Tõlkinud Ilona Martson
Illustreerinud Rein Lauks
Varrak, 2012
109 lk
Vene kirjandus on kui laps, kes koos poliitilise pesuveega sai välja visatud. Ilona Martson, keda võiks uhkelt tituleerida ka vene lastekirjanduse maaletoojaks Eestis, teeb igati tänuväärset tööd, tutvustades meile sealse lastekirjanduse superstaari Grigori Osteri köitvat loomingut. Et eesti lastel selle vastu lausa uskumatult suur huvi on, tõestasid Prima Vista raames toimunud rahvarohked kohtumised kirjanikuga ja pikaleveninud autogrammitunnid. Varasemast ajast on Osterilt eestikeelsena ilmunud „Kahjulikud nõuanded“ (2006, tõlkinud Leelo Tungal) ja „Õuduste kool“ (2010, tõlkinud Ilona Martson) – raamatud, mis kiiresti võitsid nii suurte kui väikeste lugejate poolehoiu.
Grigori Osteri hiljuti eestikeelsena ilmunud postmodernistliku jutustuse „Muinasjutt pisiasjadega“ alguspunkt on lihtne. Seitse vallatut karusellihobust, kes kannavad vahvaid nimesid Kiki, Miki, Tiki, Nuki, Niki, Näki ja Läkiläki, on kuulanud igal õhtul peale elevusseajavat pöörlemist ja enne uinumist rahunemiseks direktori räägitud muinasjuttu. Ühel õhtul aga teatab direktor, et tal on alles vaid üks lugu – see, mida ta just rääkima asub. Nutikad karusellihobused aga ei taha, et direktori viimane muinasjutt läbi saaks ja hakkavad selle kohta igasugu täpsustavaid küsimusi esitama. Nii saabki lihtsast loost rohkete novellilike kõrvalliinidega jutustus. Liinid põimuvad, põrkuvad ja segunevad, moodustades killukestena põneva, mitmetasandilise ja erinevaid aegu siduva narratiivi, mis väärtuslik nii tervikuna kui ka osadena.
Teost kandvateks võteteks on absurd ja pahupidistus. Sageli on nalja aluseks ka sellised lihtsad olukorrad nagu asjade sassiminek. Nii näiteks otsustab taat Serjoža sauna minna, kuid ostab poest seebi asemel kogemata hoopis šokolaadi. Et saunas aga on nii elektri- kui veekatkestus, tuleb taadil pesemata ja šokolaadisena koju minna. Meeldejääv on ka stseen, kus seebise buldogi Mõmmi vanni satub toru kaudu ülakorruse kass Aksinja. Koer satub tõsisesse segadusse, kui ühtäkki tuleb tal neljale priskele käpale lisaks pesta puhtaks ka neli kõhna käppa ning ühe saba asemel kaks.
Grigori Oster lood on tulvil eriilmelistest ja originaalsetest tegelastest, kes tavaliselt moodustavad paari. „Muinasjutus pisiasjadega“ on vahvad näiteks loomaaist pagevad ja kõiki aitavad pärdikud ja ahviarmastusest tulvil ahviema, kes pojukeste pideva abistamise tagajärgi likvideerib. Jänes ja kontrolör, eideke Marja ja miilits Ivan, pätid Ora ja Kuppel, esimese klassi õpilane Artur ja buldog Mõmm – kõik nad tegutsevad peamiselt paaris. Igaühel on, keda raskel hetkel appi kutsuda ja kellele toetuda.
Kuigi tegemist on lasteraamatuga, on selles rohkelt äratundmisrõõmu ka täiskasvanuile, sest nagu autor isegi on öelnud, ei viitsi vanemad lastele ette lugeda teoseid, mis neile endile meeltmööda pole. Nii saamegi arutleda küsimuse üle, kas ja miks on vastased vastikud ning omad omased. Samuti pakuvad tõenäoliselt nii lastele kui ka täiskasvanuile mõtteainet pidevalt kaklevad Pets ja Kats, kes suudavad alles siis oma tegusid mõistma ja analüüsima hakata, kui nende vanemad muutuvad samasuguseks kui nad ise.
Kuid ükskõik kui paljudest pisiasjadest ka direktor ei räägiks, jääb ikka neid, mis karusselihobuste rõõmuks ühte õhtusse kuidagi ära ei mahu. Lugu läheb edasi ja nii jätkuvad ka õhtud koos muinasjutunuiajatega…
Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija
