Täna, 16. märtsil 2015 kuulutatakse välja Põlvepikuraamatu konkurss väikelastele ja koolieelikutele mõeldud raamatute originaalkäsikirjade leidmiseks.

Konkursi eesmärk on rikastada lastele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste lasteraamatutega. Konkursile oodatakse väikelastele ja koolieelikutele (kuni 7-aastastele lastele) mõeldud raamatute käsikirju, milles on võrdselt olulised nii tekst kui ka illustratsioon.

Konkursile esitatud töid hindab žürii, mis koosneb Eesti Lastekirjandus Keskuse, Kultuuriministeeriumi ning kirjastuse Päike ja Pilv esindajatest ning kahest sõltumatust lastekirjanduse eksperdist. Žürii hindab käsikirjade puhul nende terviklikkust, eakohasust ning professionaalset teostust.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 10. september 2015. Käsikirjad palume tuua või saata posti teel Eesti Lastekirjanduse Keskusse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn. Üksikasjalikud võistlustingimused leiab konkursi reglemendist.

Võitjad kuulutatakse välja 11. novembril 2015 Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Konkurss kutsuti ellu 2006. aastal. Üle aasta toimuvat võistlust korraldavad Kultuuriministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning kirjastus Päike ja Pilv.

Täna, 12. märtsil 2015 kell 12 esinevad lastekirjanduse keskuses 2014. a Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendid Contra, Hille Karm, Indrek Koff, Kairi Look, Kätlin Vainola ja Andry Ervaldi esindajana muinasjutuvestja Piret Päär.

Lastekirjanduse žürii koosseisus Mare Müürsepp (esimees), Veronika Kivisilla ja Anti Saar, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:
Contra “Kõik on kõige targemad”
Andry Ervald “Unenäorong”
Hille Karm “Kui vanaema väike oli”
Indrek Koff “Kirju koer”
Kairi Look “Lennujaama lutikad ei anna alla”
Kätlin Vainola “Kus on armastus?”

Kultuurkapital kuulutab lastekirjanduse aastapreemia võitja välja emakeelepäeval, 14. märtsil.

2015. aasta auhind otsustati anda Kadri Tiiselile ja Tiina Vilule, kelle juhitud saatesarjas „Laste lood” on järjepidevalt ja sisukalt kajastatud uuemat lastekirjandust ning innustatud lapsi lugema ja loetu üle arutlema.

Saates loetakse ette eesti ja välismaa lastekirjanike teoseid, kohtutakse lasteraamatute autorite ja kirjastajatega ning tähistatakse lastekirjanduslikke tähtpäevi. Lugemishuvilised lapsed jagavad kord kuus kuulajatele muljeid loetud raamatutest ja lasteraamatute põhjal tehtud lavastustest.

Väljaannetest tõsteti esile Postimeest ja Õpetajate Lehte, kus aastatel 2013-2014 on ilmunud arvukalt sisukaid kirjutisi lastekirjandusest.

Muhvi auhind on lastekirjanduse keskuse loodud tunnustus parimale lastekirjandusalaste ja laste lugemise alaste artiklite autorile või tele- ja raadiosaadete juhile (toimetajale). Auhind antakse välja iga kahe aasta tagant kevadel. Žürii koosneb Eesti Lastekirjanduse Keskuse töötajatest. Auhinnaks on laste meisterdatud Muhvi kujuke ja rahaline preemia.

Muhvi auhind asutati 2000. aastal ja anti esmakordselt välja 2001. aastal.

Varasemate aastate laureaatidest loe siit.

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2014. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba kuuendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub õnneks palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentiteedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool ja lasteraamatukogude töötajad.

Triin Soone: „ Lasteraamatuid ilmub meil rõõmustavalt palju. Et lugejad oskaksid sellest laiast valikust häid noppeid teha, on asjatundjate soovitused alati teretulnud. „Hea lasteraamatu” tiitel just seda eesmärki täidabki ning on suunaviidaks otseteele suurepärase lugemisvara juurde.”

Lastekaitse Liidu juhataja Martin Medari sõnul on hea lasteraamatu valimine traditsioon, mis on tõestanud oma vajadust kultuuri edasikandmise kindlustamisel. Medar sõnas: „Hea lasteraamatu tunnustuse eesmärk on laste lugemisele ja lugemusele, kui lapse arengu seisukohast olulisele tegevusele, positiivse maine loomine. See kindlustab, et meil on ka tulevikus lugevaid lapsi.”

Sel aastal said märgi „Hea lasteraamat” 12 lasteraamatut.

Hea lasteraamat on:
* Kaunilt kujundatud
* Arendab kujutlusvõimet
* Inspireerib
* Äratab uudishimu
* Näitab, kui mitmekülgne on maailm
* Pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
* Ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale

2014. aasta „Hea lasteraamat” tiitli pälvisid:

Väiksematele:
Aino Pervik „Sinivant läheb lasteaeda”
Katri Kirkkopelto „Molli”
Kätlin Vainola „Kus on armastus?”
Marina Moskvina „Mis juhtus krokodilliga?”
Markus Saksatamm „Postiljon ja kanad”
Ulf Nilsson „Maailma parim esineja”
Ulf Stark „Vilista mulle, Johanna”

Suurematele:
Deborah Heiligman „Poiss, kes armastas matemaatikat : Paul Erdösi uskumatu elu”
Rose Lagercrantz „Minu õnnelik elu”
Kairi Look „Lennujaama lutikad ei anna alla”
Liz Pichon „Tom Gatesi äge maailm”
R. J. Palacio „Ime”

Vaata ka laste arvamusi raamatutest.

PLAKAT väljaprintimiseks.

Head lasteraamatud 2009-2014

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Apollo teevad koostööd, et väärt laste- ja noortekirjandus paremini nähtav ja kättesaadav oleks. Alates 25. veebruarist 2015 on Apollo kauplustes eraldi püsiväljapanek, mis tutvustab “Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab” tunnustusmärgiga raamatuid.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse igapäevaste tegemiste hulka kuuluvad eesti lastekirjanduse uurimine ja populariseerimine. Märk “Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab” töötati välja sooviga raamatuhuviliste jaoks tõsta esile paremikku. Nüüd on huvilistel võimalus Apollos sobivat lugemist otsides ekspertide soovitusi arvesse võtta. Selleks on kleebisega varustatud raamatud eraldi väljapanekuna esil. Samuti on võimalik nimekirjaga tutvuda Apollo e-poes. Loodame, et pidevalt täienev nimekiri lihtsustab ja innustab valikust leidma väärt lastekirjandust.

“Rõõmustav on see, et lastekirjandust ilmub meil nimetuste poolest endiselt rohkelt ja nagu ikka on raamatute valik sisult ja vormilt üsna kirju,” ütleb Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. “Raamatute ostjal on selles hulgas keeruline orienteeruda ning leida üles häid ja kvaliteetseid lasteraamatuid. Seetõttu on Apollo koostööettepanek – tõsta oma kauplustes esile ja märgistada Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt soovitatavad lasteraamatud – väga suurepärane ja teretulnud. Usun, et see on suureks abiks sobiva raamatu leidmisel ja uuema lastekirjandusega tutvumisel.”

“Meile teeb head meelt, et lisaks juba tuntud tegijatele on tulnud juurde uus põlvkond häid lastekirjanikke, kelle teosed on leidnud positiivset vastukaja Apollo klientide hulgas, näiteks möödunud aastal jäi eestikeelsete lasteraamatute müük alla vaid teabekirjandusele,” selgitas Apollo turundusjuht Liisi Paas lastele suunatud koostöö tagamaid. “Igal kuul toimuvad Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus osavõturohked Apollo lasteklubid, sel aastal on plaanis avada kahele Apollo Kids osakonnale lisaks kaks uut,” täiendas Paas.

27. veebruaril 2015 kell 19 avatakse Saksamaal Volkachis marijo galeriis rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Meremuinasjutud”, mis on avatud 21. märtsini 2015.

Näituse algatasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kujundusgraafikute Liit, innustatuna Tallinna staatusest Euroopa kultuuripealinnana. Eesti kunstnike välja käidud idee illustreerida merega seotud muistendeid ja muinasjutte leidis Läänemere maades elavat vastukaja. Näitus avati 2. aprillil 2011 Tallinnas.

Näitusel on töid kümne riigi 79 lasteraamatuillustraatorilt, kes esindavad oma maa illustratsioonikunsti kõrgtaset. Kaunid sinisiravad merelegendid, enamasti kas akvarellitehnikas või kollaažidena, on näitusel valdavalt õnneliku faabulaga ja helged. Ent meri on jäänud seletamatuks ja äraarvamatuks ka tänapäeval. Lastekirjanduse spetsiifika ei välista kurbi sõnumeid, kuid enamasti on lastele adresseeritud lugudes ikka ka lootust. Mitmetes meremuinasjuttudes esineb ka inimeste kadedust, kurjust, rumalust ja surmagi. Vene ja läti muinasjuttudes meremao mõrsjast tapetakse tütarlapsega õnnelikus abielus olev meremadu omaste võõraviha ja rumaluse tõttu.

Hans Christian Andersen on näitusel enim interpreteeritud muinasjutumeister. Mitu kunstnikku on kujutanud väikest merineitsit, neist kõige moodsam on saksa kunstniku Katja Kammi korallidest raamistatud ikonostaas. Saksa kunstnike rühmast on ehk kõige üllatavam Aljoscha Blau vägagi kaasaegne tõlgendus igivanadest parun Münchhauseni lugudest.

Näitust on eksponeeritud Eestis, Soomes, Venemaal ja Poolas. Pärast vahepeatust marijo galeriis rändab see edasi Berliini ja Taani.

Avamisel loeb saksa lastekirjanik Ingrid Annel „Meremuinasjutte”.

Näituse korraldajad: Saksa Laste- ja Noortekirjanduse Akadeemia, galerii marijo, kulturkind, Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011.

Näitusest saksa keeles.