fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Balti illustraatorite suurnäitus „Joostes huntidega“ Roomas

Roomas arutletakse liigirikkuse säilimise üle ja tutvustatakse Eesti, Läti ja Leedu parimate raamatuillustraatorite hunditeemalisi töid. Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite suurnäitus „Joostes huntidega“ avatakse seal 24. novembril ja seda on võimalik uudistada kuni 8. detsembrini 2021.

Euroopas kaduvate liikide hulka kuuluv hunt valiti 2018. aastal Eesti rahvusloomaks. Ka Rooma sündi sümboliseerib emahunt, kes toitis Igavese Linna rajajaid, kaksikvendi Romulust ja Remust. Tänavu tähistab Rooma 75. aastat Itaalia Vabariigi ning 150. aastat ühendatud Itaalia pealinnana. Balti illustratsiooninäituse „Joostes huntidega” avamisel toimus rahvusvaheline keskkonnahoiu, elurikkuse ja kunsti teemaline ümarlaud „Euroopa identiteedi juured: hunt Vahemere ja Läänemere folklooris elurikkuse säilimise sümbolina”.

„lllustratsioonikunst võimaldab jutustatud lugudesse või reaalselt toimunud sündmustesse põimida uued väärtused – näiteks keskkonnateadlikkuse, rohepöörde, hirmudega toimetuleku ja tõeliste eluväärtuste äratundmise,” selgitab näituse Eesti kuraator Viive Noor. Itaalia kunstiteadlane ja Balti illustraatorite näituse Itaalia-poolne kuraator Tiziana D’Acchille lisab, et see kunstivorm kõnetab nii lapsi kui täiskasvanuid ja illustratsioonikunstis edasiantud sõnum jõuab seega laiemate massideni.

Õnneliku kokkusattumisena ühtis huntinimesele keskenduva näituse avamine Roomas Ilmar Rootsi uurimuse „Susi – meie rahvuslooma 523 nime” avaldamisega Eestis. Teos kirjeldab eestlaste lugupidavat ning olulist suhet hundiga, kes on oma eeskujuga aidanud meie esivanematel loodusega kooskõlas ellu jääda. Eestis on loodud Hundi ümarlaud, mille eesmärk on leida lahendus, kuidas inimene hundiga koos elukeskkonda jagab. Rahvuslooma ümarlaua initsiatiivil andis Eesti Pank oktoobris välja miljon hundisümboliga 2-eurost meenemünti.

Eestit esindas Roomas keskkonna ja rohepöörde teemalisel ümarlaual Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann. „Just kunst on vahend, mis aitab keskkonnateadlikkust ja meid kõiki puudutavat tuleviku toidu teemat ühiskonnas laiemalt teadvustada,” ütles Tiidemann, kes on varem Roomas Eestit esindanud ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioonis FAO. Ümarlaual osalesid ka Eesti Suursaatkonna konsul ja kultuuridiplomaat Marika Lampi, Eesti Suursaatkonna nõunik Anne Mardiste, Eesti Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel ning Eesti Kunstnike Liidu president Elin Kard. Eestist olid kohal ka Rahvuslooma ümarlaua esindajad – Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts, keskkonnaajakirjanik Helen Arusoo ja Ell Sellis Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidust. Itaalia poolelt rääkisid keskkonnahoiust, rohepöördest ja hundiga seotud traditsioonidest Itaalia endine põllumajandusminister Alfonso Pecoraro Scanio, kunstiajaloolane ja kauaaegne Rooma Kaunite Kunstide Akadeemia direktor Tiziana D’Acchille, psühhoanalüütik Pietro Lasalvia, teose „Homerose eeposte Läänemere päritolu” autor Felice Vinci, La Sapienza ülikooli ajaloo ja ühiskonnateaduste professor Andrea Carteny ja La Sapienza ülikooli Balti uuringute keskuse juht Ülle Toode.

„Nii Eesti kui Itaalia rahvusloomaks on hunt, millel on mõlema rahva ajaloos ja folklooris oluline tähendus. Eestis oleme aastasadu huntidega koos eksisteerinud ning ka täna on hundid oluliseks osaks meie elurikkusest. Vaid tihedas koostöös suudame saavutada ambitsioonikad keskkonnaeesmärgid ning kaitsta bioloogilist mitmekesisust, ühendades parimal viisil kunsti, poliitika ning teaduse,” ütles asekantsler Tiidemann Roomas säästlikule arengule pühendatud kohtumisel. Ümarlaua lõppedes kinkis asekantsler Siim Tiidemann Rooma linnale ja Itaalia parlamendi Balti sõprussuhete grupi esindajale Federico Molliconele Eesti Panga tänavu oktoobris väljaantud hundikujutisega meenemündi. Hundi sümboolikaga mündi said teiste seas ka keskkonnaaktivist ning endine Itaalia põllumajandus- ja keskkonnaminister Alfonso Pecoraro Scanio, psühhoanalüütik Pietro Lasalvia ning Balti näitust võõrustava Creativi Italiani Fondi president Vanna Fadini. „Eesti rahvausundi järgi toob hundi nägemine õnne. Lahkujatele sooviti alati – õnne teie teel ja tulgu hunt teile vastu,” räägib folklorist Marju Kõivupuu.

2018. a. Londoni raamatumessil ning seejärel Poolas, Leedus ja Põhja-Itaalias Pordenones kohaliku kunstifestivali raames eksponeeritud näitus saabus Itaaliasse, Ischia saarele oktoobris ning jõudis sel nädalal Rooma. See on aeg, mil maailm on toibumas koroonaviirusest ning hirmudega silmitsi seismine on pandeemiaajal saanud uue sisu.

Näituse kuraator ja kunstnik Viive Noor on Itaalias hästi tuntud. Aastatel 2014 – 2016 ringles Itaalias Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös sündinud vendade Grimmide muinasjutunäitus „Elas kord..” (C’erauna volta…). Tuntud muinasjutumeistrid ammutasid inspiratsiooni Napoli barokiaegselt kirjanikult Giambattista Basilelt. Näitust sai kahe aasta jooksul näha üheteiskümnes Itaalia linnas, sealhulgas näiteks Roomas, Bolognas ja Materas. Äsja Roomas alanud Balti illustraatorite rändnäitus „Joostes huntidega” sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Fondazione Creativi Italiani ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös. Seda rahastab Eesti Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital ning toetavad Eesti, Läti ja Leedu suursaatkonnad Roomas.

Näitus on Roomas, Creativi Italiani Fondi galeriis, Piazza della Liberta 4, avatud 8. detsembrini. Näitus keskendub Läänemere idakalda huntinimese pärimustele ja koondab Balti riikide illustraatorite töid.

Balti illustraatorite näitus „Joostes huntidega“ sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös. Näitust rahastab Eesti Kultuuriministeerium ning Kultuurkapital ning seda toetavad Eesti, Läti ja Leedu suursaatkonnad Roomas. 2018. aastal Londoni raamatumessil alguse saanud näitust on eksponeeritud Poolas, Leedus ja Põhja-Itaalias Pordenones ning viimati Napoli lähedal Ischia saarel.

Lisainfo: Ülle Toode +335 126 8574 ja Fondazioni Creativi Italiani kodulehelt.

Ülle Meistri illustratsioon