fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Marta Sillaots

Biograafia

Marta Sillaots (pseudonüüm; sünd. Reichenbach, abielludes Gerland, eestistatult Rannat) sündis 1887. a. Rakkes postiametniku peres. Lõpetas Tallinna kõrgema tütarlastekooli ja omandas 1905. aastal Keiserliku Nikolai I Gümnaasiumi juures koduõpetaja kutse. Töötas pedagoogina, telegraafiametnikuna ja Tallinna Teatajas välisuudiste toimetajana; alates 1922. a-st vabakutseline kirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija. Eestindanud üle 60 maailmakirjanduse tähtteose vene, saksa, inglise ja prantsuse keelest. Ka oli ta esimese esperanto seltsi üks asutajaliige. Arreteeriti 1950. a. süüdistatuna kodanlikus natsionalismis ja noorsoo kõlbelises rikkumises, viibis kaks aastat kinnipidamisel Valgas, seejärel 1955. a-ni asumisel Sverdlovski oblastis. Suri 1969. a. Tallinnas, maetud Metsakalmistule.

Marta Sillaotsa lasteloomingus on olulist rolli mänginud huvi kasvatusküsimuste ja laste arengupsühholoogia vastu. Tema esimeseks lasteraamatuks võib pidada koos vend Heinrich Riikojaga koostatud koduloolist kogumikku „Kodu” III (1923,1926), mis sisaldab jutukesi loodusest, loomadest ja lapse lähiümbrusest. Sillaotsa lasteloomingu tipuks on lood Tripsust, Trapsust ja Trullist, mille keskmes on kolmikutest poisid ja nende seiklused. Teost peetakse meie üheks esimeseks algupäraseks väikelasteraamatuks, mis täidab vastava ea kirjandusteoreetilisi nõudeid. Lood on koondatud nelja raamatusse: „Trips, Traps ja Trull“ (1935), „Trips, Traps ja Trull Tartus“ (1936), „Trips, Traps ja Trull Haapsalus“ (1937), „Trips, Traps ja Trull saavad sõbra“ (1938). Autorit iseloomustab oskus muuta argine elu eriliseks ja elavaks. Tema jutustamislaad on selge, lihtne ja humoorikas, lood kantud üldinimlikest väärtustest nagu ausus, headus ja abivalmidus. Raamatud on küll õpetlikud, kuid neis ei ole tunda otsest sõrmega vibutamist.

Marta Sillaotsalt on lastele ilmunud veel „Matkamehed“ (1938, soome k 1958), „Armi ja vana vares“ (1940; 2. tr. 2010), „Kolm lugu lastele“ (1942), „Tähekeste juures“ (1942; 2. tr. 1992) ja „Salme ootab kevadpühi“ (1942). Autori lastejuttude paremiku koondas Reet Krusten kogumikku „Trips, Traps, Trull ja teised“ (1987).

„Minu endise elukoha ümbruses Valguse tänavas elas siis palju 3–4 aastasi lapsi. Vaatasin ja jälgisin nende mänge ja askeldusi. Sõbrunesin nendega. Väga täpseid prototüüpe pole mul olnud. Trulli puhul oli teatud määral eeskujuks ühe naabruses elava arsti tütar. Esimese raamatu saatsin „Noor-Eestile“ ja see leidis laste hulgas head vastuvõttu. Kirjutasin kirjastuse tellimisel veel mitu järge. Hiljem, kui lapsed olid suuremaks sirgunud, ei saanud enam nendega nii head kontakti ega osanud ka ise ehk enam nii huvitavalt kirjutada.“

 (M. Sillaots Trips-Traps-Trulli lugude sünnist E. Tederile antud intervjuus 1967)

1936
Virumaa auhind ("Trips, Traps ja Trull")