Kodanikuna Elmar Kuusiku nime kandnud Elar Kuusi „Memme musi” (1978) ilmus algselt lühiversioonina ajakirjas Täheke 1966. aastal. Järgnes lavastus nukunäidendina Eesti Riiklikus Nukuteatris1968. aastal, kusjuures helikujunduse tegi seal samal ajal töötanud Arvo Pärt. Laiahaaredelisema leviku sai aga teos 1978. aastal, mil Kuus teksti taaskord töötles, seekord pikemaks proosalooks, ning omaette raamatukesena Kaisa Puustaki piltidega välja andis.
Muinasjutt räägib jäneseemast ja tema kolmest pojast, kes soovivad lõppematu kapsapea Täitmatu Hundi koopast jäneserahvale tagasi tuua. Ülesanne on raske. Keegi, kaasa arvatud jänesepoegade isa, pole tagasi tulnud. Kuigi emale pole poegade soov meeltmööda, austab ta nende otsust ja varustab ta nad kõige hinnalisemaga, mis tal on. Vanim poegadest saab raudrüü, keskmine mõõga, pisemale pole aga jänkuemal muud kui soe musi kaasa panna. See aga osutub lõpuks salarelvaks, mis kohutab vaenlase ja mida keegi ära võtta ei saa.
Võluv huumor, parasjagu põnevust ja õpetlik iva on ilmselt see, mis erinevate põlvkondade lapsi „Memme musi“ juures köitnud on. Tahaks loota, et kõigil lastel oleks nii suveseiklustele vastu minnes kui ka kogu eluks põsel üks memme musi, mida keegi ära võtta ei saa.
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
