Triinu Laan ei ole kirjanik, kes pingutaks kogu hingest igal aastal teose või paar välja anda. Pigem kipub ta ilmutamisega viivitama, justkui lugejate ootusärevust viimseni üles kruvides, ja alles siis, kui see on juba lausa väljakannatamatuks muutunud, jõuab poelettidele värske ja ahvatlev uus raamat. Veidi enne isadepäeva poelettidele jõudnud „Poissi ja papat“ tuli Laane austajatel oodata lausa neli aastat.
Elumõnu eksperdid poiss ja papa
Saanud autorilt pühenduse kõigile praegustele ja tulevastele papadele, sisaldab raamat umbkaudu paarkümmend lugu eelkooliealise poisi ja tema vanavanaisa toimetamistest. Poiss nimelt on oma pere viimane laps, nii et kõik teised käivad juba ammu tööl või koolis, poiss aga veedab lasteaia asemel hoopis meelsasti aega papa ja mammaga. Ei käi ju papa ja mamma ka tööl ega koolis, nii et poiss passibki nendega kokku nagu moos ja pannkoogid. Siis aga jääb mamma haigeks ja sureb ära. Nii et nüüd on ainult poiss ja papa ning neil tuleb harjuda kahekesi hakkama saada. Üheskoos võimlevad poiss ja papa kahekesi nii et kondiragin taga, nad õpivad tegema maailma parimat sousti, kuulavad sügistuules langevate puulehtede sümfooniat, uisutavad ja kelgutavad ning koguvad igasugu teisigi mälestusi. Ja muidugi tuleb neil üheskoos ka raskemate hetkedega toime tulla. Olgu siis tegemist raskete uute oskuste omandamisega nagu toiduvalmistumine või tubade koristamine või hingeliste katsumustega mamma kaotusega leppimisel. Papa õpetab poisile nii mõndagi, poiss papale muidugi ka. Kõige olulisem õppetund on poisi arvates see, et papat saab elumõnu eksperdiks nimetada. Poiss loodab, et kunagi on temagi ses elumõnu asjas sama hea nagu papa.
Lihtsate igapäevaste asjade ja toimetuste kirjeldamine tähenduslikult toob ilmekalt esile tõsiasja, et kõige olulisemad päevad elus on argipäevad, kõige olulisemad toimetused on argiaskeldused. Kui väikesi asju märgatud, need oluliseks kirjutatud, saab edastatav elutempo aeglustuda ning lugejale meelde tuletada kohaloleku tähtsust ja hetke nautimist.
Kohaseotus ja murdekeelsus
Laane loomingu teeb eripäraseks kohaseotus (kirjaniku tegelased, olgu see siis teoses otsesõnu mainitud või mitte, elavad äratuntavalt Lõuna-Eestis) ja murdekeele oskuslik kasutamine. Juba alates 2007. aastal ilmunud debüüdist Põlvepikuraamatu konkursil parima loomaloo auhinna saanud pildiraamatust „Suur must koer. Suur must pini“ on Laan oma teostes ikka suuremal või vähemal määral võru murret kasutanud. Kui esimestes teostes oli see esitatud kirjakeelse paralleeltekstina, siis alates 2020. aastal ilmunud „Luukere Juhani juhtumistest“ on murre sujuvamalt teksti integreeritud. Niimoodi, tegelaskõne osana ja järgnevas tekstis selgitatuna, saab murdetekst arusaadavaks ka neile, kellele võru keel emakeel pole samas lugemis(elamus)t katkestamata. „Poisi ja papa“ raamatus on murdekeelne tegelaskõne kirjakeelde tõlgituna edastatud joone all. Täies ulatuses võrukeelsena on „Poisi ja papa“ lood kuulatavad Helüaida portaalist.
Ikka Laane kaubamärgiks olnud elukaare peenetundeline ja leplik kajastamine, on olulisel kohal ka poisi ja papa lugudes. Kirkamalt kui kaotusvalu, mille kirjeldamises Laan on lausa meisterlik, kerkib aga teosest esile lootuse süstimine. Ilmekalt näidatakse, et suure kaotusvaluga kokku puutunul, on võimalik edasist elu nautida, sellest rõõmu tunda. See ei tähenda kindlasti kaotatu unustamist, vaid paratamatusega leppimist ja selle hindamist, mis sul veel alles ja ees on.
Pikkov raamistab ja loob meeleolu
Lugemiselamus poleks pooltki see ilma Anne Pikkovi illustratsioonideta. Pikkovi karakterikujutus on värvikas ja humoorikas. Poiss ja papa on joonistatud nii armsalt sarnaseks, otsitud erinevsute kaudu ühist, et Laane idee põlvkondlikust seotusest tuleb kenasti esile. Ilmekate detailide abil, alustades näiteks kasvõi neist kahest Sigulda kepist raamatu avalehel kuni pasunameeste ilmete ja tuubast pritsiva veeni, mis kõrge kaarega taeva poole teel on, loob Pikkov erinevaid meeleolusid. Neis on lusti ja lõbu, aga ka kurbust jm meeleliigutust. Ta asetab Laane teksti laiemasse konteksti, raamistab selle, nii et moodustub võluv, kaasahaarav, mõtlemapanev tervik, mida tore avastada nii väiksematel kui suurematel pereliikmetel.
Illustreerinud Anne Pikkov
Kirjastus Päike ja Pilv 2024, 64 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm