fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Karl Eduard Sööt „Lastelaulud“

Maikuu on lasteluulekuu. Osalt sellepärast, et on tärkav kevad, mis lausa kutsub õpetajaid lastele luuletuse kirjutamist kodutööks andma. Teisalt aga seetõttu, et just mais antakse üle Karl Eduard Söödi nimeline lasteluuleauhind. Tänavu, mil tähistame meie lasteluule klassiku 160. sünniaastapäeva, antakse luuleauhind välja juba 33. korda. Seepärast haarasime varakambri riiulilt just Söödi 1955. aastal ilmunud luulevalimiku „Lastelaulud“.

Sööti võib pidada meie täisväärtusliku kunstlasteluule üheks algatajaks. Inspiratsiooni oma lastevärsside loomiseks ammutas ta folkloorist, mistõttu tema luule on mõnusalt rütmikas, kõla- ja kujundirikas. Nii mõndagi Söödi luuletust on peetud rahvalauluks. Vastupidiseid juhtumeid on ka – rahvalaulu „Meie kiisul kriimud silmad“ on omistatud korduvalt Söödile. Ta on esimesi, kelle loomingus on tajutav lapse maailma peegeldus, mitte täiskasvanute värsivormis manitsused nooremale põlvkonnale.

Valikkogu „Lastelaulud“ põhineb suures osas Söödi esikkogul, omaaegsel hitt-teosel „Lapsepõlve kungla“ (1923). Raamat algab huvitaval kombel unelauludega, millele järgnevad väikelaste hüpituslaulud. Veel kohtame kogus ohtralt tähelepaneliku silma, kõrva ja hingega kirjutatud loodusluulet, olgu tegelasteks siis ilmastikunähtused, linnud, putukad või loomad. Eriti palju on vahvad kassisalme – küll kujutatakse kassi kui hiirekuningat, vaadeldakse lapsesilmselt uudishimulike kassipoegade mängu ketikellaga või kirjeldatakse, kuidas laps loomakesele tähti õpetab. Kaasahaaravad on ka laste igapäevastest mängudest ja tegutsemistest pajatavad värsid. Olenemata teemast jääb Sööti lugedes helge tunne kauaks hinge.

Muide, Sööt nägi kevadet niimoodi:

Jälle kuused kumisevad,

Saared suisa sumisevad,

kaasik kajab, lepik lajab,

õisi helvetab ja sajab,

nii et muru neisse upub.

Lõo lõõrib, kägu kukub:

„Ära uinu, ära tuku!

Aeg on tõusta! Kukku, kukku!“

Pääsukene, piiri-pääri,

Lendab ümber räästa ääri.

Piiri-pääri, liiri-laari –

Kevade lööb pillerkaari!

(„Jälle kevad!“, lk 15)

Eesti Riiklik Kirjastus, 1955
Koostanud Ralf Parve
Illustreerinud Jaan Jensen

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm