Kes meist ei teaks iga väiksema murekese peale silmavett laskvat Piripilli-Liisut, paadunud pesemisvastast Seene-Mikku või Nina-Jassi ja Näpp-Malle, kes kuidagi oma sõrmi ninast ja suust eemal hoida ei suuda! Need, multitalent Karl August Hindrey poolt 20. sajandi alguses kirja pandud lugude kangelased on jäänud eesti mälumustritesse niivõrd tugevalt, et on üldnimedenagi käibel.
Mis on see, mis Hindrey pilt-värsslugude lugejaid-vaatajaid läbi erinevate aegade on köitnud? Eriti kui arvestada, et üsna suure osa nõukogude okupatsiooni ajast kirjanik ja tema teosed põlu all olid ning alles 1979. aastal sarjas „Eesti lastekirjanduse varamust“ Ants Järve kaasabil taas laiema avalikkuse jaoks areenile toodi.
Ennekõike on lugejat paelunud autori omanäoline huumorisoon. Hindrey eesmärk polnud kaasa minna lastekirjanduse tolleaegse peasuunaga, mis kukupaisid pjedestaalile seadis ja lugejaid noomimisega kasvatada lootis. Hoopis vastupidi – Hindrey toob rambivalgusesse ebakohad, võimendab need ebaloogilisuseni ja pakub nõnda lugejatele kõverpeeglit. See tekitab ühelt poolt küll koomilise efekti, teisalt aga aitab lastel end ka suure ja tublina tunda.
Olulist roll Hindrey populaarsuses mängib tõik, et tegemist on värss-piltjutustustega. See on kombinatsioon, mida eesti lastekirjanduses harva leidub. Tõsi, Hindrey värsid pole just värsitehniliselt kõige korrektsemad, kuid need on elavad ja ehedad, täis mängulusti ja kaasamissoovi. Sama võib öelda ka illustratsioonide kohta, mis on mõnusalt dünaamilised, ettearvamatud ja fantaasiarikkad. Üks mis kindel – nii nagu omal ajal, toob Hindrey tänapäevalgi elevust ja lusti laste lugemislauale.
Need lugejad aga, kes Hindrey värsse juba peast teavad, võivad piiluda ka hiljuti ilmunud raamatu „Hoia Ronk“ kaante vahele, milles selle värvika ja mitmekülgselt andeka kultuuritegelase elulugu mõtestab Mart Laar.
Karl August Hindrey „„Lõhkiläinud Kolumats“ ja teised piltlood“
illustreerinud autor
Eesti Raamat, 1979
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
