fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Jaanuar 2013. Kätlin Kaldmaa. „Lugu Keegi Eikellegitütre isast”

Illustreerinud Marge Nelk
Ajakirjade Kirjastus, 2012
104 lk

Luuletaja ja tõlkijana tuntud Kätlin Kaldmaa debüteeris lastekirjanikuna paar aastat tagasi mälestusliku tagapõhjaga juturaamatuga „Neli last ja Murka” (2010), mis kirjeldas laste suve maal vanaema juures 1970–1980ndatel aastatel. Teos sai toona kriitikuilt kiitvaid sõnu.

Kirjaniku värske lasteraamat „Lugu Keegi Eikellegitütre isast” on aga eelmisest erinev nii mõneski mõttes. Tegemist ei ole enam memuaaridega, vaid muinasjuttude kategooriasse liigituva teosega, millel on tugevaid seoseid Põhjamaade kirjanduse ja rahvaluulega. Teose olustik, tegelaste nimed, aga ka kirjutamisviis suunavad lugejate pilgud just sinna.

Teos esitab üht lastekirjanduse levinumat mudelit, mille käigus peategelane läbib retke, lahkudes kodust ja saabudes sinna lõpuks tagasi. Teekond on meie kangelast arendanud ja küpsetanud, samas andnud teadmise, et kodus on kõige parem.

Raamatu peategelaseks on vapper ja hakkaja Keegi, kes elab emaga kahekesi. Kuna teised tema lähikondsed ei usu ta isa olemasolusse – sest mida oma silmaga pole näinud, ei saa ju olemas olla, – otsustab Keegi tõestada, et ta isa on olemas, ja minna teda otsima. Kaasas ema küpsetatud leib ja paunas miskit tõeliste eriolukordade tarvis, asubki tüdruk teele. Oma retke jooksul avastab Keegi, et tema isa kohta on igaühel, keda ta reisil kohtab, nii mõndagi rääkida, olgu siis tegemist metsahaldjate või kaluritega. Ühtteist sügavat koorub neist lugudest välja ka lugeja jaoks.

Kätlin Kaldmaa „Lugu Keegi Eikellegitütre isast” on kirjandus, sõnakunst selle kõige paremas mõttes. Luuletajaks olemist kumab läbi teose keelest, mis on on läbimõeldud ja kaalutletud, iga sõna on otsitud ja leitud, midagi üleliigset sellest tekstist ei leia. Kaldmaa on osav kirjelduste kaudu edastama tundeid ja mõtteid. Ridade vahele peidetu on olulisem kui otsesõnu väljendatu.

Läbimõeldud ja kaalutletud on ka Marge Nelgi illustratsioonid. Maagilised ja unenäolised pildid sobivad suurepäraselt täiendama Kaldmaa lüürilist teksti. Koos moodustavad nad terviku, mis on kõvasti rohkem kui liidetavate summa.

Jaanika Palm