2015. aasta auhind otsustati anda Kadri Tiiselile ja Tiina Vilule, kelle juhitud saatesarjas „Laste lood” on järjepidevalt ja sisukalt kajastatud uuemat lastekirjandust ning innustatud lapsi lugema ja loetu üle arutlema.

Saates loetakse ette eesti ja välismaa lastekirjanike teoseid, kohtutakse lasteraamatute autorite ja kirjastajatega ning tähistatakse lastekirjanduslikke tähtpäevi. Lugemishuvilised lapsed jagavad kord kuus kuulajatele muljeid loetud raamatutest ja lasteraamatute põhjal tehtud lavastustest.

Väljaannetest tõsteti esile Postimeest ja Õpetajate Lehte, kus aastatel 2013-2014 on ilmunud arvukalt sisukaid kirjutisi lastekirjandusest.

Muhvi auhind on lastekirjanduse keskuse loodud tunnustus parimale lastekirjandusalaste ja laste lugemise alaste artiklite autorile või tele- ja raadiosaadete juhile (toimetajale). Auhind antakse välja iga kahe aasta tagant kevadel. Žürii koosneb Eesti Lastekirjanduse Keskuse töötajatest. Auhinnaks on laste meisterdatud Muhvi kujuke ja rahaline preemia.

Muhvi auhind asutati 2000. aastal ja anti esmakordselt välja 2001. aastal.

Varasemate aastate laureaatidest loe siit.

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2014. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba kuuendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub õnneks palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea lasteraamatu” märki, mis aitab lapsevanematel ja lastega töötavatel spetsialistidel uudiskirjanduses orienteeruda.

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentiteedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas lastele mõeldud uudiskirjandust. Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool ja lasteraamatukogude töötajad.

Triin Soone: „ Lasteraamatuid ilmub meil rõõmustavalt palju. Et lugejad oskaksid sellest laiast valikust häid noppeid teha, on asjatundjate soovitused alati teretulnud. „Hea lasteraamatu” tiitel just seda eesmärki täidabki ning on suunaviidaks otseteele suurepärase lugemisvara juurde.”

Lastekaitse Liidu juhataja Martin Medari sõnul on hea lasteraamatu valimine traditsioon, mis on tõestanud oma vajadust kultuuri edasikandmise kindlustamisel. Medar sõnas: „Hea lasteraamatu tunnustuse eesmärk on laste lugemisele ja lugemusele, kui lapse arengu seisukohast olulisele tegevusele, positiivse maine loomine. See kindlustab, et meil on ka tulevikus lugevaid lapsi.”

Sel aastal said märgi „Hea lasteraamat” 12 lasteraamatut.

Hea lasteraamat on:
* Kaunilt kujundatud
* Arendab kujutlusvõimet
* Inspireerib
* Äratab uudishimu
* Näitab, kui mitmekülgne on maailm
* Pakub lugemisel huvi ja innustab last edasi lugema
* Ei sea ealisi piiranguid, on huvitav nii lapsele kui vanemale

2014. aasta „Hea lasteraamat” tiitli pälvisid:

Väiksematele:
Aino Pervik „Sinivant läheb lasteaeda”
Katri Kirkkopelto „Molli”
Kätlin Vainola „Kus on armastus?”
Marina Moskvina „Mis juhtus krokodilliga?”
Markus Saksatamm „Postiljon ja kanad”
Ulf Nilsson „Maailma parim esineja”
Ulf Stark „Vilista mulle, Johanna”

Suurematele:
Deborah Heiligman „Poiss, kes armastas matemaatikat : Paul Erdösi uskumatu elu”
Rose Lagercrantz „Minu õnnelik elu”
Kairi Look „Lennujaama lutikad ei anna alla”
Liz Pichon „Tom Gatesi äge maailm”
R. J. Palacio „Ime”

Vaata ka laste arvamusi raamatutest.

PLAKAT väljaprintimiseks.

Head lasteraamatud 2009-2014

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Apollo teevad koostööd, et väärt laste- ja noortekirjandus paremini nähtav ja kättesaadav oleks. Alates 25. veebruarist 2015 on Apollo kauplustes eraldi püsiväljapanek, mis tutvustab “Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab” tunnustusmärgiga raamatuid.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse igapäevaste tegemiste hulka kuuluvad eesti lastekirjanduse uurimine ja populariseerimine. Märk “Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab” töötati välja sooviga raamatuhuviliste jaoks tõsta esile paremikku. Nüüd on huvilistel võimalus Apollos sobivat lugemist otsides ekspertide soovitusi arvesse võtta. Selleks on kleebisega varustatud raamatud eraldi väljapanekuna esil. Samuti on võimalik nimekirjaga tutvuda Apollo e-poes. Loodame, et pidevalt täienev nimekiri lihtsustab ja innustab valikust leidma väärt lastekirjandust.

“Rõõmustav on see, et lastekirjandust ilmub meil nimetuste poolest endiselt rohkelt ja nagu ikka on raamatute valik sisult ja vormilt üsna kirju,” ütleb Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone. “Raamatute ostjal on selles hulgas keeruline orienteeruda ning leida üles häid ja kvaliteetseid lasteraamatuid. Seetõttu on Apollo koostööettepanek – tõsta oma kauplustes esile ja märgistada Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt soovitatavad lasteraamatud – väga suurepärane ja teretulnud. Usun, et see on suureks abiks sobiva raamatu leidmisel ja uuema lastekirjandusega tutvumisel.”

“Meile teeb head meelt, et lisaks juba tuntud tegijatele on tulnud juurde uus põlvkond häid lastekirjanikke, kelle teosed on leidnud positiivset vastukaja Apollo klientide hulgas, näiteks möödunud aastal jäi eestikeelsete lasteraamatute müük alla vaid teabekirjandusele,” selgitas Apollo turundusjuht Liisi Paas lastele suunatud koostöö tagamaid. “Igal kuul toimuvad Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus osavõturohked Apollo lasteklubid, sel aastal on plaanis avada kahele Apollo Kids osakonnale lisaks kaks uut,” täiendas Paas.

27. veebruaril 2015 kell 19 avatakse Saksamaal Volkachis marijo galeriis rahvusvaheline illustratsiooninäitus „Meremuinasjutud”, mis on avatud 21. märtsini 2015.

Näituse algatasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kujundusgraafikute Liit, innustatuna Tallinna staatusest Euroopa kultuuripealinnana. Eesti kunstnike välja käidud idee illustreerida merega seotud muistendeid ja muinasjutte leidis Läänemere maades elavat vastukaja. Näitus avati 2. aprillil 2011 Tallinnas.

Näitusel on töid kümne riigi 79 lasteraamatuillustraatorilt, kes esindavad oma maa illustratsioonikunsti kõrgtaset. Kaunid sinisiravad merelegendid, enamasti kas akvarellitehnikas või kollaažidena, on näitusel valdavalt õnneliku faabulaga ja helged. Ent meri on jäänud seletamatuks ja äraarvamatuks ka tänapäeval. Lastekirjanduse spetsiifika ei välista kurbi sõnumeid, kuid enamasti on lastele adresseeritud lugudes ikka ka lootust. Mitmetes meremuinasjuttudes esineb ka inimeste kadedust, kurjust, rumalust ja surmagi. Vene ja läti muinasjuttudes meremao mõrsjast tapetakse tütarlapsega õnnelikus abielus olev meremadu omaste võõraviha ja rumaluse tõttu.

Hans Christian Andersen on näitusel enim interpreteeritud muinasjutumeister. Mitu kunstnikku on kujutanud väikest merineitsit, neist kõige moodsam on saksa kunstniku Katja Kammi korallidest raamistatud ikonostaas. Saksa kunstnike rühmast on ehk kõige üllatavam Aljoscha Blau vägagi kaasaegne tõlgendus igivanadest parun Münchhauseni lugudest.

Näitust on eksponeeritud Eestis, Soomes, Venemaal ja Poolas. Pärast vahepeatust marijo galeriis rändab see edasi Berliini ja Taani.

Avamisel loeb saksa lastekirjanik Ingrid Annel „Meremuinasjutte”.

Näituse korraldajad: Saksa Laste- ja Noortekirjanduse Akadeemia, galerii marijo, kulturkind, Euroopa Kultuuripealinn Tallinn 2011.

Näitusest saksa keeles.

Neljapäeval, 19. veebruaril 2015 kell 12 toimub lastekirjanduse keskuse rõdusaalis Tähekese ja Riigikantselei luulevõistluse „Meie oma Eesti lipp” võitjate autasustamine.

Detsembri Täheke kuulutas koostöös Riigikantseleiga välja võistluse „Meie oma Eesti lipp”, kuhu saabus kokku 93 luuletust. Erinevalt enamikust Tähekese viimasel ajal korraldatud võistlustest olid seekord oodatud mitte lapsed, vaid täiskasvanud autorid.

„Valik ei olnud lihtne – arvestatavaid kandidaate oli ootamatult palju,” ütles Tähekese peatoimetaja Ilona Martson. „Võitjate valikul lähtusime eeskätt tekstide sobivusest Tähekese lugejatele. Nii mõnigi tekst oli selline, mis kõnetas pigem täiskasvanut, aga mitte last. Samuti ei tõstetud esile ärkamisaegset sõnastust ja klišeesid, mida võistlustööde hulgas oli ootuspäraselt palju. Võistluse korraldamise ideeks oli pigem avardada arusaamist lipu värvide taga olevatest sümbolitest.”

Žürii (Ilmar Trull, Peep Ilmet, Ilona Martson, Gert Uiboaed) otsustasid anda välja neli põhiauhinda (500 eurot) ja ühe eripreemia (100 eurot). Põhiauhinnad saavad: Jaanus Vaiksoo luuletuse „Põhjatuulemaal” eest, Lehte Hainsalu luuletuse „Tuul” eest, Adam Cullen luuletuse „Tervitus” eest ja Helle Kirsi luuletuse „Tähtis töö” eest. Eripreemia saab Tarmo Tuule lipukujulise luuletuse „Lipuvarras pealkirjaks” eest.

Esile tõsteti veel selliseid luuletusi nagu „Meie oma Eesti lipp”, autor Marju Lina; „Jaanihommik” ja „24. veebruar”, autor Lehte Hainsalu; „Milleks meile lipp”, autor Alar Pikkorainen; „Triibulipu retsept”, autor Tuuli Seinberg.

Kertu Sillaste illustratsioon

Viis Eesti kirjanikku ja üks tõlkija esinevad nädala jooksul seitsmes erinevas raamatukogus, et tutvustada oma loomingut. Esindatud on ilukirjandus, luule, teadus- ja lastekirjandus. Tänavuse teemanädala tõlkijaks valiti Raija Hääläinen, kes on tõlkinud nii luulet kui proosat, muuhulgas Jaak Jõerüüdi ja Tõnu Õnnepalu loomingut, kes mõlemad on tänavused külalised. Tartu Ülikooli professor ja tuntud ajaloolane Andres Kasekamp esindab teaduskirjandust. Selle aasta luuletaja on Elo Viiding, kelle looming on aastaid kõnetanud nii eestlasi kui soomlasi. Lastekirjanduse esindajana on külaliseks Kadri Hinrikus.

Kirjandusnädal toimub teist aastat Soome-Eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi eestvõttel.

Kirjandusnädala koostööpartnerid on Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Kirjanike Liit ja Soome Raamatukoguselts. Kirjandusnädala korraldamist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

Eesti kirjanduse nädala programmiga  ja ajakirjaga Helmi saab tutvuda Tuglase Seltsi kodulehel.

Kevadisel koolivaheajal, 16.-20.03 2015, on 1.-3. klassi õpilastel võimalus osaleda laagris „Kaheksa ühe hoobiga”. Lapsed saavad viie päeva jooksul külastada kaheksat Tallinna vanalinnas asuvat muuseumit ja keskust.

REGISTREERI SIIN!

Põnevas laagriprojektis osalevad Eesti Ajaloomuuseum, Lastekirjanduse Keskus, Loodusloomuuseum, NUKU teater ja muuseum, Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum, Tervishoiumuuseum, Eesti Kunstimuuseumi ja Niguliste muuseum.

Kõik muuseumid ja keskused asuvad vanalinnas, ühe kilomeetri raadiuses. „Kaheksa ühe hoobiga” laager annab hea võimaluse osa saada põnevatest haridusprogrammidest ja tegevustest, tänu millele iga päev on eri näo ja teoga.

Kaheksa muuseumi kaart.

Loodusloomuuseumis toimub uurimispäev, kus avastatakse mitmeid looduse saladusi kasutades päris loodusteaduse uurimise meetodeid.

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones saab tutvuda keskaegse maja, arhitektuuri, kaubanduse ja eluga. Räägitakse esemete tähendusest meie ümber ja sellest, kuidas sünnib ajalugu. Proovitakse arheoloogi ametit ning otsitakse Suurgildi hoones elava keskagse lohe Gilberti jälgi.

Niguliste muuseumi keskaegsete müüride vahel mängitakse detektiivimängu ning uuritakse vanu legende ja salapäraseid pilte.

NUKU muuseumis loovad lapsed ise varjuteatri etenduse – mõeldakse lugu, tehakse nukud ning valitakse loole sobiv valgus ja heli.

Lastekirjanduse Keskuses tutvutakse läbi põneva otsimismängu erinevate raamatutegelastega, kuulatakse lugusid ja meisterdatakse.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis süvenetakse tarbekunsti ja disaini maailma, vaadatakse näituseid, mängitakse loovaid mänge ning valmistatakse köitekunsti näitusest „Scripta manent V. Eesti noor luule” inspireeritud leporello ehk lõõtsraamatu.

Teatri- ja Muusikamuuseumis tutvutakse muuseumi erilsemate pillidega ja vaadatakse muusikainstrumentide sisse. Lisaks sellele mängitakse teatrimänge ja meisterdame.

Tervishoiumuuseumis avastatakse koos inimkeha saladusi, räägitakse tervislikust toitumisest ning voolitakse peaaegu päris hambaid!

PRAKTILINE INFO
Laager toimub 16.-20. märtsil. Laagripäev kestab 6 tundi, kogunemine igal hommikul 9:45, tegevused 10:00-16:00.

Täpne laagriplaan saadetakse igale osalejale eraldi pärast laagritasu maksmist.

Viiepäevase laagri hind on 60 eurot. Hinna sisse kuuluvad kõikides muuseumites toimuvad tegevused ja materjalid, grupisaatja, käibemaks ning lõunasöök.

Lastega on igal päeval kaasas üks noorsootöötaja-grupisaatja, kes vastutab selle eest, et lapsed päeva jooksul õigetesse muuseumitesse ning lõunale jõuavad. Lisaks tegelevad lastega muuseumipedagoogid. Iga laagripäeva jooksul veedetakse aega kas ühes või kahes muuseumis.

Vanusegrupp: 1.-3. klassi õpilased.

Lõunasöök: igal päeval saavad lapsed lõunatunnil (kl 12-13) sooja söögi. Menüüsse kuuluvad supp, pirukas, jook. Lõunale minnakse ühiselt koos grupisaatjaga.
Kui teie lapsel on mõne toiduaine vastunäidustus, palume sellest registreerimisel märku anda.

Registreerimine laagrisse toimub ajavahemikus 15.01-27.02.2015 internetis asuva ankeedi alusel. Laagrikoha tagab laagritasu maksmine arve alusel. Ühte gruppi mahub 10-15 last.

Lisainfo:
Hannele Känd
„Kaheksa ühe hoobiga” projektijuht ja NUKU kommunikatsioonijuht
5669 8839 / 6679 509
hannele.kand@nuku.ee