Kui laste käest küsida, mida nad healt raamatult ootavad, on vastus sageli üks ja seesama –seiklusi ja põnevust. „Lüriidiumivaras”, uue raamatusarja avaosa, vastab sellele kriteeriumile kindlasti imehästi.
Raamatu peategelaseks on 11-aastane William, kes elab koos vanematega Norras. Varem asus pere küll Inglismaal, kuid kui isa ja poeg sattusid koos ränka liiklusõnnetusse, mis isa ratastooli surus, otsustas pere Inglismaalt lahkuda ning kaugel põhjas uut elu alustada. William oli toona kõigest 4-aastane ning talle juhtunut ei selgitatud. Kuni tänaseni on poisile jäänud arusaamatuks nii see, miks võeti kasutusele varjunimed, kui ka see, miks kodumaalt üldse lahkuti ning kõik senised suhted katkestati.
Nüüd uues keskkonnas ja kohalikus koolis ei tunne William end kuigi koduselt, sest tal pole õnnestunud sõpru leida. Osalt on põhjus selles, et ta on kaasõpilastest vaimselt tunduvalt võimekam, kuid osalt ka poisi kompromissitust iseloomus. Õpetaja ei suuda samuti Williamiga ühist keelt leida ega tema teadmistega võistelda. Ülinupuka poisi katkematu teadmishimu ning küsimused tekitavad väiklases õpetajas vaid kohmetust ning ta tunneb oma autoriteeti seepärast ohus olevat. Tihedad konfliktid nii eakaaslaste kui ka õpetajatega sunnivad poissi üha enam enesesse tõmbuma.
Williamis tekitab suurt segadust ka see, et varem perega elanud vanaisa nendega uuele kodumaale kaasa ei tulnud – ta on nimelt jäljetult kadunud. Oma pereliikmeist on poiss just vanaisaga suuremat hingelist sidet tundnud. Talle meeldib nüüd Norraski üle kõige istuda vanaisale kuulunud kirjutuslaua taga, mõistatada seal peituvate müstiliste kujundite tähendust, uurida vanaisa raamatuid, lahendada koodmõistatusi ning meisterdada väikesi roboteid.
Peadpööritavate sündmuste algpunktiks on klassiekskursioon muuseumisse, kus poissi tõmbab vastupandamatult koodmõistatuse nimega Võimatus lahendamise poole. Kui poiss erinevalt sadadest teistest proovijatest koodi murrab, saab alguse sündmusteahel, mis viib lugeja põnevate tehnikasaavutuste ja keerukate koodide murdmise maailma, milles on oma osa kanda ka Teisel maailmasõjal, teadusspioonidel ning rohkelt võimalusi pakkuval maagilisel ainel lüriidiumil. Nimelt viiakse William õppima Inglismaale, õppima tema vanaisa, kuulsa koodimurdja loodud Posthumaansete Uuringute Instituuti. Kuigi kool ja kogu ümbritsev keskkond on uus, jäävad poisi probleemid kestma. Arusaamatused kaasõpilastega tekitavad üha uusi kokkupõrkeid ning teadmatus, keda võib usaldada, keda mitte, sunnib poissi üha uutele eneseületustele.
Bobbie Peers on teost luues oskuslikult arvestanud noorte lugejate rahutu loomusega. Sündmused keskenduvad jõulisele, teistest tuntavalt erinevale peategelasele. Ka kõrvalliinid viivad tegevust edasi, kirjeldustele aega ja ruumi ei raisata. Kirjaniku stiil on selge ja lihtne, kuid sugugi mitte labane ja etteaimatav. Laused on lühikesed, dünaamilised, peatükkideks liigendamine optimaalne. Iga osa on paari minutiga läbitav ning lõpeb sageli huvikonksuga. Nii ei märkagi noor lugeja teost enne kõrvale panna, kuni lõpplahendus käes.
Seiklusi ja põnevust ei igatse ainult eesti lapsed. Raamatu on ligi kümme tuhat Norra last valinud aasta parimaks lasteraamatuks, kümned tõlkedki tõestavad selle soovi universaalsust.
Tõlkinud Annika Kupits
Helios Kirjastus, 2017
206 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
