Mõni lasteraamat köidab nii, et tahaks seda üha uuesti ja uuesti lugeda. Olgu siis tegemist lapse või täiskasvanuga, Rán Flygenringi „Tulemägi“ suudab kibekiiresti oma kirevate tegelaste, intrigeerivate illustratsioonide, humoorikate dialoogide ja lõbusa lõpuga hinge pugeda. Kõige krooniks sisaldab see meisterlikult teksti sisse põimitud põnevaid fakte, mis pakuvad arutelu palju kauemaks, kui raamatu enda lugemine aega võtab.
Islandi unikaalne atmosfäär
Auhinnatud skandinaavia kirjanik ja illustraator Flygenring on sündinud Norras, kasvanud ja koolis käinud aga Islandil. Ta on võitnud oma teoste eest mitmeid auhindu, 2023. aastal pälvis ta „Tulemäe“ eest Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna. Flygenringi kodulehe andmeil on tema kirjandusnišiks just loo jutustamine läbi visuaalsete meediumite – olgu need koomikslikult esitatud raportid, lühifilmid või pildiraamatud.
Flygenringi südameteemaks on loodus ja keskkonnahoid. „Tulemäeks“ on autor inspiratsiooni saanud matkadest Islandi vulkaanide juurde, eredalt joonistub teoses välja tema sügav kirg Islandi erilise maastiku vastu.
„Tulemägi“ jutustab loo poisist nimega Kaktus ja tema emast Brást, kes on giid. Ühel päeval peab Kaktus kooli asemel oma emaga vulkaanituurile kaasa minema. Põnevaimaks osutubki giidituuri turistide iseäralik loomus – kõik need inimesed ning muud erilised pehmed ja karvased osalejad, kelle erinevused autor selgelt ära tabab. Nende visuaalsete detailide uudistamine, koos jutumullide lugemise ja äparduste jälgimisega, pakuvad enim lõbu. Nii loob Flygenring juurde võimalusi loo ettelugemiseks või lapsega koos lugemiseks. Seinast seina isikuomaduste ning päritoluga turistid pakuvad võimalusi eri häälte tegemiseks. Tegelaste kujutised on äärmiselt köitvad ning nende kõrval olevad jutumullid avavad nutikal viisil nii sisemaailma kui ka omavahelist kõnet, andes alust pikemaks aruteluks nende päritolu, elustiili, iseloomu ja huvide üle.
Meisterlik visuaal
Flygenring kasutab illustratsioonides peamiselt kahte väga erinevat, kuid põnevalt kombineeruvat tehnikat. Samamoodi miksib Flygenring stiili – osa joonistusi on pigem koomikslikud, osa kunstilisemad. Enamus taustadest ja tegelastest on traditsioonilisemalt joonistatud, kasutades musta pliiatsit, kuid bussiaknast nähtavad maastikud ja loomad on tehtud rasvakriidiga.
Illustratsioonide kaudu avab Flygenring erisuguseid kõrvalnarratiive, mis tekstis endas ei kajastu, vaid ilmnevad lisadetailide kaudu. Sel moel pakub „Tulemägi“ lugemis- ja uudistamisrõõmu kauemaks. Illustratsioonide toel areneb lapse kujutlusvõime ja jutustamisoskus, lugedes tekib kihk välja mõelda eri taustalugusid tegelastele kui ka põhjendusi, selgitusi ja nende eesmärke reisi vältel.
„Tulemäes“ leidub ka õpetlik pool. Koos Kaktusega õpib lugeja tundma laavatüüpe, mida Flygenring on ka uudistamiseks täpsemalt ja suuremalt joonistanud. See ei aita ainult lapsevanemal vastata paljudele lugemise käigus tekkivatele küsimustele, vaid toetab ka lapse huvi äratamist vulkaanide põneva maailma vastu. Seda aga esitatakse kiirel ja tabaval moel, tänu millele pole ohtu liigspetsiifiliseks entsüklopeedialikuks teadusmonoloogiks, mis võib mõnda last loost eemale tõrjuda. Eesti lapsele, kes tõenäoliselt vulkaane näinud pole, tundub lugu nende purskest, rääkimata selle nii rahulikust jälgimisest, ilmselt täiesti meeliülendav, uskumatu ja sealjuures äärmiselt põnev. Seetõttu on Flygenringi „Tulemägi“ kaasakiskuv kogu oma olemuses, teemast kuni illustratsioonideni välja, ning suudab tuua naeratuse näole, olles samal ajal õpetlik, südamlik ja põnev.
Tõlkinud Askur Alas
Toimetanud Eva Velsker
Illustreerinud Rán Flygenring
Kirjastus Nordur 2024, 72 lk
Katrinka Josephine Savimägi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant