Tomi Kontio (1966) on mitmekülgne ja Soomes vägagi hinnatud autor. Peamiselt on ta tuntud küll kui luuletaja ja novellist, kuid on kirjutanud ka lastele ja noortele. Kontio esimene lasteraamat „Kevadel sai isa tiivad“ („Keväällä isä sai siivet“, 2000) põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos sai Soome mainekaima Finlandia Junior auhinna, mis innustas autorit ses vallas jätkama. Eesti keeles sai Kontiolt seni lugeda luulet (kogumikus „See sama soolane meri“ 2004, tlk Kalju Kruusa), fantaasialugu „Luugiga lehm“ („Lehmä, jonka kyljessä oli luukku“ 2006, ek 2009, tlk Kristiina Kass) ja pildiraamatut „Koer nimega Kass“ („Koira nimeltään Kissa“ 2015, ek 2021, tlk Jan Kaus). Kui kirjanik tänavu kevadel HeadRead festivalil käis, rääkis ta Kassi-nimelise koera sarja teistest osadest nii innustavalt, et saalitäis lapsi kuulas, suu lahti. Hiljem oli kuhjaga kurtjaid, et neljaosalisest seeriast on eestikeelsena kättesaadav vaid esimene raamat. Nüüd on näinud trükivalgust ka sarja teine teos „Koer nimega Kass kohtab kassi“ („Koira nimeltään Kissa tapaa kissan“ 2019, ek 2022) Jan Kausi suurepärases tõlkes.
Kass, Nugis ja kass
Raamatusarja peategelaseks on segavereline koerapoeg. Kuna kassid on iseseisvad, paneb hulkuv ema talle nimeks Kass. Ükskõik, kuidas Kass aga ka ei püüaks iseseisev olla, ikka tunneb ta end hoopis üksikuna. Kui koer jõuab Helsingisse ja tutvub eluheidikust mehega, kel nimeks Nugis, saab talle selgeks, et vahel tuleb võtta risk ja usaldada teisi, sest ainult nii saab leida sõpru, ainult nii ei ole ta üksildane.
Sarja teises osas on Nugis ja koer nimega Kass sadama lähedal merd, laevu ja kraanasid imetlemas, kui ühtäkki märkab Nugis kassi, väikest musta olendit, kes mööda laeva klappsilda alla sammub. Koer tõmbub esialgu turri, kuid Nugis suudab ta maha rahustada. Kui aga kass tuleb koera ja Nugisega kaasa, hakkab koer uuesti muretsema, kas tal on oma parima sõbra südames veel piisavalt palju ruumi, kui kass nende juurde jääbki. Kassi lugu koorub tasapisi ja selgub, et kuigi tal on olnud vahva olla sõltumatu maailmameredel seikleja, on temagi igatsenud kaaslasi, sõprust, armastust ja kaitset.
Ebavõrdsus ei jää ka lastele märkamata
Kontio Kassi-sarja raamatud näitavad suurepäraselt, kuidas lastekirjandus saab ümbritsevas maailmas toimuvaid keerukaid sotsioloogilisi protsesse noortele lugejatele ilmekalt ja lihtsalt selgitada. Igapäevaelus üha enam silma hakkav sotsiaalne kihistumine ja süvenev majanduslik ebavõrdsus ei jää ju lastelegi märkamata. Kuidas suhtuda inimestesse ja loomadesse, kes harrastavad täiesti teistsugust elustiili kui sina? Mida teha, kui puutud kokku kodutute hulkuritega? Kuidas neid abistada? Kas nad üldse vajavad päästmist ja ühiskonna raamidesse paigutamist, või saab olla õnnelik ka siis, kui sa sotsiaalsetele standarditele ei vasta? Võivad ju ka teised hulkurid tõdeda nagu koer nimega Kasski: „Üheskoos kohtume pimeneva ja imelise õhtuga. Linna tuled hakkavad sirama. Taevas laskub meie juurde. Ja meil pole millestki puudu. Mitte kui millestki.“
Nii nagu sarja esimene osa, on ka teine raamat lihtsaks mudilasraamatuks maskeerunud sügav ja tihe, tugeva filosoofilise alatooniga teos, mis pakub lugemisrõõmu ja mõtlemisainet kindlasti ka täiskasvanuile. Seda muidugi juhul, kui suured inimesed end pildiraamatuvormist alavääristatuna ei tunne ja teost seetõttu kohe kõrvale ei heida. Vägagi nauditav on Kontio stiil, tema poeetiline väljendusviis ja tundeküllus ning tekstist kumav soomlaslik melanhoolia, mis on ühendatud teatava praktilise meelelaadiga. Kõik see üheskoos tekitab äärmiselt lummava lugemiselamuse.
Elu olulisimad tõed saab selgeks pildiraamatuist
Kindel on ka see, et koera-raamatud poleks pooltki need vaid sõnalise tekstina. Pildikeel mängib teoses vähemalt sama olulist rolli, eriti kuna visuaalselt on Kontio lugu tõlgendanud Soome üks mainekamaid illustraatoreid ja graafilisi disainereid Elina Warsta, kelle illustreeritud teosed on korduvalt valitud Soome kaunimate raamatute hulka. Nii koer nimega Kass kui tema kaaslane, mees nimega Nugis, on joonistatud ääretult sümpaatseteteks, et lausa kutsuvad endale kaasa elama, koos nendega rändama. Just pildikeeles tõuseb tegelaseks ka tegevuskoht, Helsingi linn, mis avaneb tegelikkuse tõetruu peegeldusena nii ehedalt, et paljastub linna essents, selle sügavam olemus.
Öeldakse, et tarkus ei asu mitte akadeemiliste õpingute tipus, vaid lasteaia liivakastis ning kõige olulisemad asjad eluks omandatakse just lasteaias. Seda ütlust võiks laiendada ka kirjandusele ning öelda – elu olulisimad tõed saab selgeks pildiraamatuid lugedes. Tomi Kontio ja Elina Warsta lood koerast, kel nimeks Kass, sobivad seda väidet tõestama suurepäraselt.
Illustreerinud Elina Warsta
Tõlkinud Jan Kaus
Päike ja Pilv, 2022
40 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
