Hüppa põhisisu juurde

Aprill 2013. Ulf Stark „Täitsapoiss“

Rootsi kirjanik ja stsenarist Ulf Stark (s. 1944)  on alates 1966. aastast mõjutanud kodumaist kirjanduspilti. Ta on kirjutanud üle 50 raamatu lastele ja noortele ning võitnud ohtralt nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi lastekirjandusauhindu (nt Nils Holgerssoni auhind 1988, Astrid Lindgreni auhind 1993 jne). Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 25 keelde. Lõpuks ometi on üks Starki raamatutest nüüd ka eesti keeles saadaval.

„Täitsapoiss” jutustab südamliku ja sooja, kuid samas ka särtsaka ja lustliku loo väikesest Ulfist. Ühel kenal suvepäeval, mil poisi vanem vend on läinud oma sõbrale külla, jääb poiss koju vanaisaga, kes teeb kogu aeg tööd. Kuna Ulf vanaisa abistada ei taha, püüab ta igavusest üle saada mesilast tikutopsi püüdes. Kui vanaisa selle avastab, otsustab ta väikest Ulfi tööga kasvatada. Nii tulebki poisil vanaisale näidata, et temas on piisavalt särtsu – ta kannab lõhutud puud kööki, aitab tädi Hildat, toob naabritelt piima jne. Lõpuks ootab Ulfi ees ülesanne, mis talle naeratuse näole toob: ta peab minema oma teisele vanaisale, taadule vastu, kui too laevalt tuleb.

Iseenesest ei juhtugi ses raamatus suuri, maailma raputavaid sündmusi, kuid neis väikestes seikades, mida Stark kirjeldab, on palju sellist, mis mõjutab last kogu hilisema elu. Soojad, sügavad suhted vanaisade ja lapselapse vahel võimaldavad lapsel tunda end turvaliselt ka rasketes olukordades. Südamlikkus, hingesoojus ja eluterve armastus, mitte lihtsalt hellitamine, on tunded, mis kirjeldavad hästi väikese Ulfi tagalat – tema perekonda.

Ulf Stark on suurepärane loo esitaja. Sündmused tema raamatuis algavad juba esimesest kirjapandud reast ja kulgevad tempokalt kuni teose lõpuni. Kirjanik ei kasuta ballastteksti, et raamatut kogukamaks ja muljetavaldavamaks teha.

„Täitsapoisi” pildid joonistanud Markus Majaluomat peetakse Soomes üheks armastatumaks lasteraamatute illustraatoriks. Töötanud ka joonisfilmi kunstnikuna, kannavad tema raamatupildidki seda hingust. Detailirohked ja humoorikad pildid paeluvad ka suuremaid vaatajaid.

Köitva loo väikesest Ulfist ja tema vahvatest vanaisadest on noortele eesti lugejatele kättesaadavaks teinud Ülle Kiivet, kelle oskuslikud tõlked Sven Nordqvisti Pettsoni ja Finduse lugudest nomineeriti ka Paabeli Torni tõlkeauhinnale mullu, 2012. aasta sügisel.

Jääb loota, et peagi õnnestub meil selle silmapaistva tõlkija vahendusel Ulf Starki loominguga ka põhjalikumalt tutvuda.

Tõlkinud Ülle Kiivet
Koolibri, 2013
40 lk

Jaanika Palm

Eesti tähistab hemofiiliapäeva Eesti Lastekirjanduse Keskuses

Pressiteade
15.04.2013

Kolmapäeval tähistatakse rahvusvahelist Hemofiiliapäeva

Sel kolmapäeval 17. aprillil tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist Hemofiiliapäeva. Eestis näeb sel puhul ilmavalgust uudne lasteraamat „Kuningate saladus”, mis selgitab selle raske haiguse tagamaid, loob seeläbi haigete suhtes mõistmist ja pakub võimalusi haigusega nö sõbraks saamisel.

Sissejuhatuse 16. aprillil kl 13 Eesti Lastekirjanduse Keskuses ( Pikk tn 73) toimuvale raamatuesitlusele „Hemofiilia – kellele  muinasjutt, kellele karm tõde” teeb Tallinna Lastehaigla hematoloog dr Kadri Saks, kes on aidanud hemofiiliahaigeid lapsi juba aastaid.

„Kahjuks puutun selle keerulise päriliku haigusega kokku palju, sest haiguse sümptomid avalduvad juba lapseas. Seepärast on mul eriti hea meel lasteraamatu üle, mille abil saab neile selgitada haiguse olemust ning õpetada teisi lähedasi ja pereliikmeid haigeid mõistma,” selgitas dr Kadri Saks.

Raamat „Kuningate saladus”  aitab meieni tuua maailma, milles hemofiiliahaiged iga päev elavad ja millega peaksime ka meie, terved, nendega kohtudes, arvestama. Raamatu autoriks on Leedus töötav arst dr Izolda Krivienė, kes ise on ka haigusega palju kokku puutunud ning pildid on joonistanud kunstnikust ema, kelle laps põeb rasket haigust.

Tegemist on lasteraamatuga, mida lugedes reisid läbi muinasjutumaa, kus peategelane põeb rasket pärilikku veritsushaigust hemofiiliat. Hemofiilia ehk veritsustõbi ehk vere hüübimatus on harvaesinev haigus, kuid selle põdejaid ümbritsevad alati inimesed: sugulased, lähedased, sõbrad, õpetajad, aga ka juhuslikult kohatud võõrad. Ükskõik millist rada pidi see raamat ka nendeni ei jõua, on tähtis, et nad oleksid hemofiiliast kuulnud. Nad peavad teadma, kuidas haiget üht- või teistviisi aidata, ja oluline on ka see, et haigus neid ei ehmataks. Kõige hirmsam vaenlane on tundmatu vaenlane.

Kui raamatu kangelasi aitavad teadmistega Tark ja nõuannetega Hea Haldjas, siis päriselus on olnud ning on alati hemofiiliat põdeva lapse sõpradeks, nõuandjateks ja õpetajateks arstid, medõed ja füsioterapeudid. Kogu Õnneliku Lõpu e. Draakoni  taltsutamise saladus on õppida kontrollima oma haigust. Osates õigel ajal ja korrapäraselt süstida hüübimisfaktorit kaitsevad haiged oma keha, lihaseid ja liigeseid, veritsuste eest. Tervete liigestega, piisava hüübimisfaktoriga veres, saavad ka haiged lapsed teha peaaegu kõike seda mida nende sõbrad ja valida endale meelepärase spordiala.

Meie väikses Eestis on kahjuks see haigus mureks sajakonnale inimesele. Kurb tõsiasi on fakt, et Eesti on tänini viimane riik Euroopas, kus ei võimaldata saatuse tahtel seda rasket pärilikku haiguse põdevatele inimestele kaasaegset ravi.

Raamatuesitlus korraldatakse koostöös Eesti Hemofiiliaühinguga.

Lisainformatsioon:
Killu Kaare
Tel 5021717
Eesti Hemofiiliaühing
ehy@hemofiilia.ee

 

 

Üle-eestilise 3.-4. klassi õpilaste kirjandusmängu võitis Põlvamaa võistkond

6. aprillil 2013 toimus Rahvusraamatukogus Tallinna raamatumessi ajal üle-eestilise kirjandusmängu finaal. Kirjandusmängu korraldas Lastekirjanduse Keskus, kohalikke eelvoore viisid läbi maakondade ja linnade keskraamatukogude lasteosakonnad.

Finaalis osales 12 kolmeliikmelist võistkonda: Ida-Virumaa (Jõhvi), Ida-Virumaa (Kohtla-Järve), Jõgevamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Tallinn, Tartu I, Tartu II ja Võrumaa.

Mängu küsimused puudutasid 24 eesti lastekirjanduse uudisteost 16 tuntud kirjanikult nagu Piret Raud, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass, Ilmar Tomusk, Ilmar Trull, Aino Pervik jmt. Kõik võistkonnad olid väga põhjalikult ette valmistunud, mistõttu ka kõige keerulisemale küsimusele oli vastus kiire tulema. Üllatavalt hästi tunti teoste sisu, raskust ei valmistanud ka pildiküsimused või videoklipi põhjal kirjaniku äratundmine. Mäng kulges näitleja Taavi Tõnissoni eestvedamisel mängeldes.

Võitjaks pärjati Põlvamaa võistkond koosseisus Gretel Juhansoo, Ere Lee Kama ja Mariete Kena. Et 2.-3. kohale pretendeeris võrdse punktisummaga tervelt kolm võistkonda, pidi lõppjärjestuse selgitama lisavoor. Teiseks tuli Võrumaa võistkond (Greta Liin, Katrinka Josephine Savimägi ja Elen Alexandra Serikova), kolmandaks Läänemaa võistkond (Helena Karjane, Laura Rouhiainen ja Marlene Schwindt).

Mängu peaauhinna – perereisid Stockholmi – pani välja laevapartner Tallink. Teise koha võitnud lapsed saavad külastada omal valikul üht Eesti Draamateatri lasteetendust ja valida Rahva Raamatu kauplusest endale meelepärase raamatu. Rahva Raamatu kinkekaardid olid auhinnaks ka kolmanda koha omanikele. Kirjandusmängu toetas Hasartmängumaksu nõukogu.

Täiendav info: Triin Soone, Lastekirjanduse Keskuse direktor
tel 617 7230, 59190363, triin@elk.ee

Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab üle-eestilise kirjandusmängu finaali

Kirjandusmang-2013-oranzhHomme, 6. aprillil toimub Tallinna raamatumessil üle-eestilise 3.-4. klassi õpilaste kirjandusmängu finaal. Mängu korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös maakondade ja linnade keskraamatukogude lasteosakondadega. Eelvoorud toimusid maakondades, kus selgitati parimad uuema lastekirjanduse tundjad.

Laupäeval astub võistlustulle 13 kolmeliikmelist võistkonda: Harjumaa, Ida-Virumaa (Jõhvi), Ida-Virumaa (Kohtla-Järve), Jõgevamaa, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Tallinn, Tartu I, Tartu II ja Võrumaa.

Auhinnad on välja pannud Tallink, Eesti Draamateater ja Rahva Raamat. Mängu toetab Hasartmängumaksu nõukogu.

Mängu finaali hindab lastekirjanduse asjatundjatest koosnev žürii. Mängulusti hoiab üleval näitleja Taavi Tõnisson.

Head lugemis- ja mängulusti!

Täiendav info: Triin Soone, Lastekirjanduse Keskuse direktor,
tel 617 7230, 59190363, triin@elk.ee

Lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat”

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad välja algupärase lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat”

  • Lastejuttude sihtgrupp on 5-9aastased lapsed.
  • Jutustuse pikkus on 4–6 autoripoognat (160 000–240 000 tähemärki koos vahedega).
  • Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot. Lisaks auhinnatud ja/või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemiaid.
  • Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.
  • Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna kirjutada ka ümbrikule.
  • Võistlustöid oodatakse 1. detsembriks 2013.
  • Võitjad kuulutatakse välja 2014. aasta alguses.

KÄSIKIRJAD PALUME SAATA VÕI TUUA AADRESSIL:

Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel 617 7234

Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 669 1894

Raamaturõõm ümber ilma

RLRP-2013-plakat-vaikeTäna, 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval tähistab maailm rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Sel puhul on saatnud IBBY (International Board on Books for Young People) USA sektsioon maailmale sõnumi pealkirjaga „Raamaturõõm ümber ilma”. Sõnumi autoriks on luuletaja ja lasteraamatute autor Pat Mora, plakati autoriks kirjanik, kunstnik ja muusik Ashley Bryan.

IBBY Eesti osakonnal on suur rõõm just täna teatada, et oleme esitanud Eesti autori, armastatud lastekirjaniku Aino Perviku H. C. Anderseni preemia kandidaadiks. Anderseni preemia on tähtsaim rahvusvaheline lastekirjanduse auhind, mida IBBY on välja andnud alates 1956. aastast. Auhinnale esitatakse lastekirjanikke ja illustraatoreid, kes on oma elutööga andnud panuse lastekirjanduse edendamiseks. Žüriisse kuuluvad lastekirjanduse asjatundajad üle kogu maailma ja žürii teeb oma otsuse teatavaks aprillis 2014 Bolognas.

Aino Pervik esineb täna Helsingis soome ja eesti lastekirjanduse ühisseminaril „Silta meren yli”. 2.-4. aprillil räägib ta lasteraamatutest ja lastekirjaniku elust Vikerraadio saates „Laste lood: raamaturõõm Aino Pervikuga”, mis on eetris kell 9.45 ja kordusena kell 18.30.

Raamaturõõmu! Head lugemist lastele ja koos lastega!

Leelo Märjamaa
IBBY Eesti osakond
T 53 860 890

Raamaturõõm ümber ilma

Pat Mora

Loeme koos, sina ja mina.
Näe, tähtedest saavad sõnad
ja sõnadest raamatud,
mille järele sirutame käed.

Kuuleme sosinaid
ja lehekülgedel mühisevaid jõgesid,
karusid Kuule
naljakaid laule laulmas.

Käime salapärastes lossides
ja meie kätest tõusevad õitsvad puud
otse taevasse. Vahvad tüdrukud lendavad,
poisid püüavad säravaid tähti.

Loeme koos, sina ja mina, edasi ja edasi,
raamaturõõm tiirleb ümber ilma.

Tõlkinud Kätlin Kaldmaa

 

Lastekirjanduse Keskus tähistab rahvusvahelist lasteraamatupäeva luulepäevaga

Homme, 2. aprillil on rahvusvaheline lasteraamatupäev. Lastekirjanduse Keskuses algab kell 13 laste luulepäev, kus esinevad Tallinna koolide algklasside parimad etlejad ning kirjanikud Leelo Tungal, Olivia Saar ja Jaanus Vaiksoo.

Esmakordselt tähistati rahvusvahelist lasteraamatupäeva 1967. aastal. Traditsiooni algatas Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY). Sobiva kuupäeva otsingul langes valik 2. aprillile, muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünnipäevale.

Igal aastal saadetakse üle maailma laiali ka lasteraamatupäeva läkitus, mille on kirjutanud mõne riigi parim lastekirjanik. 2013. aasta lasteraamatupäeva sõnumi autor on Pat Mora, inglise ja hispaania keeles kirjutav tunnustatud luuletaja ja pildiraamatute autor Ameerika Ühendriikidest.

Täiendav info
Triin Soone, Lastekirjanduse Keskuse direktor, tel. 617 7230

2012. a noorteromaani võistluse võitis Kaja Sepp käsikirjaga „Hetk enne homset”

Tänavusel võistlusel osales kokku 33 tööd. Žürii koosnes taas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev töötajatest, väljastpoolt osales žürii töös Hanneleele Kaldmaa. Žürii töötas üllatavalt üksmeelselt ja otsustas välja anda esimese ja teise koha, kaks kolmandat kohta ning ära märkida kaks käsikirja.

I koht – preemia 1200 eurot
Kaja Sepp. „Hetk enne homset”
Peategelane on teismeline Erle, kes pärast ema uut abielu kolib perega maale. Seal tekib uus sõpruskond, aga ka konfliktid. Eraldi liin on noorte soov pääseda superstaarisaatesse.

II koht – 1000 eurot
Marian Suitso. „Hobusehullud”
Natuke üksik tüdruk satub vaimustusse hobusetrennist ja hobuste maailmast ning sellele lisandub ka seikluslik, et mitte öelda kriminaalne tegevusliin.

III koht – 500 eurot
Berit Veidemann. „Tumenejad”
Peategelane on kergelt tõrjutud koolitüdruk. Ühel hetkel selgub, et tal on üleloomulikud võimed ja ta läheb õppima samasuguste võimetega laste kooli, kust saavad alguse uued seiklused.

III koht – 500 eurot
Kristi Rebane. „1/2 ehk Terve”
Livanne on 17-aastane tüdruk, kes elab emaga ning kelle isa on välismaal. Ta hakkab ühel hetkel nägema oma kaksikolendit. Tekib küsimus, kas Livanne hakkab hulluks minema või on selle taga midagi muud.

ära märgitud:

Hugo Vaher. „Skvotterid”
Tartu tudengid jäävad senisest elamispinnast ilma ja lähevad mahajäetud majja elama. Autori sõnul on teos pühendatud Tartu skvotteritele, kes elavad majas Anna Haava tn 7.

Janika Vaht. „Vabanemine”
Tüdruk avastab suvel sillalt enesetappu kavatseva noormehe, kes pärast tema sekkumist kaob. Sügisel selgub koolis, et noormees on tüdruku klassis uus õpilane ja saladused vajavad lahendamist.

Kirjastus Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, mil võitis Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elad, Ann?”. Nende seitsme konkursi jooksul on esitatud kokku umbes 180 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud üle 30. Tänavusel konkursil osales kokku 33 tööd, vaid 2009. aasta konkursil oli käsikirju rohkem – 34.

Kuidas iseloomustada tänavusi käsikirju? Kindlasti olid need paksemad kui varasemad. Samas polnud keskmine tase väga kõrge, mistõttu võrdlemisi lihtne oli välja sõeluda paremad käsikirjad. Enamik noorteromaani käsikirju on endiselt seotud mitmesuguste probleemidega, eelkõige kiusamise või sellega, et mingil põhjusel ei võta õpilased kedagi omaks ja seetõttu tuntakse ennast tõrjutuna.

Neli auhinnatud ja kaks äramärgitud tööd kavatseb kirjastus Tänapäev trükis avaldada.

Võistluse auhinnafond oli 3200 eurot, mida läbi Eesti Lastekirjanduse Keskuse toetas ka Kultuuriministeerium.

Algab lasteraamatute konkurss Põlvepikuraamat

polvepiku-logo-2Eesti Lastekirjanduse Keskus ning kirjastus Päike ja Pilv kuulutavad välja KONKURSI PÕLVEPIKURAAMAT, mille eesmärgiks on rikastada lastele mõeldud lugemisvara kvaliteetsete omamaiste raamatutega.
Korraldajad ootavad konkursile 1–7aastastele lastele mõeldud eakohaseid ja kaunilt kujundatud käsikirju, mis võiksid järgmise aasta jooksul raamatuks saada. Konkursil peetakse silmas lasteraamatut kui tervikut, milles mängivad olulist rolli nii tekst kui ka kujundus. Konkursi auhinnad on rahalised.
Konkurss toimub neljandat korda, varasemad leidsid aset aastatel 2006, 2008 ja 2011. Eelmisele Põlvepikuraamatu konkursile laekus 75 tööd, millest finaali valiti seitse ja võitjaiks neli. Raamatuna on ilmunud viis finaalitööd: Eva Koffi „Keerutädi”, Tiia Metsa „Vahva Toomas”, Kertu Sillaste „Pannkoogiraamat”, Kristi Kangilaski „Päike läheb puhkusele” ja Indrek Koffi „Meie suur puu”.
Konkurss on anonüümne. Palume tööd esitada märgusõna all ning lisada võistlustööle suletud ümbrikus oma nimi ja kontaktandmed.
Käsikirju koos vähemalt viie illustratsiooninäitega ootame kuni 5. septembrini 2013 aadressil:
Märgusõna
Põlvepikuraamatu konkurss
Eesti Lastekirjanduse Keskus
Pikk 73, Tallinn 10133

Žürii, mis koosneb Eesti Lastekirjandus Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv esindajatest ning kahest sõltumatust eksperdist, vaatab esitatud tööd läbi ja ning avalikustab võitjad 12. novembril 2013. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Info:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, e-post: triin.soone@elk.ee
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, e-post paikejapilv@paikejapilv.ee