsub lugejaid arvestama igasugu inimestega, sõltumata nende vanusest, soost, iseloomuveidrustest või muudest omapäradest. Jutulaad jätab aga mulje, justkui Margus ise istuks su kõrval ja pajataks juhtunust. Niivõrd elavalt ja värvikalt, et kogu sündmustik iseenesest filmina silme ees jooksma hakkab, on Asta Kass selle teose kirja pannud.
Eks ole varasematel või hilisematel aegadelgi vahvaid suveseiklusi kirja pandud. Meenutatagu siinkohal näiteks Jaan Rannapi „Maari suve“ (1983), Ilmar Tomuski „Pöörast puhkust Parakatkus“ (2010) või Andrus Kivirähki jutustust „Oskar ja asjad“(2015). Asta Kassi teosel on nende seas oma kindel koht. Pole ju lustakaid suveraamatuid kunagi liiga palju.
Eesti Raamat 1983
Tiritamm 2006
Ühinenud Ajakirjad 2021
Illustreerinud Edgar Valter
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
