Inglise lastekirjaniku ja illustraatori Donald Bisseti (1910–1995) tiigrilood ei vaja paljudele tänastele täiskasvanute tutvustamist. Leidus ju see punasel kaanel ilutsevate särtsakaskollaste tiigritega raamat pea igas Eesti kodus. Kiirelt liikus teos vabalugemisele lisaks ka kohustuslik- soovituslikuna koolikirjanduse nimekirjadesse, muutudes niimoodi veelgi loetavamaks. Siiski ei tea paljud tiigriaustajad, et Bisseti fantaasialood on sündinud õige omapärasel moel. Need on televisiooninäitlejanagi töötanud Bisset esmalt elavas ettekandes esitanud ning alles hiljem kirja pannud ja illustreerinud.
Eestikeelne väljaanne sisaldab palu neljast 1970ndate alguses ilmunud originaalteosest. Tekstid on jaotatud kahte alaosasse. Neist esimeses, „Kõnelused tiigriga“ kasutatakse raamloona juttude rääkimist tiigrile. See on üks meeletult kõhn tiiger, kes sööb tavapärase tiigritoidu asemel meelsasti hoopis jutte, luuletusi ja kõnelusi kõiksugu asjadest. Talle jutustatu peab aga olema tore ja hea, kuna kehvad lood panevad tiigril kõhu valutama. Nii ei jäägi Bissetil muud üle kui asuda aga pajatama. Ta räägib vaaladest ja lõvidest, kuningast ja ämblikust, kuningannast ja vanatädist. Et autor sellega üsna kenasti hakkama saab, tõestab mõnusalt pontsakas ja rahulolev triibik jutustuse viimastel lehekülgedel.
Raamatu teises alaosas pole küll lugusid ühte siduvat tiigrit, kes kirjanikku jutuvestmisele ergutaks, kuid autori fantaasiat ei näi see pidurdavat. Olgu tegemist tiigrile pajatatu või niisama räägituga, raamatu lehekülgedel ärkavad ellu loomad-linnud, ehitised ja sõidukid, rääkimata fantaasiaolenditest ja abstraktsioonidest nagu pimedus või sünnipäev. Need, kellele tiigriraamat kunagi kätte sattunud, mäletavad kindlasti heldimusega armsa Ahchoo seiklust põhjapoolusele, teavad, kes on Tühmu-Kühmu ja Okalokapikk, ei unusta kõhna koka ja paksu kuninga äpardust koogiga ega sõnajõe segi ajanud saarmapoju Charliet.
Bisseti fantaasia on virgutavalt elav, huumor mahlakas ning soe. Tema jutustamisstiil kutsub oma pöörasuses ja ettearvamatuses tegelastele kaasa elama küll lapsi, kuid sellest saavad mõjutatud ka neid lugusid ette lugevad täiskasvanud. Pole siis imestada, et Bisseti teoseid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. On tore, et üks nendest on just meie emakeel.
„Kõnelused tiigriga ja teisi jutte“ (Eesti Raamat 1979, tõlkinud Evi Vanem)
„Kõnelused tiigriga”, „Mitmekorra lood“, „Järgmise korra lood“ (Tiritamm 2000, 2001, tõlkinud Evi Vanem ja Kirsti Ruul)
„Kõnelused tiigriga ja teisi jutte“ (Postimees Kirjastus 2022, tõlkinud Evi Vanem)
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
