Piret Raua esimene lasteraamat „Kataleena isemoodi juuksed“ ilmus 1995. aastal. Jõulisemalt ja sihikindlamalt on ta aga lastekirjandusmaastikul tegutsenud alates aastast 2004, mil nägi trükivalgust tema lastejutukonkursi võidutöö „Ernesto küülikud“. Kui Piret Raud siis mõni aeg tagasi paralleelselt ka täiskasvanuile kirjutama asus, jäi tähelepanu lastele loodavale paratamatult vähemaks. „Initsiaal purjeka ja papagoiga“ (2018), „Verihurmade aed“ (2019), „Kaotatud sõrmed“ (2020), „Portselanist nael“ (2021) ja „Nimepanija“ (2022) näitasid ilmekalt, et lastekirjanduslik andekus ei välista edukust täiskasvanuilegi kirjutades. Piret Raua lasteloomingu austajad olid muidugi pisut kurvad. Ehk isegi lausa meelt heitmas, eriti kui 24. jaanuaril kirjandusministri juures aru andes kirjanik oma tulevikuplaanidest rääkis. Kas tõesti nüüd on Piret Raua kui lastekirjaniku loometee otsa saanud? Kui siis aga vaevu nädal peale telesaadet jõudis raamatupoodidesse autori värske pildiraamat „Järve kiri“, oli põhjust rõõmustamiseks rohkem kui küll. Kuigi autor ise on kahelnud, kas ja kuivõrd on tegemist lasteraamatuga, pole teemad, millest räägitakse, ega tunne, mida kirjeldatakse, noortele lugejatele sugugi võõrad.
Kauaigatsetud uus pildiraamat räägib igatsusest
Raamatu peategelaseks on keset sügavat metsa elav järv. Ja kuigi järv elab imekenas kohas – päeval tiirlevad ta kohal liblikad ja kiilid, öösel aga peegelduvad vees tähed ja kuu – on ta nukker. Ta nimelt igatseb. Igatseb merd, keda ta kunagi kohanud ei ole. Kuid siis ühel päeval kukub järve tühi pudel, kukub just selle kõige suurema igatsuse sisse ja julgeb järvelt küsida, miks viimane nii lõpmata kurb on. „Tahaksin, et meri teaks, et ma ta peale mõtlen. Et ta teaks, et ma soovin talle head,“ kurdab järv pudelile. „Kirjuta talle“, soovitab pudel seepeale, „viin su kirja meeleldi kohale.“ Järv võtabki pudeli nõu kuulda ja asub oma igatsust kirja panema. Sosin, lõhn, õrn, kauge, lõpmatu ja teised kaunid sõnad voolavad justkui iseenesest pudelisse ning järvel hakkab peale südame puistamist kerge ja mõnus. Pudel aga asub sõbra sõnumiga teele. Vaatamata seal ette tulevate takistustele, nagu ahven, sild, lehm ja kivi, jõuab kiri mereni. Järv on oma tunded pannud kirja luuletusena, mis puudutab kõiki, kes seda kuulevad, ja teeb nad õnnelikuks.
Raua tekst on mitmekihiline ja avatud erinevatele tõlgendustele
Vaatamata oma väikesemahulisusele pole Piret Raua tekst üheainsa lugemiskorraga haaratav ja harutatav. Varasematest pildiraamatutest armsaks saanud mitmekihiline ja erinevatele tõlgendusvõimalustele avatud jutustamisviis on iseloomulik ka „Järve kirjale“. Esmalugemisel haarame ehk ainult lihtsat süžeed, mis samuti vägagi köitev ja üllatuslikke pöördeid pakkuv, kuid raamatut lõpetades avastame, et nii mõnedki kohad kutsuvad enese juurde tagasi pöörduma. Üks põhjusi selleks on kindlasti teksti rohkelt assotsiatsioone esile kutsuv loomus, mis olenevalt lugeja varasemast kirjanduse, aga ka üldisemast kultuurikogemusest võib vägagi erinev olla. Ka autori poeetiline väljendusviis, mis on äärmiselt nauditav, sunnib ikka ja jälle teksti juurde tagasi pöörduma. Tahaks ju teksti täpselt sama ilusasti meeles hoida, nagu see kirjanikul on raamatusse on saanud. Napp, läbitöötatud, ilma igasuguse liigse ballastita tekst kutsub lihtsal viisil endaga kaasa, pakub rohkelt mõtlemisainet ja tõstab meid justkui kõrgemale. See on veel üks põhjus, miks Piret Raua järvemaailmas võimalikult kaua viibida tahaks. Ikka vajame ju kinnitust, et ka kõige keerulisemale olukorrale on lahendus, tuleb vaid järjekindlalt selles suunas tegutseda. Ikka tahame uskuda, et luulel on võime maailma muuta, et leidub teoseid, mis puudutavad ja liigutavad ka kalgimaid südameid.
Õrnad ja detailirohked illustratsioonid
Kui varasemadki Piret Raua pildiraamatud pole olnud teab mis värvikirevad, siis „Järve kiri“ on veelgi lakoonilisem ja vaoshoitum. Raamatus kasutatakse vaid musta, valget ja sinist värvitooni, ometi on selliste minimalistlike vahenditega loodud äärmiselt köitvad ja detailirohked illustratsioonid, mis harmoneeruvad läbitöötatud ja viimseni viimistletud sõnastusega. Need, kes pilte pikemalt uurida maldavad, leiavad sealt rohkelt erinevaid fantaasiaküllaseid ja meeliköitvaid lahendusi. Kes veel, kui mitte Piret Raud teab, kuidas kujutada kurba järve ja pahurat silda ning mismoodi näeb välja ussikesi igatsev ahven ning kõiki õnnelikuks tegev luuletus. Jah, igavesti kosutav vaatamine ja lugemine on see „Järve kiri“!
Illustreerinud Piret Raud
Kirjastus Tänapäev 2023, 48 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
