fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Friedrich Kuhlbarsi „Laste laulik“

Oktoober toob kaasa lehesaju ja linnuparved, vihmakrabinad ja porilombid. Elektritraatidele kogunevaid laululinde silmates või kureparvede kruugutusi kuuldes meenuvad ilmselt paljudele laulusõnad „Teele, teele, kurekesed, üle metsa, maa…“. Nii selle laulu aluseks olevad värsid kui ka teised Friedrich Kuhlbarsi tuntumad luuletused pärinevad just sellest ülemöödunud sajandi viimasel aastal ilmunud kogumikust „Laste laulik“ (1899), mille otsustasin taaskord kätte võtta.

Luulekogu (õigemini küll nootideta laulik) jaguneb seitsmesse temaatilisse osasse. Lisaks aastaaegadest inspireeritud tsüklitele („Kevade- ja suvelaulud“, „Sügise laulud“, „Talvelaulud“, „Jõululaulud“) on kogumiku liigenduse aluseks ka ööpäevaring („Hommikulaulud“, „Õhtulaulud“, „Lahkumise ja rändamise laulud“). Valdavalt sisaldab kogumik loodusluulet. Lilled ja linnud, põllud ja aasad, loomad ja metsad – just nendest armastab Kuhlbars enim värsse seada. Kusjuures pilt, mida luuletaja pakub, on valdavalt idülliline ja elurõõmus. Nii mõnigi kord ühendatakse loodusteemad pateetilise, kuid mitte õõnsa isamaa ilu ülistamisega, nagu näiteks luuletuses „Elagu Eestimaa“ (Elagu kõik meie armsamad aasad!), mis on hoogne ja lastepärane.

Vahel kirjutab Kuhlbars ka nukramatel teemadel. Surmast, mis toonases lasteluules polnud mingi tabu, pajatatakse üsna mitmes luuletuses (nt „Surnukellad“, „Lapsukese hale surm“). Tänapäeva lugejale võivad need liighaledad ja naiivsed, kohati aga ka lausa koomilised tunduda, nagu luuletus „Tallekese surm“: „Üks tallekene tantsis / Kord rõõmsast’ rohu sees. / Ta hüppas üle kingu / Ja mängis põõsa sees. / Siis tuli hallkuub metsast, / On otsa talle tein’d. / Oh hunt, sa metsa mõrtsuk, / Mis on ta sulle tein’d!“

Loodustemaatika kõrval iseloomustab Kuhlbarsi luulet tugev kristlik aluspõhi, mis tollasele lasteluulele ka üldisemalt iseloomulik oli. „Taevane isa“ ja „ Au issandale“ on vaid mõned näited, kuid vaimulikke motiive leidub teisteski värssides. Eriti tundub Kuhlbars hoolivat tallekese ja karjase mõistuloost. Lisaks jumalasõna jagamisele armastab luuletaja, kes töötas valdavalt koolmeistrina, vahel lapsi ka manitseda. Nii näiteks kirjutab ta kogu lõpulaulus: „Laps, ole ikka õiglane / Ja ela laitmata, / Et vanemate nimele / Sa häbiks kord ei saa!“.

Vägagi värskendav on tänasele lasteluulele vahelduseks mõni varasem salmikogu kätte võtta ja toonast lasteluuleilma (taas)avastada. Kuhlbarsi „Laste laulik“ on kõigile kättesaadav internetis.