Eesti Lastekirjanduse Keskuse põhimäärus
Vastu võetud 02.01.2007 nr 1, jõustunud 14.01.2007
Muudetud 26.10.2016, jõustunud 29.10.2016
Muudetud 05.07.2023, jõustunud 08.07.2023
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Eesti Lastekirjanduse Keskus
(1) Eesti Lastekirjanduse Keskus (edaspidi keskus) on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev ja ministeeriumi hallatav riigiasutus. Keskus on asutatud 1. jaanuaril 1975. a moodustatud Eesti Laste- ja Noorteraamatukogu õigusjärglasena.
(2) Keskus juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, kultuuriministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustest ja käesolevast põhimäärusest.
(3) Keskusel on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ning õigusaktidega kooskõlas olev sümboolika.
(4) Keskuse nime ametlik lühend on ELK. Keskuse ametlik ingliskeelne nimetus on Estonian Children’s Literature Centre.
§ 2. Keskuse asukoht
Keskus asub Tallinnas. Keskuse postiaadress on Pikk 73, 10133 Tallinn.
2. peatükk
TEGEVUS JA ÜLESANDED
§ 3. Keskuse põhiülesanded
(1) Keskus tegutseb lastekirjanduse ainevaldkonnas kompetentsi- ja elamuskeskusena ning eriala- ja lasteraamatukoguna. Keskuse põhiülesanne on eesti lastekirjanduse arendamine, kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.
(2) Oma ülesannete täitmiseks keskus:
1) kogub ja säilitab eestikeelseid ning Eestis ilmunud lasteraamatuid ja -ajakirju, valikuliselt maailma lastekirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid originaalkeeltes, lastekirjanduse alaseid teatmeteoseid, monograafiaid ja ajakirju ning laste lugemist ja raamatukoguteenindust käsitlevaid kodu- ja välismaiseid teavikuid;
2) kogub eesti illustraatorite originaalloomingut, tagab kultuuriväärtuslike teoste pikaajalise säilimise ning uurib algupärast lasteraamatukunsti;
3) korraldab loomekonkursse ja annab välja erinevaid lastekirjanduse auhindu;
4) teeb koostööd laste- ja õppekirjandust väljaandvate kirjastustega ning annab soovitusi teoste tõlkimiseks ja kirjastamiseks;
5) koostab ja haldab e-kataloogi, kogub lastekirjanduse alast teavet ja teeb seda kättesaadavaks ning kirjastab lastekirjanduse ja laste lugemise alaseid väljaandeid;
6) teeb koostööd lastekirjanduse uurijatega ning tutvustab nende töö tulemusi avalikkusele;
7) vahendab lastekirjanduse alast teavet ning annab oma pädevuse piires konsultatsioone;
8) korraldab koolitusi, konverentse ja seminare;
9) pakub lugemisvara valdavalt kuni 16-aastastele lastele ja teenindab kõiki lastekirjanduse huvilisi;
10) esitab ja vahendab lastekirjandust ja illustratsioonikunsti avalikkusele püsiekspositsioonide, näituste, haridusprogrammide, trükiste, meedia ning avalike ürituste kaudu;
11) algatab üleriigilisi kirjandus- ja lugemisprojekte ning -programme;
12) korraldab lastele kirjanduse ja raamatutega seotud vabaaja- ja huvitegevust;
13) tutvustab eesti lastekirjandust välismaal, teeb koostööd välisriikide kirjastuste ja valdkondlike asutustega, korraldab illustratsiooninäitusi, osaleb rahvusvahelistel kirjandusüritustel ja raamatumessidel ning vajaduse korral esindab kirjanikke ja illustraatoreid läbirääkimistel väliskirjastuste ja -agentuuridega;
14) osaleb oma pädevuse piires riiklikes ja rahvusvahelistes koostööprojektides.
(3) Keskusel on õigus:
1) korraldada koolitusi oma pädevuse piires;
2) täiendada kogusid ostude, annetuste ja vahetuse teel;
3) kirjastada trükiseid erinevatel andmekandjatel;
4) anda hinnanguid lastekirjanduse valdkonnas;
5) osutada keskuse kasutajatele tasulisi teenuseid ja arendada muud majandustegevust, kasutades saadud vahendeid õigusaktides ettenähtud korras.
(4) Keskus koostab arengukava koos iga-aastase tegevuskavaga ning esitab selle Kultuuriministeeriumile.
3. peatükk
JUHTIMINE
§ 4. Direktor
(1) Keskust juhib direktor, kellega sõlmib tähtajalise töölepingu viieks aastaks valdkonna eest vastutav minister.
(2) Keskuse direktori ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
(3) Direktorit asendab tema äraolekul direktori määratud töötaja.
(4) Keskuse tegevuse põhisuundade kavandamiseks, keskuse töö paremaks korraldamiseks, tegevuse hindamiseks ja valdkonna eest vastutavale ministrile vastavate ettepanekute esitamiseks on keskusel kuni seitsmeliikmeline nõuandva õigusega nõukoda.
(5) Keskuse nõukoja koosseisu kinnitab direktor.
§ 5. Direktori ülesanded
(1) Direktor:
1) juhib keskuse tegevust kooskõlas käesoleva põhimääruse ja seadustega;
2) vastutab keskust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru kultuuriministrile;
3) kinnitab keskuse koosseisu ja ametikohtade arvu ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid töötajatega;
4) määrab kindlaks töötajate tööjaotuse, töökohustused, ametipalgad ja kinnitab töötajate ametijuhendid;
5) esindab keskust ja volitab vajadusel teisi isikuid;
6) sõlmib lepinguid ja sooritab muid tehinguid;
7) käsutab kooskõlas õigusaktidega keskuse valduses olevat riigivara ja rahalisi vahendeid ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise;
8) annab välja volikirju ja käskkirju;
9) kinnitab seadusega ettenähtud korras töösisekorra eeskirja, lähtudes valitsusasutuste asjaajamiskorra alustest asjaajamiskorra, samuti muud keskuse eeskirjad ja juhendid;
10) kinnitab tasuliste eriteenuste hinnad.
11) moodustab vajadusel keskuse juurde nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone ja töörühmi ning määrab nende ülesanded, töökorra, koosseisu ja liikmete tasustamise;
12) hoiab keskuse pitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra;
13) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või selle alusel antud õigusaktiga.
4. peatükk
STRUKTUUR
§ 6. Keskuse struktuuriüksused
(1)Keskuses on järgmised struktuuriüksused:
1) administratsioon, mille põhiülesanne on keskuse üldjuhtimine, asjaajamine, personalitöö ning haldus- ja arendustegevus;
2) teabeosakond, mille põhiülesanne on koguda, uurida, analüüsida ja vahendada lastekirjanduse alast teavet, osutada infoteenuseid, korraldada loomekonkursse, kirjastada väljaandeid, koostada näitusi ja korraldada koolitusi;
3) raamatukogu, mille põhiülesanne on komplekteerida ja hallata kogusid ning korraldada lugejateenindust;
4) programmiosakond, mille põhiülesanne on luua ja korraldada haridus-, kirjandus-, lugemis- ja külastusprogramme, koordineerida huvi- ja vabaajategevusi, korraldada üritusi ja näitusi ning viia ellu üleriigilisi koostööprojekte.
(2) Keskuse struktuuriüksuste juhtimise, juhtide ülesanded, õigused ja kohustused, alluvuse ja asendamise korra määrab direktor.
5. peatükk
VARA, FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA KONTROLL
§ 7. Vara ja finantseerimine
(1) Keskuse valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub «Riigivaraseaduses» või selle alusel kehtestatud korras.
(2) Keskuse eelarve kinnitamine ja raha kasutamine toimub õigusaktidega kehtestatud korras.
(3) Keskus võib saada täiendavaid rahalisi vahendeid tema poolt osutatud tasulistest teenustest, lepingutest, annetustest ja muudest laekumistest.
§ 8. Aruandlus ja kontroll
(1) Keskus korraldab raamatupidamist ja peab statistilist arvestust õigusaktides sätestatud korras.
(2) Keskus esitab oma tegevuse statistilise aruande ja eelarve täitmise aruande õigusaktis sätestatud korras ja õigusaktis ettenähtud tähtaja jooksul.
(3) Keskuse finantsmajanduslikku, tulemus- ja vastavusauditeid viivad läbi Riigikontroll ja teised selleks volitatud asutused. Siseauditi korraldamine keskuses toimub riigiasutuse sisekontrolli süsteemi rakendamiseks õigusaktides ettenähtud korras.
6. peatükk
ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 9. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
Keskuse ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse arengukava 2023–2026
Kinnitatud direktori käskkirjaga 9.03.2023 nr 1-1/8
Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2023 ja tegevuskava 2024
Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2022 ja tegevuskava 2023
Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2021 ja tegevuskava 2022
Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2020 ja tegevuskava 2021
Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2019 ja tegevuskava 2020
Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2018 ja tegevuskava 2019
Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2017 ja tegevuskava 2018
Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2016 ja tegevuskava 2017
Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusaruanne 2015 ja tegevuskava 2016
Eesti Lastekirjanduse Keskuse riigihangete kord
Kinnitatud direktori käskkirjaga 27.12.2019 nr 1-1/14
1. Üldsätted
1. Käesolev hankekord (edaspidi kord) annab juhised Eesti Lastekirjanduse Keskuse (edaspidi asutus ja/või hankija) riigihangete korraldamiseks, hanke- ja raamlepingute (edaspidi leping) ettevalmistamiseks ja lepingute täitmise järelevalveks.
2. Asutus lähtub riigihangete läbiviimisel ja lepingute sõlmimisel riigihangete seadusest (edaspidi RHS), RHS-i alusel kehtestatud õigusaktidest ning käesolevast korrast.
3. Isikud, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võivad muul moel mõjutada riigihanke tulemust, peavad tagama, et nad pole ühegi riigihankes pakkumuse esitanud pakkujaga seotud viisil, mis on käsitletav huvide konfliktina. Riigihanke eest vastutav isik (edaspidi ka „vastutav isik“) ja komisjoni liikmed kinnitavad huvide konflikti puudumist riigihanke protokollide allkirjastamisega, direktor kinnitab huvide konflikti puudumist otsuse allkirjastamisega. Huvide konflikti olukorra tekkimisel on isikul kohustus teavitada kirjalikult oma vahetut juhti ja direktorit ning vastav isik taandatakse riigihankes otsuste tegemise protsessist.
4. Kõik korras näidatud maksumused on ilma käibemaksuta.
2. Riigihangete planeerimine
5. Asjade ostmiseks ja teenuste või ehitustööde tellimiseks koostatakse igaks majandusaastaks hankeplaan, mis kinnitatakse direktori käskkirjaga hiljemalt 1. veebruariks ja avaldatakse asutuse veebilehel.
6. Hankeplaan koostatakse asutusesisese riigihangete alase töökorralduse paremaks tagamiseks ja selle muutmine toimub vastavalt tekkinud vajadusele. Erakorralisi hankeid teostatakse plaaniväliselt vastavalt vajadusele.
7. Hankeplaan peab sisaldama vähemalt asjade, teenuste, ehitustööde, sotsiaal- ja eriteenuste hankeid lepingu eeldatava maksumusega alates 30 000 eurot.
8. Hankeplaani märgitakse:
8.1. riigihanke nimetus;
8.2. riigihanke menetlusliik;
8.3. riigihankega alustamise aeg kuu täpsusega;
8.4. eeldatav lepingu sõlmimise aeg kuu täpsusega;
8.5. eeldatav lepingu täitmise tähtaeg;
8.6. riigihanke eest vastutava isiku ees- ja perekonnanimi;
9. Hankeplaan avaldatakse asutuse veebilehel.
3. Riigihanke eest vastutav isik
10. Riigihanke eest vastutav isik (edaspidi ka „vastutav isik“) määratakse hankeplaanis. Riigihangete puhul, mida ei kanta hankeplaani, on vastutavaks isikuks töötaja, kelle vastutusvaldkonda hangitav objekt kuulub. Riigihanke eest vastutav isik otseostu, väikehanke ja erandite hankimisel on asutuse töötaja, kelle vastutusalasse hankeobjekt kuulub. Hankemenetluse, lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse ning ideekonkursi läbiviimisel on vastutavaks isikuks direktor, kui direktor ei teisiti määranud.
11. Riigihanke eest vastutaval isikul on järgmised ülesanded (kui need on vastava riigihanke läbiviimisel asjakohased):
11.1. veendub enne tehingu teostamist eelarvevahendite olemasolus;
11.2. koostab riigihanke objekti tehnilise kirjelduse või riigihanke alusdokumendid;
11.3. jälgib, et läbi viidava riigihankega oleks kaetud kogu asutuse vajadus vastava objekti ostmisel ja teostab sellest lähtuvalt õige riigihanke liigi valiku;
11.4. teeb riigihanke väljakuulutamiseks vajalikud toimingud;
11.5. teeb õigeaegselt RHS-st tulenevad toimingud ja kanded riigihangete registris (sh sisestab hanketeate, riigihanke alusdokumendid, lepingu sõlmimise teate jne);
11.6. korraldab riigihanke alusdokumentide väljastamise ning pakkumuste ja taotluste vastuvõtmise ning vajadusel pakkumuste avamise;
11.7. vastutab RHS-s sätestatud tähtaegadest kinnipidamise eest;
11.8. vastab pakkujate ja taotlejate poolt esitatud küsimustele ning selgitustaotlustele;
11.9. korraldab pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni, kõrvaldamise aluste ja pakkumuste vastavuse kontrollimise ning pakkumuste hindamise. Kui riigihanke läbiviimiseks on moodustatud komisjon, siis teeb seda koostöös komisjoni liikmetega;
11.10. juhib taotlejatega peetavat dialoogi ja pakkujatega peetavaid läbirääkimisi, allkirjastab dialoogi ja läbirääkimiste protokollid;
11.11. vormistab protokollid ja otsuste eelnõud;
11.12. teavitab taotlejaid ja pakkujaid hankija otsustest;
11.13. korraldab riigihanke käigus loodud ja saadud dokumentatsiooni süstematiseerimise ja säilitamise;
11.14. jälgib lepingu korrektset täitmist, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud;
11.15. muude riigihanke objektiga seotud küsimuste lahendamine;
11.16. tagab, et ei võetaks asutusele lepingu raames täiendavaid rahalisi kohutusi, mis kokkuvõttes kohustaks hankijat korraldama muu käesolevas korras nimetatud riigihanke.
12. Direktoril on õigus volitada punktis 11 toodud kohustusi täitma asutuse väliseid isikud.
4. Hankekomisjon
13. Lihthankemenetluse, sotsiaal- ning eriteenuste erimenetluse, ideekonkursi, kontsessioonimenetluse ja hankemenetluste läbiviimisel moodustatakse direktori käskkirjaga hankekomisjon (edaspidi komisjon), välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimisel. Teistes riigihangetes täidab komisjoni ülesandeid vastutav isik.
14. Komisjoni koosseis on vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni juhib ja komisjoni liikmete vahelist infovahetust korraldab komisjoni esimees.
15. Kõik komisjoni poolt riigihankes tehtavad otsused protokollitakse ja otsused peavad olema põhjendatud.
16. Komisjon on otsustusvõimeline, kui otsustamisel osaleb üle poolte komisjoni liikmetest ja otsuseid tehakse lihthäälte enamuse alusel. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. Komisjoni liikmel on õigus jääda eriarvamusele. Eriarvamus vormistatakse kirjalikult.
17. Komisjonil on riigihanke läbiviimisel järgmised ülesanded:
17.1. hanke alusdokumentide läbivaatamine ning kooskõlastamine;
17.2. vajadusel RHS-s ette nähtud juhtudel laekunud pakkumuste avamine;
17.3. pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrollimine, pakkumuste vastavuse kontrollimine, pakkumuste hindamine ning direktorile vastavate otsuste kinnitamise ettepaneku tegemine;
17.4. seisukoha andmine muudes riigihankega seotud küsimustes.
5. Otseost
18. Otseost on riigihange, mille eeldatav maksumus on:
18.1. asjade ja teenuste puhul väiksem kui 5 000 eurot;
18.2. ehitustööde, eriteenuste, ideelahenduste, teenuste kontsessiooni ja eriteenuste kontsessiooni puhul väiksem kui 10 000 eurot;
18.3. sotsiaalteenuste, sotsiaalteenuste kontsessiooni ja ehitustööde kontsessiooni puhul väiksem kui 50 000 eurot.
19. Otseostu korral kohaldatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et ostu läbiviimise protsess toimuks võimalikult efektiivselt, ehk asutusele kaasneks võimalikult väike aja-, raha- ja tööjõukulu. See tähendab, et kui ilma võrdlevaid pakkumusi küsimata ja/või võrdlemata suudetakse hanke tulemus saavutada asutuse jaoks mõistliku hinna ja kvaliteedi suhtega, siis ei ole vastutaval isikul kohustust pakkumusi küsida ja võrrelda.
20. Otseostu läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab vastutav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud.
21. Otseostuga seonduv dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
21.1. vajadusel lepingut vastavalt korra punktile 47;
21.2. arvet.
6. Väikehange
22. Väikehange riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on:
22.1. asjade, teenuste puhul vähemalt 5000 eurot, kuid väiksem kui 30 000 eurot;
22.2. ehitustööde, eriteenuste, ideelahenduste, teenuste kontsessiooni ja eriteenuste kontsessiooni puhul vähemalt 10 000 eurot, kuid väiksem kui 60 000 eurot;
22.3. sotsiaalteenuste, sotsiaalteenuste kontsessiooni ja ehitustööde kontsessiooni puhul vähemalt 50 000 eurot, kuid väiksem kui 300 000 eurot.
23. Väikehanke läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab vastutav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud.
24. Väikehanke läbiviimisel tagatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine selliselt, et riigihanke eesmärk saavutatakse mõistlike kulutustega, tagades konkurentsi olemasolu korral pakkumuste küsimise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
25. Asutusel on õigus konkurentsi hulka mitte arvata ja pakkumusi mitte küsida isikutelt, kes on varasemalt rikkunud asutusega sõlmitud lepinguid või on kahjustanud asutuse mainet.
26. Väikehankes võib pakkumuse võtta ainult ühelt isikult:
26.1. RHS § 49 lg 1 p 2-3, lg 2-5 ja § 50 p 1-9 toodud juhtudel;
26.2. juhul kui eelnevalt korraldatud väikehanke käigus ei ole esitatud ühtegi pakkumust või kui kõik esitatud pakkumused ei vastanud hanke alusdokumentides või hinnapäringus esitatud nõuetele või kui pakkuja kuulub kõrvaldamisele või pakkuja ei vasta kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele.
27. Väikehanke dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
27.1. hanke alusdokumente või hinnapäringut, kui need on koostatud;
27.2. pakkumust või pakkumusi;
27.3. protokollis fikseeritud põhjendusi, miks tehakse ettepanek konkreetse pakkujaga lepingu sõlmimiseks või pakkumuste tagasilükkamiseks. Juhul kui pakkumus küsitakse ühelt isikult, tuleb esitada vastavad põhjused;
27.4. vajadusel lepingut vastavalt korra punktile 47;
27.5. pakkuja küsimusi ja hankija vastuseid hanke tingimuste kohta.
7. Lihthange
28. Lihthankemenetlus on riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on:
28.1. asjade ja teenuste puhul vähemalt 30 000 eurot, kuid väiksem kui 60 000 eurot;
28.2. ehitustööde puhul vähemalt 60 000 eurot, kuid väiksem kui 150 000 eurot;
28.3. teenuste kontsessiooni puhul vähemalt 60 000 eurot, kuid väiksem kui 300 000 eurot.
29. Lihthankemenetluse korraldamise otsustab ja alusdokumendid kinnitab direktor.
30. Lihthankemenetlus on õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 125 lg 3 sätestatud tingimustel. Sellisel juhul ei ole kohustust käesoleva peatüki nõudeid järgida, välja arvatud punkti 31.2.
31. Lihthankemenetluse läbiviimisel kohaldatakse RHS § 125 kehtestatud korda, sealhulgas:
31.1. lihthankemenetluse alustamiseks esitatakse riigihangete registrile avaldamiseks lihthankemenetluse hanketeade (välja arvatud lihthankemenetluse korraldamisel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena);
31.2. riigihanke otsused kinnitatakse direktori käskkirjaga;
31.3. pakkujaga sõlmitakse leping vastavalt korra punktile 47;
31.4. tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt korra punktile 32;
31.5. teatatakse lihthankemenetluse lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab vastutav isik.
32. Lihthankemenetluse dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
32.1. riigihanke alusdokumente ja hanke korraldamise otsust;
32.2. pakkumust või pakkumusi;
32.3. komisjoni protokolli hanke otsuste ettepanekutega;
32.4. direktori poolt kinnitatud riigihanke otsuseid;
32.5. kõrvaldamise aluste kontrollimist tõendavat dokumentatsiooni;
32.6. lepingut;
32.7. riigihankes pakkujatega toimunud teabevahetust.
8. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus
33. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus on riigihange, mis korraldatakse direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks ja mille lepingu eeldatav maksumus on eriteenuste puhul vähemalt 60 000 eurot ja sotsiaalteenuste puhul vähemalt 300 000 eurot.
34. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke korraldamise otsustab ja alusdokumendid kinnitab direktor.
35. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihange on õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena RHS § 126 lg 6 sätestatud tingimustel. Sellisel juhul ei ole kohustust käesoleva peatüki nõudeid järgida, välja arvatud punkti 36.2.
36. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke läbiviimisel kohaldatakse RHS § 126 kehtestatud korda, sealhulgas:
36.1. RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid kohaldatakse selliselt, et riigihankes tagatakse asutuse vajadustele parim võimalik tulemus ning arvestades sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid (sealhulgas võib arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni);
36.2. riigihanke otsused kinnitatakse direktori käskkirjaga;
36.3. pakkujaga sõlmitakse leping vastavalt korra punktile 47;
36.4. tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt korra punktile 37;
36.5. teatatakse riigihanke lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab vastutav isik.
37. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
37.1. riigihanke alusdokumente ja hanke korraldamise otsust:
37.2. pakkumust või pakkumusi;
37.3. komisjoni protokolli hanke otsuste ettepanekutega;
37.4. direktori poolt kinnitatud riigihanke otsuseid;
37.5. kõrvaldamise aluste kontrollimist tõendavat dokumentatsiooni;
37.6. lepingut;
37.7. riigihankes pakkujatega toimunud teabevahetust.
9. Riigihanke hankemenetluse korraldamine
38. Hankemenetlus on riigihange, mille lepingu eeldatav maksumus on:
38.1. asjade ja teenuste puhul vähemalt 60 000 eurot;
38.2. ehitustööde puhul vähemalt 150 000 eurot.
39. Hankemenetluse korraldamise otsustab ning alusdokumendid kinnitab direktor.
40. Hankemenetlus viiakse läbi vastavalt RHS-s konkreetsele hankemenetlusele sätestatud nõuetele, sealhulgas:
40.1. kohaldab hankija RHS 2. peatükis sätestatud hankemenetluse läbiviimise korda;
40.2. riigihanke otsused kinnitatakse direktori käskkirjaga;
40.3. pakkujaga sõlmitakse leping vastavalt korra punktile 47;
40.4. teatatakse hankemenetluse ja lepingu lõppemisest Riigihangete registrile RHS § 83 sätestatud korras. Õigeaegse teatamise korraldab vastutava isik;
40.5. tagatakse hankimise protsessi dokumenteerimine vastavalt RHS-le, sealhulgas peab dokumentatsioon sisaldama vähemalt:
40.5.1. riigihanke alusdokumente ja hanke korraldamise otsust;
40.5.2. pakkumust või pakkumusi;
40.5.3. komisjoni liikmete poolt kinnitatud hanke protokolli hanke otsuste ettepanekutega;
40.5.4. direktori poolt kinnitatud riigihanke otsuseid;
40.5.5. lepingut;
40.5.6. riigihankes pakkujatega toimunud teabevahetust.
10. Ideekonkurss
41. Ideekonkurss, mille eeldatav maksumus on:
41.1. vähemalt 5 000 eurot, kuid väiksem kui 60 000 eurot, kohaldatakse RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et riigihankes tagatakse asutuse vajadustele parim võimalik tulemus. Kui hankeobjekti spetsiifilisus seda võimaldab, siis konkurentsi olemasolu korral saavutatakse riigihanke tulemus erinevate ideekavandite võrdlemise teel;
41.2. vähemalt 60 000 eurot, kohaldatakse RHS 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda.
42. Ideekonkursi läbiviimise, dokumenteerimise ja lepingu täitmise järelevalve korraldab riigihanke eest vastutav isik, kui konkreetse riigihanke puhul pole teisiti sätestatud.
43. Ideekonkursi läbiviimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt 60 000 eurot, kohaldatakse RHS 3. peatüki 3. jaos kehtestatud korda, sealhulgas:
43.1. Ideekonkursi korraldamise otsustab direktor käskkirjaga. Käskkirjas tuleb kajastada vähemalt:
43.1.1. ideekonkursi objekt;
43.1.2. žürii koosseis;
43.1.3. ideekonkursi alusdokumentide kinnitamine.
43.2. Ideekonkursi alustamiseks esitatakse riigihangete registrile ideekonkursi teade.
43.3. Žürii protokollis peab sisalduma vähemalt:
43.3.1. ideekonkursil osalenud isikute nimed ja paremusjärjestus;
43.3.2. vajadusel osalejate makstavad osalustasud;
43.3.3. võitja(te)le antavad auhinnad;
43.3.4. žürii liikmete märkused.
43.4. Esitatakse 30 päeva jooksul pärast ideekonkursi võitja väljakuulutamist riigihangete registrile ideekonkursi tulemused. Kui konkursi tulemustega seotud teabe avaldamine võib takistada seaduse kohaldamist, olla vastuolus üldiste huvidega või kahjustada vastava osaleja õigustatud ärihuve või konkurentsi teenuse osutajate vahel, võib sellise teabe avaldamata jätta. Õigeaegse teatamise korraldab riigihanke eest vastutav isik.
44. Ideekonkursi dokumentatsioon peab sisaldama vähemalt:
44.1. ideekonkursi korraldamise käskkirja ja ideekonkursi alusdokumente;
44.2. ideekavandeid;
44.3. direktori poolt kinnitatud ideekonkursi otsuseid;
44.4. kirjalikku lepingut;
44.5. ideekonkursi raames konkursis osalejatega toimunud teabevahetust.
11. Riigihangete erandid ja muud menetlused
45. Riigihangete eranditeks on RHS § 11-12 nimetud objektid või olukorrad, mille hankimisel ei ole vaja RHS-s sätestatud korda järgida. Samuti ei ole kohustust järgida käesoleva korra nõudeid, välja arvatud punktis 3 sätestatu.
46. Käesolevas korras täpsemalt mitte reguleeritud riigihanke menetlusliikide osas kohaldatakse riigihanke üldpõhimõtteid ja RHS-s vastavale menetlusliigile sätestatud reegleid.
12. Lepingu täitmise järelevalve
47. Leping eeldatava maksumusega alates 20000 eurost sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis.
48. Lepingu täitmise järelevalvet teostab riigihanke eest vastutav isik.
49. Lepingu täitmise järelevalve tähendab pidevat kontrolli selle üle, kas lepingu pooled täidavad enda kohustusi nõuetekohaselt. Muuhulgas jälgitakse lepingu tähtaegadest kinnipidamist, üleantavate asjade kogust ja kvaliteeti, pretensioonide esitamise tähtaegsust, vigade tekkimist, garantii kehtivuse ajal pretensioonide esitamist jm.
50. Juhul kui lepingu täitmise eest vastutaval isikul on teisele poolele pretensioone lepingu täitmise osas, konsulteerib ta enne pretensiooni esitamist direktoriga. Pretensioonid tuleb esitada kirjalikult. Pretensioonide esitamise õigus on olenevalt lepingus sätestatust kas lepingu allkirjastajal või lepingus sätestatud kontaktisikul.
51. Vajadusel algatatakse lepingu muutmine või lõpetamine Sõlmitud lepingute muutmisel peab järgmina RHS-s sätestatud korda.
52. Lepingu täitmise järelevalve lõpeb lepingu kehtivusaja lõppemisel. Juhul kui lepingus on kokku lepitud garantiis, lõpeb lepingu täitmise järelevalve garantii kehtivusaja lõppemisega.
13. Riigihanke dokumenteerimine
53. Riigihanke eest vastutav isik jälgib, et kõik asjaomase riigihanke käigus kuni lepingu sõlmimiseni saadud ja loodud dokumendid (sh hanke alusdokumendid, otsused, saabunud pakkumused, riigihanke protokollid koos lisadega, teabevahetus, jms) oleks säilitatud vastavalt asutuse dokumendihalduse reeglitele.
54. Kui riigihange on läbi viidud e-riigihangete keskkonnas, siis nimetatud keskkonnas saadud ja loodud dokumente asutuse dokumendiregistris eraldi ei säilitata, need säilitatakse e-riigihangete keskkonnas.
55. Riigihankes esitatud pakkumuse sisu tohib avalikustada ainult RHS-s sätestatud ulatuses.
Eesti Lastekirjanduse Keskus ei plaani 2023. aastal korraldada riigihankeid maksumusega alates 30 000 eurost.
Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatukogu kasutamise eeskiri
Kinnitatud direktori käskkirjaga 04.03.2020 nr. 1-1/3
1. Üldsätted
1.1. Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatukogu (edaspidi Raamatukogu) on avalikku teenust pakkuv lasteraamatukogu.
1.2. Raamatukogu lähtub lugemisvara komplekteerimisel koolieelikute ja põhikooli õpilaste eelistustest ja vajadustest.
1.3. Raamatukogu teenindab kõiki lastekirjanduse huvilisi.
1.4. Raamatukogu teavikute ja andmebaaside kasutamine on tasuta. Muud teenused võivad olla tasulised, aluseks on hinnakiri.
2. Lugejaks registreerimine. Lugeja andmete kasutamine
2.1. Kuni 18-aastasi lapsi registreeritakse lugejaks lapsevanema või eestkostja nõusoleku alusel. Nõusolekulehel esitatakse järgmised andmed: lapse ees- ja perekonnanimi, lapse isikukood, lapsevanema või eestkostja ees- ja perekonnanimi, postiaadress, telefon, e-posti aadress. Nõusolek vormistatakse üks kord ja see kehtib kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
2.2. Lapse kooli ja klassi küsitakse paremate raamatukoguteenuste pakkumiseks ja statistilise analüüsi tegemiseks. Isikuga neid andmeid ei seostata.
2.3. Alates 18. eluaastast registreeritakse lugejaks isikut tõendava dokumendi alusel. Lugeja esitab nõusolekulehel järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, isikukood, postiaadress, telefon, e-posti aadress.
2.4. Lugejaks registreeruja kinnitab nõusolekulehel allkirjaga, et nõustub täitma Raamatukogu kasutamise eeskirja.
2.5. Lugeja on kohustatud Raamatukogu teavitama oma andmete muutumisest.
2.6. Lugeja andmeid kontrollitakse ja registreeritakse ümber igal aastal lugeja esimesel külastusel Raamatukokku.
2.7. Registreeritud lugejate kohta peab Raamatukogu lugejate andmebaasi infosüsteemis RIKS.
2.8. Lugejate andmeid kasutatakse lugeja tuvastamiseks teenuse osutamisel ja statistilise analüüsi tegemiseks.
2.9. Raamatukogu tagab isikuandmete kaitse ega väljasta andmeid kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud juhtudel.
3. Lugejapilet
3.1. Iga lugeja saab lugejapileti, mis on lugejaõigusi tõendavaks dokumendiks.
3.2. Lugejapilet on tasuline.
3.3. Lugejapiletit tohib kasutada ainult selle omanik.
3.4. Lugejapileti kaotamisest tuleb kohe informeerida Raamatukogu.
4. Teavikute kasutamine ja teenused
4.1. Teavikuid laenutatakse nii koju kaasa kui ka kohapeal lugemiseks tasuta.
4.2. Laenutusaeg on 2 nädalat (suvel 3 nädalat). Tähtaega võib Raamatukogu nõusolekul pikendada.
4.3. Kui andmebaasis on lugeja e-posti aadress, saadetakse talle automaatne meeldetuletus 1 päev enne tagastustähtaja saabumist.
4.5. Tähtaja ületamisel tasub lugeja iga 30 päeva möödudes tagastamistähtajast viivist. Viivist tasutakse ühe hilinetud kuu eest ühe laenutuskorra kohta. Võlglastele uusi teavikuid ei laenutata.
4.6. Eriti nõutud teatmeteoseid (entsüklopeediad, sõnaraamatud jms.), uuemat perioodikat ning teabetalituse kogusid saab kasutada ainult kohapeal.
4.7. Raamatute ja artiklite otsimiseks saab kasutada elektronkataloogi.
4.8. Lugejal on õigus registreerida end teavikute laenutusjärjekorda. Järjekorra lugejani jõudmisest teavitatakse lugejat tema poolt valitud viisil (e-posti või telefoni teel). Tellitud teavikuid hoitakse lugejale kuni 3 päeva.
5. Sisekord
5.1. Lugeja peab Raamatukogus käituma viisil, mis ei häiri teisi külastajaid.
5.2. Lugejal on keelatud Raamatukogus rikkuda ükskõik millisel viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu.
5.3. Teavikute kahjustamise vältimiseks ei ole lubatud Raamatukogus söömine ega joomine.
5.4. Raamatukogusse ei ole lubatud siseneda rulluiskude, rula ja jalgrattaga.
5.5. Raamatukogu ei vastuta valveta jäetud isiklike esemete eest.
6. Lugeja vastutus
6.1. Lugeja vastutab kasutatava teaviku säilimise eest ning on kohustatud Raamatukogule selle rikkumisega tekitatud kahju hüvitama.
6.2. Alla 18-aastase isiku tekitatud kahju hüvitab lapsevanem või eestkostja.
6.3. Teaviku rikkumise või tagastamata jätmise korral on lugeja kohustatud selle asendama sama teavikuga või teaviku väärtuse rahaliselt hüvitama. Erandkorras võib asendada sellise teavikuga, mille kogude talituse juhataja on tunnistanud samaväärseks. Teaviku rahalise väärtuse määramise aluseks võetakse turuhind. Teaviku väärtus hüvitatakse teatise alusel.
