Eestis puudub põhjalikum ja laiahaardelisem koomiksikultuur. Nii on koomiksid ka meie lastekirjanduspildis haruldased, aga ehk just seetõttu ka vägagi oodatud külalised. Viimastel aastatel, tõsi küll, on märgata ses vallas aga pisukest elavnemist: tõlkeliste piltjuttude kõrval on ilmunud nii omamaiste koomiksite kordustrükke (Raivo Järvi „Võitlus tule pärast. Muinasjutt Tulipoisist“, Olimar Kallase „Eksam XXI sajandisse. Kõik said kokku Kribuldis“) kui uudisteoseid (Priit Põhjala ja Ulla Saare „Doktor Tindipleki töötuba“, Ulla Saare „Ita ja Piuks“). Hiljuti poelettidele jõudnud „Kajakasaar“ võtab pureda paraja pähkli, püüdes ühendada tõsiteaduslikku lähenemist ja emotsionaalset lugu koomiksivormiga, kuid tuleb sellega igati väärikalt toime.
Tõsielulugu Matsalust
Kajakasaare lugu põhineb Matsalu looduskaitsealal Kakrarahu laiul pesitsevate merelindude kohta kogutud teadmistel. Raamatu sissejuhatusest selgub, et merelindude seiret alustati Kakrarahul juba 1962. aastal. Aastakümnete jooksul kogutud andmed võimaldavad teha järeldusi mitte ainult merelindude bioloogia, vaid ka selle kohta, kuidas linnud muutuva maailmaga kohanevad.
Raamatu peategelasteks on valitud kalakajakas, kelle elukäiku jälgitakse linnu sündimisest kuni tema seitsme aastaseks saamiseni. Kirjeldatakse kajakatibu koorumist munast ja rõngastamist, vaadeldakse tema esimesi kokkupuuteid õdede-vendadega, jälgitakse nende ühiseid maailmaavastusretki, millest nii mõnigi osutub eluohtlikuks, ning täiskasvanuks saamist ja valmistumist rändeks.
Lugu on esitatud valdavalt kajakatibu vaatepunktist, sealjuures osa kommentaare on toodud ka tagasivaatelisena, linnu mälestustena. Kui vajalikuks peetud, on lisatud ka selgitusi inimese vaatekohalt. Teose suureks plussiks võibki pidada seda, et autorid on püüdnud pakkuda linnupoja perspektiivi. Nõnda on lugejal lihtne tunnetada ühisosa linnuga, näha teda kui elusolendit, kel oma tunded ja soovid, tahtmised ja tegutsemised. Et peategelasest kajakatibul on vanem õde ja noorem vend, tuleb vahvasti esile ka asjaolu, et igal linnupojal on oma iseloom. Kui vanem õde on veidi ninatark, keskmine hulljulge ja pöörane, siis väikevend on alalhoidlikum ja arem. Nii saab kenasti selgitada ka elusolendite kahte ellujäämisstrateegiat – vaprust ja ettevaatlikkust.
Müütide murdmine
Lisaks mõnusalt humoorikale loole leidub teoses ka ohtralt põnevat ja teaduslikult tõestatud teavet kalakajakate kohta. Nii näiteks saame teada, et kajakad ei otsi igal kevadel uut kaaslast, vaid moodustavad paarid kogu eluks ning võivad elada koguni 34-aastaseks. Samuti tunnevad nad nagu inimesedki oma pereliikmeid ära ning hoolitsevad üksteise eest kogu eluaja jooksul.
Tore, et merelindude tutvustamiseks on valitud just kajakas, mitte mõni muu, inimestes automaatselt nunnumeetrit käivitav lind. On ju meil kajakate rehabiliteerimiseks veel palju ära teha. Miskipärast on inimestel ikka veel näotu komme liigipõhiselt loomi-linde, aga ka putukaid ja taimi headeks ja halbadeks, ilusateks ja koledateks, rohkem- ja vähemsobivateks liigitada. Kajakaid kiputakse pidama pigem ebameeldivaks. „Kajakasaar“ annab tubli panuse selle mõttemustri murdmiseks.
Suur panus müütide murdmisel on ka teose illustraatoril Mark Antonius Puhkanil. Tegemist on küll autori esimese lastekirjandusteosega (varem on temalt ilmunud graafiline novell „Antennimaja inimesed“), kuid seda võib kindlasti õnnestunuks pidada. Tuleb kiita valitud realistlikku kujutamislaadi, eriti sümpaatsed on lähivaated, mis aitavad kajakatibude kasvamisele kaasa elada. Elutruudus aitab noortel lugejatel ehk hiljem looduses kohtudes linnu ära tunda. Samuti on tore, et iga kajakas, olgu suur või väike, on joonistatud erinevaks, nii et iga linnu iseloom tuleb kenasti esile.
Kajakate uurimise kohta Matsalus Kakrarahul leiab infot kodulehelt www.kajakasproject.wordpress.com. Samuti saab raamatul baseeruvas lauamängus „Kajakasaar“ elustada oma sisemise kajaka ning proovida merelindude rõõmude, aga ka ohtudega silmitsi seismist.
Illustreerinud Mark Antonius Puhkan
Tartu Ülikooli Kirjastus 2025, 48 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
