Lastele seni peamiselt õpikuid ja tellimusteoseid ning täiskasvanutele kasvatusalast kirjandust, kultuuritegelaste elust pajatavaid näidendeid ning mälestusteose „Mustamäe valss” (2012) kirjutanud Loone Ots (kes on viimastel aastatel olnud ka Lastekaitse Liidu president) ilmutas möödunud aasta lõpul põneva lasteraamatu „Lugusid kuulsatest eestlastest”. Raamat ühendab endas autori varasematest teostest tuttavaks saanud tugevused – huvi kultuuriajaloo vastu, pedagoogianded ning keeletundlikkuse.
Raamatut kätte võttes võib end tabada küll kiuslik-kahtlustavalt mõttelt, mis on see kuulsus, millele autor pealkirjas viitab. Tagakaanelt leiame kiiresti ammendava vastuse: kuulsatena käsitleb autor inimesi, kellest räägivad õpikud. Nimetatud kogumikus pakub ta lisamaterjali õpikuteksti juurde, ometi on jutud vahvad uurida ja lugeda ka siis, kui vastavat teemat koolis parasjagu vaatluse all ei ole.
Raamat algab lühikese pöördumisega lugeja poole. Sissejuhatav peatükk „Kuidas vanal ajal asjad olid” annab põgusa ülevaate ajaloost, olulisemad tegevuskohad on ära toodud kaardil. Raamatu iga alaosa algab käsitletava isiku pildi ja eludaatumitega. Lisamaterjalid aitavad teemasse kenasti sisse elada ning tuletavad meelde unustusse vajunud taustateadmised.
Teoses käsitletud kaheteistkümne kuulsa inimese seas on kirjanikke ja ajakirjanikke (Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula, Hella Wuolijoki), heliloojaid ja lauljaid (Miina Härma, Miliza Korjus, Gustav Ernesaks), sportlasi (Georg Lurich) ning sõjamehi ja poliitikuid (Johan Pitka, Julius Kuperjanov, Lennart Meri). Vahet ei ole, kas nad on elanud Eestis või väljaspool selle piire, saanud enne kuulsaks kodumaal või kaugetel maadel. Iga kuulsuse kohta räägib raamatu autor viis kuni kaheksa lugu tema lapsepõlvest ja kujunemisaastatest. Lood on valitud nõnda, et need ilmekalt kujutaksid peategelase karakterit ning põhjendaksid tema elukutsevalikut. Lugude ajaloolise tõepära kohta ütleb autor eessõnas, et kogu kirjapandu on „PEAAEGU tõsi”.
Valitud isikute kaudu saab käsitletud üksjagu olulisi teetähiseid meie ajaloos. Orjuse kaotamine, eestlaste jõudmine ülikooli, naiste ja meeste haridusliku ebavõrdsuse kaotamine, perekonnanimede eestistamine, küüditamine, erinevad okupatsioonid ja iseseisvusperioodid – kõiki neid sündmusi on käsitletud lastepäraselt. Autori lihtsate ja asjakohaste selgituste kaudu saab aimu ka omaaegsetest realiteetidest, nagu öömüts või toidutalong.
Loone Otsa raamat on väga julgustav. Üsna mitmel korral rõhutab ta, et noor lugejagi võib saada kunagi samasuguseks kui need mehed-naised, kellest raamatus jutustatakse. On ju nad kõik kunagi olnud lapsed, kes kardavad, kaklevad ja eksivad. Tugevalt väärtuspõhisena on see raamat praeguses kirjanduspildis erandlik. Ei kirjeldata just tihti nii veenvalt ja soojalt, kuidas käituda kontserdil või külas, miks peab vanemate sõna kuulama, mida tähendab aus mäng ning milleks on vaja head ja kaastundlikku südant. Samas ei ole teos näpuga vibutav või targutav, pigem kumab sellest sügavat usku iga lapse hingesoojusesse ja südameheadusse.
„Lugusid kuulsatest eestlastest” on tugevalt rahvuslik teos. Palju leiab toonitamist oma keele ja rahvuse austamine ja julge tunnistamine, mitte häbenemine või mahasalgamine. Samas aga suudab autor vältida liigset paatost ning õõnest isamaalisust. Raamatuga lõpule jõudnult on justkui uhkem olla – eestlased, keda autor kirjeldab, on julged, ausad, targad, sihikindlad, head ja viisakad. Igaüks tahaks selline olla. Loodetavasti sisendavad need lood meie lastelegi usku enesesse, jõudu ja sihikindlust oma unistuste püüdmise teel – olgu siis kirjaniku, sportlase, teadlase, poliitiku või põllumehena.
Illustreerinud Marja-Liisa Plats
Menu Kirjastus, 2016
192 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
