Rahvusvahelise lasteraamatupäeva eel, 30. märtsil anti Tallinna Keskraamatukogus üle Järje Hoidja auhind, mille seekord pälvis kirjanik Ilmar Tomusk raamatuga „Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi“. Kirjanikku tänati teose ainetel valminud pildiga, mille autoriteks on Tallinna Reaalkooli 5. klassi õpilased.

Auhind anti eelmisel aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus ka möödunud aastal enim loetud eesti laste- või noorteraamatu autorile. Ilmar Tomusk on sama tunnustuse saanud varemgi, 2012. aastal oli lugejate lemmikuks raamat „Kolmanda A kriminalistid“, mis kuulub tänavuse teosega samasse sarja.

Raamatus „Kriminaalne pangapresident“ tegutsevad lugejatele juba varasemast tuttavad Kribu ja Krabu. Nüüd kutsutakse neid küll rohkem nimepidi Piiaks ja Matiks, sest mõlemad on vahepeal suureks kasvanud ja päriselt kriminalistidena tööle hakanud. Kriminaalpolitseinik, DNA- ja sõrmejäljeekspert, aga ka nende vana sõber Paul avastavad end jälle ühist juhtumit lahendamas, kui Eesti keskpangast kaob ühtäkki 42 kilo kulda.

Tallinna Keskraamatukogu tunnustab laste ja noorte hulgas populaarseid Eesti autoreid juba kaheteistkümnendat aastat. Viimati on auhinna saanud Aino Pervik „Härra Tee ja Proua Kohvi“ (2014), Piret Raud „Teistmoodi printsessilugude“ (2013), Ilmar Tomusk „Kolmanda A kriminalistide“ (2012), Heli Künnapas „Lõpupeo“ (2011) ning Urmas Nemvalts ja Contra „Poiste aabitsa“ (2010) eest.

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2016. aastal on selleks Brasiilia.

Lisainfo:

Liisa Randmaa
Tallinna Keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja
683 0913
Liisa.Randmaa@tln.lib.ee

2. aprillil 2016, rahvusvahelisel lasteraamatu päeval, kell 12 kuulutatakse lastekirjanduse keskuses välja XIII Nukitsa konkursi võitjad. Võistlust, kus lapsed parimat kodumaist lastekirjanikku ja -kunstnikku valivad, on keskus korraldanud juba üle 20 aasta.

Direktor Triin Soone: „Usun, et Nukitsa konkurss on üks vahetumaid ja hinnatumaid lasteraamatute konkursse, kuna siin annavad hinnangu noored lugejad ise. Tuhanded lapsed üle Eesti hääletavad oma lemmikute poolt ja kuna raamatuid ilmub palju, siis on ka konkurents väga tihe.“

Konkursil valivad lapsed oma lemmikkirjaniku ja -kunstniku kahel viimasel aastal ilmunud lasteraamatute seast. Küsitlus toimub koostöös Eestimaa raamatukogudega. Sel korral hääletas oma lemmikute poolt 7859 last, kellel oli valida 207 raamatu vahel. Kirjanikest osutusid edukaks Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk ja Mika Keränen, illustraatoritest Heiki Ernits ja Hillar Mets. Nominentide järjestus ja võitnud raamatud selguvad kohapeal. Enim hääli kogunud lastekirjanikku ja illustraatorit autasustatakse Nukitsa pronkskujuga, kolm edukamat saavad rahalise preemia.

Lisaks võitjatele on auhinnapeo külalisteks 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Pidu juhivad lastekirjanduse keskuse maskott Nukitsamees, keda mängib Kaarel Targo, ja Kusti Taavi Tõnissoni kehastuses.

Esimene Nukitsa konkurss toimus 1992. aastal. Seni on Nukitsa konkursi võitnud kirjanikud Andrus Kivirähk (kolmel korral), Henno Käo (kahel korral), Voldemar Miller, Edgar Valter, Ene-Maris Tali, Ira Lember, Janno Põldma, Kristiina Kass, Ilmar Tomusk ning kunstnikud Heiki Ernits (viiel korral), Edgar Valter (kahel korral), Piret Niinepuu, Ulvi Kuusk, Tarmo Tali, Karel Korp ja Anni Mäger.

2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval, tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Sel päeval korraldatakse igal pool maailmas kõikvõimalikke raamatu- ja lugemisüritusi lastele. Eestis on lasteraamatupäeva tähistatud 25 aastat.

Täiendav info:

Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
617 7230
triin@elk.ee

Emakeelepäeval, 14. märtsil 2016 tehti teatavaks Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia laureaadid. Laste- ja noorsookirjanduse vallas pälvis preemia Piret Raud raamatu „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ eest.

Piret Raua „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ ilmus möödunud aastal Tänapäeva kirjastuses. Raamat valiti lastekirjanduse keskuses tänavu jaanuaris kuu raamatuks ning see pälvis märtsi alguses ka Hea lasteraamatu tiitli.

Kultuurkapitali lastekirjanduse žüriisse kuulusid Krista Kumberg (esimees), Eva Koff ja Margus Konnula (Contra). Lisaks Raua raamatule kandideerisid žürii tahtel aastaauhindadele järgnevad teosed: Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad“, Kairi Look „Piia Präänik kolib sisse“, Aino Pervik „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“, Juhani Püttsepp „Gibraltari laevakoerte ühing“ ning Kertu Sillaste „Ei ole nii!“

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (ilukirjanduslik proosa, luule, näitekirjandus, laste- ja noorsookirjandus, esseistika, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde).

Varasemad lastekirjanduse preemia laureaadid leiab siit.

Vaata ka: Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital

Eile, 9. märtsil 2016 toimus Rahvusraamatukogus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) tänuüritus, kus tunnustati 2015. aasta parimaid raamatukoguhoidjaid ja tegusid raamatukogudes, tänusõnad ütles kultuuriminister Indrek Saar. Meil on suur rõõm teatada, et lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone pälvis ERÜ aastapreemia beebiraamatu „Pisike puuˮ kinkimise traditsiooni taaselustamise eest!

„Pisike puuˮ on kinkeraamat, mis jõuab alates oktoobrist 2015 kõigi Eestis sündivatele lasteni koostöös kohalike omavalitsuste ning raamatukogudega. Raamatu eesmärk on toetada laste lugemishuvi ja väärtustada eesti lastekirjandust. „Pisike puuˮ koostaja on Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastaja Kultuuriministeerium.

Triin Soone on kinkeraamatu tähendust kirjeldanud järgnevalt: „Vaevalt leidub väikelast, kellele ei meeldi raamatuid vaadata või jutte ja luuletusi kuulata. See, nagu mistahes muu mänguline tegevus, on lapse igapäevaelu loomulik osa ja tema arengu alus. Raamat on lapsele sama tähtis mänguasi kui muud lelud. Meie, täiskasvanute roll, on tuua raamatud laste ellu ja lasta neil lugemisest rõõmu tunda. ˮ

Lisaks kuulutas ERÜ välja aasta lasteraamatukoguhoidja. Tiitli pälvis Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja Helle Laanpere täieliku pühendumuse eest raamatukogutööle ja lastele.

Vaata ka:
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing tunnustas parimaid
Iga vastsündinu saab kingiks raamatu „Pisike puuˮ

Esmaspäeval, 14. märtsil 2016 kell 12 jagavad lastekirjanduse keskuses lastele emakeele rikkust läbi muusika Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder, kes esitavad lastelaule CD-plaadilt „Upa-upa ubinakõnõ“. Ühtlasi esitletakse vastvalminud lauluvihikut plaadi nootide ja sisuseletustega.

„Upa-upa ubinakõnõ“ on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionisti Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele. Leidlikud rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste „salakeele“ juurde.

Laulude vahele saab kuulata võru keele kõla, kui Võru Instituudi juht Rainer Kuuba loeb ette Eve Hele Sitsi raamatut „Ubinit uutman“ („Õunte ootel“). Eesti keeles loeb katkendeid ette raamatu autor ise. „Õunte ootel“ on Eve Hele Sitsi esimene raamat, milles on südamlikud jutukesed maale elama asunud Mere-perest, kus 10-aastane Mooni ja tema väikevend Maru õpivad loodust nägema hoopis teisiti kui seni linnas.

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2015. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba seitsmendat aastat järjest välja Head lasteraamatud. 2015. aastal parimateks valitud raamatud kuulutati pidulikult välja 3. märtsil lastekirjanduse keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul.

Lasteraamatuid ilmub õnneks palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Nõu ja jõuga aitas kaasa ka Rahva Raamat.

Erilise hoolega valis žürii raamatuid 8-12 aastastele lugejatele, sest õige raamat õigel hetkel viib lugeja alati edasi uute põnevate raamatute juurde, ütleb žürii liige Anne Kõrge. „Žürii valis välja 13 raamatut. Nende seas oli nii väikelaste pildiraamatuid kui ka raamatuid lastele iseseisva lugemise alustamiseks. Hea lasteraamat ei sea kunagi ealisi piiranguid ja seega sobib hea lasteraamat alati ka täiskasvanute lugemislauale,“ sõnas Kõrge.

Lastekaitse Liidu president, kirjanik Loone Ots leiab, et Hea Lasteraamatu väljaandmine on traditsioon, mis on oma väärtust juba tõestanud. „Huvi Hea lasteraamatu tunnustuse vastu näitab, et see juba täidab oma eesmärki –  laste lugemisele ja lugemusele, kui lapse arengu seisukohast olulisele tegevusele, positiivse maine loomine. See kindlustab, et meil on ka tulevikus lugevaid lapsi. “

Hea lasteraamat:

* On kaunilt kujundatud
* Arendab kujutlusvõimet
* Inspireerib
* Äratab uudishimu
* Näitab, kui mitmekülgne on maailm
* Pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
* Ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale

2015. aasta „Hea lasteraamat” tiitli pälvisid:

• Martin Baltscheit „Jänese kuld”
• Contra „Kõik on kõige targemad”
• Drew Daywalt „Rasvakriitide mäss”
• Jennifer L. Holm „Kuldkala number 14”
• Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad”
• Kairi Look „Piia Präänik kolib sisse”
• Grigori Oster „Vallatu matemaatika”
• Juhani Püttsepp „Gibraltari laevakoerte ühing”
• Piret Raud „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist”
• Chris Riddell „Ada Goot ja kummitushiir”
• Anti Saar „Kojamees Urmas”
• Kertu Sillaste „Ei ole nii!”
• Edward van de Vendel „Koer nimega Sam”

Vaata ka: PLAKAT väljaprintimiseks.

Andrus Kivirähk pälvis 2016. aasta Eduard Vilde kirjandusauhinna teose “Oskar ja asjad” eest. Žürii otsustas, et see raamat on aastal 2015 ilmunud parim vildelikke traditsioone kandev kirjandusteos.

Laureaat valiti kuue kandidaadi seast. Teoseid vaagis 11liikmeline auhinnakomisjon, mille esimees oli Vinni vallavanem Toomas Väinaste.

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis Eduard Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ja 1999. aastast Vinni vallavalitsus. Vilde auhinna pälvib möödunud aasta parim Vilde traditsioone järgiv kirjanduslik teos. Auhind antakse välja üks kord aastas.

Eelmiste aastate Vilde auhinna laureaadid leiab siit.