Kogud

Kinniskogus on pikaajalise hoiuga ja kasutuspiiranguga teavikud. Siit kogust trükiseid koju laenata ei saa. Fondis on lastekirjandust ja -kultuuri kui aineala käsitlevad teatmeteosed, monograafiad, kirjandusnimestikud ja ainevaldkonna võõrkeelsed ajakirjad. Soovi korral saab kinniskogu teavikutega tutvuda keskuses kohapeal.

Kinniskogu sisaldab väiksemaid allkogusid.

Lastekirjanduse kogu. Siin on alates 1945. aastast ilmunud trükised. Komplekteerime nii Eestis kui ka välismaal ilmunud eestikeelseid lasteraamatuid ja -ajakirju, eesti lastekirjanduse tõlkeid.

Vanaraamatute kogus on enne 1945. aastat ilmunud lasteraamatud ja -ajakirjad. Lisaks mitmed lastekirjandust kui aineala käsitlevad teavikud. Vanim raamat meie kogus on „Luggemisse-Ramat hinge kassuks, maenitsusseks ning Öppetusseks” (1815). Raamatu tõlkijad on C. F. Hoffmann ja J. C. Schreiber.

Kui tänane Lastekirjanduse Keskus, tolleaegne Eesti Lasteraamatukogu ostis 1997. aastal raamatuantikvaarilt Tarmo Kolgilt 4000 lasteraamatut ja -ajakirja aastatest 1820–1944, moodustati austusest kogu endise omaniku vastu Kolgi kogu. 2009. aastal täienes kogu uue ostuga härra Kolgilt. Nimelisse kogusse lisandus 255 aabitsat. Vanim aabits meie riiulitel on 1853. aastal Tallinnas ilmunud „ABD=Ramat”.

Keskuse enda poolt kirjastatud trükised on koondatud ELK väljaannete kogusse.

Kogu ülesanne on rahuldada eelkooliealiste laste ja põhikooli õpilaste lugemishuve. Trükiste hankimisel järgime põhikooli õppekava ja Kultuuriministeeriumi valdkondliku arengukava soovitusi. Raamatukogu lugejateks on oodatud kõik lastekirjanduse huvilised vanusest hoolimata.

Laenutuskogusse kuuluvad raamatukogu kojulaenutuse fondis olevad teavikud. Esindatud on eesti- ja võõrkeelsed laste- ja noorteraamatud, perioodikaväljaanded, teatme- ja aimekirjandus. Laenutuskogu kujundamisel on aluseks võetud lasteraamatukogu tööpõhimõtted. Suur osa raamatutest on avariiulitel. Väikelasteraamatud on lastesõbralikel madalatel laudidel. Kuna avariiulite pind on piiratud, asub pool lugejateeninduse fondist hoidlas. Heade raamatute unustusehõlma vajumist väldime hoidla ja laenutusruumi vahelise rotatsiooniga. Kuigi e-kataloogis on kogu kõik raamatud lugejatele kättesaadavad, on eeskätt nooremale lugejale meelepärane valida raamatuid otse riiulilt, oma kätt ja silma usaldades. Laenutuskogu raamatuid ja ajakirju saab koju laenata, aga ka kohapeal lugeda. Laenutuskogust trükiste laenutamise aluseks on Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatukogu kasutamise eeskiri, millega saab tutvuda keskuse dokumentide alalehel.

2006. aastal pandi alus Illustratsioonikogule. Kogusse piltide ostmisel eelistame parimaid näiteid konkursi „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” võitnud raamatute illustratsioonidest ning suurtel illustratsiooninäitustel ja isikunäitustel eksponeeritud töödest.

Kogus on esindatud palju nimekaid autoreid: Made Balbat, Katrin Ehrlich, Heiki Ernits, Mare Hunt, Lilian Härm, Kadri Ilves, Alvar Jaakson, Anu Kalm, Aleksei Kornilov, Henno Käo, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister, Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Maiu Mooses, Naima Neidre, Viive Noor, Enno Ootsing, Ede Peebo, Juss Piho, Anne Pikkov, Ülo Pikkov, Piret Raud, Kristina Reineller, Tiina Reinsalu, Catherine Zarip, Tiina Tammetalu, Vive Tolli, Milvi Torim, Kelli Valk, Maarja Vannas, Asta Vender, Urmas Viik, Maara Vint, Silvi Väljal jt

Igal aastal lisandub kogusse mõni uus illustratsioon kas siis ostu või annetusena. Keskuse uue maja galerii avati 2008. aastal Eesti illustraatorite näitusega. Kõik näitusel väljas olnud tööd annetati kunstnike poolt seemneks kunstikogule. Annetuses osales 32 kunstnikku ja kingiti 79 tööd. Hulgaliselt oma töid on keskusesse hoiule andnud Maara Vint.

Illustratsioonikogus on eesti ja välisriikide kunstnike originaalillustratsioonid. Eraldi on välja toodud Edgar Valteri kogu, mis moodustati 2007. aastal, kui Edgar Valteri pärijad otsustasid suure osa oma valdustes olevatest vanameistri originaalillustratsioonidest keskusesse hoiule anda. Kogus on esindatud 2359 originaalillustratsiooni, sh arvukalt vinjette ja mõned šrifti näidised. Keskuses on tallel 30 Edgar Valteri illustreeritud lasteraamatu kõik illustratsioonid, mida valiknäitustena eksponeerime Valteri galeriis. Edgar Valteri autoriraamatute (st nii tekst kui ka pilt on vanameistri looming) piltidest on meie kogus kõik illustratsioonid raamatutele „Kassike ja kakuke”, „Kuidas õppida vaatama”, „Kullast vilepill” „Metsa pühapäev”, „Pokulood”, „Pokuaabits”, „Pintselsabad” jmt. Eesti lastekirjanduse kuldvarast on esindatud Edgar Valteri originaalid järgmistele raamatutele: Ellen Niidu „Veel ja veel Krõlliga maal ja veel” ja „Suur maalritöö”, Eno Raua „Naksitrallid” ja „Jälle need Naksitrallid”, Robert Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast” ja „Doktor Meerikese ja Ponts-Ontsu imepärane merereis”, Aino Perviku „Arabella, mereröövli tütar”.

Annetusena on saadud töid mitmelt väliskunstnikult: Anita Paeglelt (Läti), Ilze Dambe (Läti), Rasa Joni (Leedu), Natalja Egupetsilt (Pihkva, Venemaa), Judith Claylt (Saksamaa), Katja Kamm (Saksamaa), Mati Kota (Soome) jt

Illustratsioonikogu taiestest koostatud näitusi saavad soovijad sobivate ruumide olemasolul tellida enda juures eksponeerimiseks. Kirjastused võivad autori või autori esindajaga kokkuleppel kasutada originaalillustratsioone trükis avaldamiseks. Eraisikutele me illustratsioonikogus olevaid töid ei laenuta.

Siia kuuluvad ELKle kingitud originaalkunsti teosed. Neid ei ole e-kataloogis kirjeldatud.

Unikaalse ja huvitava osa kunstikogust moodustavad eesti illustraatorite poolt maalitud 40 taburetti, mis on külalistele vaatamiseks keskuse varakambris.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kogude kujundamise põhimõtted

1. Üldsätted
   1. Käesolev dokument määratleb Eesti Lastekirjanduse Keskuse (edaspidi ELK) kogude struktuuri ning komplekteerimise alused ja korra.
   1. ELK kujundab ja täiendab oma kogusid tulenevalt ülesannetest valdkondliku kompetentsikeskusena ning laste- ja erialaraamatukoguna.
   1. Käesolevas juhendis määratletu aluseks on:
2. ELKi põhimäärus;
3. Kultuuriministeeriumi valdkondlikud arengukavad ja poliitikad;
4. ELKi arengukava;
5. põhikooli riiklik õppekava.

• Kogude struktuur
  • Kinniskogu, kuhu kuuluvad pikaajalise hoiuga ja piiratud kasutusega teavikud:
    • Lastekirjanduse kogu, milles on alates 1945. aastast ilmunud trükised sh Eestis ja välismaal ilmunud eestikeelsed lasteraamatud ja -perioodika ning Eesti lastekirjanduse tõlked;
    • Vanaraamatute kogu, milles on enne 1945. aastat ilmunud lasteraamatud ja lastekirjanduse alased trükised;
    • Kolgi kogu, milles on raamatuantikvaar Tarmo Kolgilt ostetud lasteraamatud aastatest 1820-1944;
    • ELKi väljaannete kogu, milles on keskuse enda poolt kirjastatud trükised.
  • Laenutuskogu, kuhu kuuluvad raamatukogu kojulaenutuses kasutatavad teavikud sh eesti ja võõrkeelsed laste- ja noorteraamatud, perioodika, teatme- ja aimekirjandus ning põhikooli riikliku õppekavaga seotud täiskasvanute kirjandus.
  • Illustratsioonikogu, kuhu kuuluvad:
    • kunstnike originaalillustratsioonide kogu;
    • Edgar Valteri kogu;
  • Kunstikogu, kuhu kuuluvad ELKile kingitud originaalkunsti teosed.

• Teavikute komplekteerimise alused ja valdkonnad
  • Kogude kujundamisel lähtutakse ELKi funktsioonidest, eesmärkidest ja ülesannetest.
  • Võimalikult täielikult komplekteeritakse järgmisi teavikuid:

3.2.1. Eestis ilmunud eesti autorite laste- ja noorteraamatud ning lasteperioodika;

3.2.2. Välismaal ilmunud eestikeelsed laste- ja noorteraamatud ning eesti lastekirjanduse tõlked.

• Eesti keelde tõlgitud lastekirjandust komplekteeritakse valikuliselt, lähtudes kasutajate vajadustest. Ei komplekteerita värvimis- ja kleepsuraamatuid, mänguasi-raamatuid jmt.
  • Võõrkeelsetest lasteraamatutest ostetakse rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnike illustreeritud lasteraamatuid ning maailma lastekirjanduse paremikku kuuluvaid teoseid originaalkeeltes.
  • Erialaraamatukogu funktsiooni täitmiseks komplekteeritakse lastekirjanduse- ja illustratsioonialast võõrkeelset perioodikat, teatmeteoseid, monograafiaid ja käsiraamatuid ning laste lugemist ja raamatukoguteenindust käsitlevaid kodu- ja välismaiseid teavikuid.
  • Komplekteeritavate väljaannete laadid on:
• raamatud;
• jadaväljaanded (ajalehed, ajakirjad, jätkväljaanded);
• elektroonilised teavikud;
• originaalillustratsioonid.

• Komplekteerimise kord
  • Teavikuid komplekteerib kogude talitus. Komplekteerimise ettepanekuid teevad lugejateenindus, teabetalitus, kunstiekspert ning välissuhetejuht.
  • Kogude talituse pädevusse kuulub:
    • ELKi kogude arenduspõhimõtete väljatöötamine;
    • Komplekteerimiseelarve projekti koostamine;
    • Konsultantide kaasamine komplekteerimisküsimuste lahendamisse;
    • Esitatud ettepanekute täitmine;
    • Teavikute järelkomplekteerimine desideraatnimestike alusel.

• Teavikute komplekteerimisallikad
  • ELKi komplekteerimisallikad on: ost, annetus ja vahetus.
  • Teavikuid ostetakse raamatute hulgimüügifirmadelt, kauplustest, kirjastajatelt ja eraisikutelt. Teavikute hankimisel arvestatakse komplekteerimisvaldkondi.
  • Annetuste vastuvõtmisel lähtutakse komplekteerimise valdkonnast ja teaviku esindatusest kogudes.
  • Väljaannete vahetus toimub rahvusvaheliste organisatsioonidega vastavalt koostöökokkulepetele.

• Teavikute eksemplaarsus
  • Teavikute eksemplaarsus oleneb komplekteeritavast valdkonnast, teavikute laadist ja tüübist.
  • ELKi kogudesse hangitakse:
    • Lasteraamatuid
• kinniskogusse kuni 2 eksemplari;
• laenutuskogusse kuni 5 eksemplari;
  • Lasteperioodikat:
• kinniskogusse 1 eksemplar,
• laenutuskogusse kuni 2 eksemplari;
  • Üldperioodika väljaandeid (ajakirjad, ajalehed) laenutuskogusse 1 eksemplar;
  • Täiskasvanute kirjandust ja teatmekirjandust 1 eksemplar laenutuskogusse;
  • Elektroonilisi teavikuid kinniskogusse 1 eksemplar;
  • Võõrkeelseid välismaiseid teavikuid kinniskogusse 1 eksemplar;
  • Eesti lastekirjanduse tõlkeid kuni 2 eksemplari kinniskogusse.

6.3. Audiaalteavikute, elektrooniliste teavikute ja DVD-plaatide komplekteerimisel lähtutakse ELKi vabaajategevuste, huviringide ning lugejate vajadustest. Eesmärgiks ei seata nende kogumist ja hoiustamist.

Kinnitatud direktori käskkirjaga 03. detsember 2021 nr. 1-1/35