Menuka fantaasiakirjaniku Neil Gaimani nimi ei vaja tutvustamist. 1960. aastal Inglismaal sündinud, kuid praegu Ameerika Ühendriikides elav autor on kirjutanud väga eriilmelisi teoseid laiale lugejaskonnale. Eesti keeles on temalt ilmunud päris mitu raamatut täiskasvanuile, lastele on tõlgitud „Coraline” (2004). See on autori üks populaarsemaid teoseid, mille kuulsusele on tublisti kaasa aidanud ka selle põhjal valminud film. Neil Gaiman on pälvinud pea kõik olulisemad fantaasiakirjanduse auhinnad. 2008. a. ilmunud „Kalmisturaamat” on saanud Newbery ja Carnegie medali (vastavalt USA ja Briti tähtsaim laste- ja noortekirjanduse auhind) ning Hugo ja Locuse fantaasiakirjanduse auhinna.
Teos jutustab Nobody Owensi nimelisest poisist, kelle vanemad ja õde tapetakse, kui ta on alles õige tilluke. Mõrtsukas kavatses tegelikult ka poisi surmata, kuid juhuse tõttu satub too vanale surnuaiale ja jääbki sinna, kalmistu eriliste asukate hoole alla. Sageli on nendeks aastaid tagasi elust lahkunud hinged, kuid esineb ka teispoolsuse tumedamaid jõude jt põnevaid tegelasi. Et poisi hooldajad teda kaitsta saaks, peab Nobody, hüüdnimega Bod, kalmistul püsima. Algul ei valmista see poisile raskusi, kuid mida aeg edasi, seda keerulisem on tal vaid tuttava surnuaiaga piirduda. Nii satubki Bod igasugu sekeldustesse, mille läbi ta kasvab ja areneb. Peagi saabub aeg kalmistult lahkuda ja oma elu alustada. Teose lõppu võiks pidada lausa ülistuseks lapsepõlvele.
Neil Gaiman oskab luua erilisi tegelaskujusid ja tegevuspaiku. Kuigi suurem jagu tegelastest elab surnuaial ning tegevus toimub enamasti öösel, pole tegemist musta masendust tekitava või õudust esile kutsuva teosega. Autori eluterve huumor ja optimistlik ellusuhtumine teevad sellest põneva ja lõbusa, kuid samas ka sisuka lugemise. Sündmustik on äärmiselt tempokas ja tihe ning pinge säilib kuni viimaste lehekülgedeni. Samas on Neil Gaiman suurepärane meeleolulooja. Paari ilmeka detailiga suudab ta luua õõvastava, lustliku või võitlusliku õhkkonna, minetamata seejuures tempokust ja kaasahaaravust.
Juba esimesi lehekülgi lugedes ilmneb, et kirjanik valdab suurepäraselt keelt. Vältides pikki keerukaid lauselohesid, suudab ta lugu siiski nüansirikkalt edastada. Tal on muljetavaldav omadussõnade register ja rohkelt värskeid võrdlusi. Kindlasti oli nende tõlkimine paras pähkel, kuid Sash Uusjärv on sellega hästi hakkama saanud. Mõned väljendid, nagu näiteks „eeterlikud käed” on eriti õnnestunud, need sobivad konteksti suurepäraselt ja lummavad peale lugemistki.
„Kalmisturaamatu”, nagu paljud teisedki Neil Gaimani teosed, on illustreerinud Dave McKean. Mustvalged joonistused annavad ilmekalt edasi kirjaniku loodud meeleolu. Väljendusrikaste joontega on kujutatud tegelaste ilmeid ja sündmustikku määravaid detaile.
Raamatu lõpus paikneb kirjaniku kõne Newbery medali vastuvõtmisel, mis tõenäoliselt pakub enam huvi täiskasvanuile. Selles teravmeelses sõnavõtus mõtestab Neil Gaiman oma lastekirjanikuks olemist, sidudes selle köitvalt isaks olemise teemaga.
Tõlkinud Sash Uusjärv
Illustreerinud Dave McKean
Välja andnud Tiritamm
302 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
