fbpx
Hüppa põhisisu juurde

EKL liikmete 2021. aasta TOP 100

Eesti Kirjastuste Liidu liikmete 2021. aasta enimmüüdud raamat oli Liis Seina „Minu tulevik Eestis. 40 vahvat ametit”. Väljaandjaks kirjastus Päike ja Pilv, läbimüük 12 175 eksemplari. Teiseks jäi sama raamatu venekeelne väljaanne – Liis Seina „Моё будущее в Эстонии. 40 замечательных профессий”, läbimüük 8654 eksemplari, väljaandja kirjastus Päike ja Pilv.

Kolmas populaarseim raamat oli Jekaterina Lomaško tegelusraamat „Nuputame! Dio, Aiti ja Eesti sõbrad”, väljaandjaks kirjastus Päike ja Pilv, läbimüük 7028 eksemplari.

Neljandaks reastus Olav Osolini „Kus lendab part“, väljaandja kirjastus Varrak ja läbimüük 4735 eksemplari,ja viies oli Vilma Parbo „AB mudilastele”, väljaandja kirjastus Koolibri, läbimüük 4638
eksemplari.

Enim müüdud e-raamat oli Lucy Foley „Kutsutud külalised“, kirjastus Eesti Raamat, 1565 litsentsi.

Edetabeli ülevaade:

  • Võrreldes viimaste aastate andmeid, saab öelda, et huvi raamatute vastu on langenud oluliselt. Kõige paremini väljendub see müüdud raamatute koguarvus. Kui 2019. aastal müüdi TOP100 olevaid raamatuid kokku 250 328 eksemplari, siis 2020. aastal oli see number 214 498 ja 2021. aastal 212 090 eksemplari. Võrreldes 2019. aastaga on ainuüksi nende andmete põhjal võimalik öelda, et langus on olnud ca 15%.
  • Algupärase kirjanduse nimetuste arv edetabelis on 50 nimetust. See on üsna tavapärane, aastate lõikes on algupärandeid ja tõlketeoseid olnud esisajas enam-vähem pooleks, natuke kõikumist siia-sinnapoole on tavapärane.
  • Kui võrdleme koguseliselt, palju on eesti autorite ja tõlkeraamatute müüdud, siis 2021. aasta TOP100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 58%, 2020. aasta TOP 100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 57%. Siin suurt muutust ei ole.
  • Sarnaselt eelmiste aastatega on edetabeli tipus lasteraamatud, mis on välja antud toidupoe Maxima tellimusel kirjastuse Päike ja Pilv poolt.
  • Ilukirjandusteoseid meie edetabelis ei ole palju (täiskasvanutele mõeldud raamatuid on 14), kuid võrreldes 2020. aastaga neid koguseliselt rohkem ostetud – 2021. aastal osteti ca 31 000 ilukirjandusteost, 2020. aastal aga üle 21 tuhande. Nagu ikka, on selliste suurte kõikumiste taga kas siis meie menuautorite või mõne(de) menuteos(t)e ilmumine. Juba teist aastat juhib ilukirjandusteoste edetabelit Olav Osolin, aga kindlasti rõõmustas lugejaid Andrus Kivirähki uus raamat või ka Stefano Massini „Lehman Brothers“ või ka David Vseviovi „Onu Moritza sõnaraamat“.
  • Mitte-ilukirjanduslikke teoseid (täiskasvanutele) on saja enimmüüdud raamatute tabelis 44 nimetust (86 824 eksemplari), millest 29 nimetust on algupärased teosed. Kokku on neid ostetud 61 514 eksemplari ja moodustavad soetatud mitte-ilukirjanduslikest teostest 71%. See annab taaskord kinnitust, et oma autoreid usaldatakse. Sellest jaotusest leiab erinevaid raamatuid: on nii eluloo- kui ajaloo-, ristsõna- kui ka eneseabiraamatuid, kuid võrreldes eelmise aasta tabeliga on siiski üks
    erinevus: meil on ka kaks kokaraamatut. Aastaid tagasi võidukäiku teinud kokaraamatud on vahepeal olnud väga tagasihoidlikul kohal, nüüd siis taas „pildil“.
  • Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 42 nimetust, nende müügiarv oli taaskord kõrge – 94 767 eksemplari. Kuigi number on suur, on varasematel aastatel see number olnud üle 100 tuhande. Endiselt on edukad kooliks ettevalmistavad raamatud ja suur huvi on väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatute vastu. Lastele mõeldud ilukirjandusteoseid on nimekirjas võrreldes varasematega rohkem. Uue tuleku on teinud Harry Potteri lugude illustreeritud väljaanded, aga ka Alice imedemaal uus versioon on hästi vastu võetud.
  • Enim menuraamatuid oli edetabelis kirjastustel Koolibri (28 nimetust), Varrak (26 nimetust), Pilgrim (15 nimetust) ja Helios (7 nimetust).
  • E-raamatute puhul oleme välja toonud need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. Vaadates viimase kolme aasta numbreid, siis on näha, et pandeemia (piirangute) mõju on selgelt näha: 2019. aastal oli nimetusi, mida müüdi üle 100 litsentsi, 18 nimetust; 2020. aastal 62 nimetust ja 2021. aastal oli selliseid nimetusi 43.
  • E-raamatute puhul ostetakse enim ilukirjanduslikke tõlkeraamatuid – neid on meie nimekirjas 30, kokku on ostetud ligikaudu 15 000 litsentsi.

Eesti Kirjastuste Liit on loodud 1991. aastalja hetkel kuulub liitu 27 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast ja välja toodud ka läbimüüginumbrid. Menuraamatute edetabeli arvestusse ei kuulu õpikud ja perioodikaväljaannete lisad.

Lisainfo:

Kaidi Urmet
Eesti Kirjastuste Liit
+372 5067423