fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Detsember 2011. „Rosinad. Lood lastekirjanike lapsepõlvest”

Koostanud Ilona Martson
Autorid Ellen Niit, Eno Raud, Aino Pervik, Holger Pukk, Ira Lember, Heljo Mänd, Jaan Rannap, Tiia Toomet, Leelo Tungal, Ilmar Trull, Heli Illipe-Sootak, Piret Raud, Kristiina Kass, Kätlin Vainola, Contra, Wimberg, Epp Petrone, Jaanus Vaiksoo

Illustreerinud Maarja Undusk, Anu Kalm, Kadi Kurema, Piret Mildeberg, Ülle Meister,Juss Piho, Kirke Kangro, Kadri Ilves, Piret Raud, Kristiina Kass, Anne Linnamägi, Jüri Mildeberg, Kertu Sillaste

Petrone Print, 2011
109 lk

Juba mõned aastad tagasi täiskasvanuile mõeldud kirjandusest alguse saanud elulooraamatute ja memuaaride buum ei näi raugevat. Skandaalimaigulisi ja kättemaksuhimuliste teoste taustal on „Rosinad. Lood lastekirjanike lapsepõlvest“ tõeline maiuspala, isegi rosin, kui soovite. „Tähekese“ peatoimetaja Ilona Martsoni koostatud memuaarikogumik ei otsi skandaali ega paiska õhku süüdistusi. Tegemist on 18 tuntud ja armastatud lastekirjaniku mälestustega lapsepõlvest. Kõik lastekirjanike lood on ilmunud (alates aastast 1972) või veel ilmumas (2012) lasteajakirjas „Täheke“.

Kaheksateistkümne lastekirjaniku valik on koostajale ilmselt olnud küllaltki raske, kuid sellega on õiglaselt ja põhjendatult hakkama saadud. On tore, et oma säravama lapsepõlvemälestuse saavad jutustada nii vanema põlvkonna kirjanikud (Ellen Niit, Aino Pervik, Heljo Mänd jt) kui ka noored autorid (Piret Raud, Kristiina Kass, Jaanus Vaiksoo jt). Enne iga kirjaniku juttu on ära toodud tema lapsepõlvefoto ning lühike, lastepärase käsitlusega loominguülevaade.

Kuna tegemist on väga erinevatel ajastutel ja tingimustes elanud kirjanikega, on ka nende lapsepõlvelood erinevad. Kuid vaatamata erinevate ajastute vaimule sisaldavad kirjeldatud mälestused ometi midagi igipõlist ja kestvat. Olgu selleks siis õpetaja toetav sõna, mis läbi elu aitab (K. Vainola, Wimberg), lapselik soov hästi käituda, mis küll alati ei õnnestu (J. Rannap) või soovitus enne hinnangute andmist asja või nähtusega lähemat tutvust teha (Contra). Loomulikult leidub kirjelduste hulgas ka lausa imepäraseid juhtumisi, mis alles aastate pärast oma tõelise pale ilmutavad (nt L. Tungal), lüürilisi ja mõtlemapanevaid memuaare (E. Niit, H. Mänd) ning vallatumaid ja kelmikamaid mälestusi (nt J. Vaiksoo, I. Trull).

Iga autori lugu on illustreeritud erineva kunstniku poolt. Nii moodustub imekena tervik, mis lisaks kirjandusnaudingule ka silmale rõõmu pakub. Kuna viimasel kümnendil on esile kerkinud palju kirjanikke, kes oma teoseid ise illustreerida armastavad (või vastupidi), on ka selles raamatus ise oma lugudele pildid joonistanud Piret Raud, Kristiina Kass ja Ilmar Trull.

Kuigi jutustamisstiili ja kujundusega on ennekõike lapsi silmas peetud, ei maksa ka täiskasvanutel end pelutada lasta – igaühel meist on ju lapsepõlv, millega paralleele tuua. Lisaks eelmainitule on antud raamatu puhul oluline ka meie lastekirjandusliku mälu loomine ja kinnistamine.

Raamat on nime saanud Piret Raua samanimelisest mälestustejutust, milles ta lasteaias magustoiduks olnud rosinakisselli seest rosinad põske kogus, et hiljem lõunaune ajal nendega voodis talvevarusid nosivat oravat mängida. Rosinaid oli aga palju ja põsed väikesed. Nii nagu rosinad laps-Pireti suust, nõnda on meenutused lastekirjanike mälestustelaekast nüüd ilmarahva ette laiali laotatud. Ja tore on, et on!

Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija