Hüppa põhisisu juurde

2019. a üleriigilise ettelugemise võistluse tulemused

Eestis tähistatakse 20. oktoobril ettelugemise päeva alates 1994. aastast. Tänavuse eesti keele aastaga seoses on päeva teemaks „Heal meelel ja ilusal keelel“. Juba 14. korda märgiti seda ära üleriigilise ettelugemise võistlusega. Laupäeval, 19. oktoobril 2019 kogunesid Eesti Lastekirjanduse Keskusesse võistulugemisele Eesti maakondade ning Tallinna ja Tartu 4. klasside parimad ettelugejad. Laste esinemist hindas kolmeliikmeline žürii: kirjanik Sulev Oll, Lastemuuseum Miiamilla juhataja Jane Meresmaa-Roos ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Fotosid saab näha Facebookis.

Ettelugemise võistluse võitjad:

I koht – Saskia Hannus, Tallinn, Tallinna Rahumäe Põhikool (pildil)

II koht – Janelle-Marleen Taru, Võrumaa, Võru Kreutzwaldi kool

III koht – Renate Kastein, Hiiumaa, Emmaste Põhikool

Teised osalejad (tähestiku järjekorras):

Raheelika Almiste, Ida-Virumaa, Jõhvi Põhikool

Gerda Asumets, Raplamaa, Vana-Vigala Põhikool

Jaan-Joosep Hunt, Viljandimaa, A. Kitzbergi nim Gümnaasium

Andreas Jerjomin, Valgamaa, Puka Kool

Rebeka Kuik, Harjumaa, Loo Keskkool

Marten Aron Lepik, Järvamaa, Aravete Keskkool

Anneliis Lõhmus, Pärnumaa, Pärnu Ülejõe Põhikool

Eha Merin Nõmm, Tartumaa, Anna Haava nim Pala Põhikool

Joonas Pau, Tartu, Tartu Mart Reiniku Kool

Siim Raik, Põlvamaa, Mooste Mõisakool

Annamai Sepper, Jõgeva maakond, Carl Robert Jakobsoni nim Torma Põhikool

Alfred Reinhold Unt, Läänemaa, Haapsalu Linna Algkool

Greete Veski, Lääne-Virumaa, Kunda Ühisgümnaasium

Elisabeth Villsaar, Saaremaa, Saaremaa Ühisgümnaasium

Ettelugemise järel mängis lastega sõnamänge impronäitleja ja -koolitaja Rahel Otsa. Võistluse lõppedes korraldati osalejatele koos saatjatega külastus Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonesse.

Lisainfo:
Anne Kõrge
anne.korge@elk.ee
tel 617 7237

Loe lähemalt

Baltic Assembly Literature Prize awarded to Leelo Tungal

This year’s Baltic Assembly Literature Prize was awarded to the beloved Estonian children’s author Leelo Tungal for her autobiographical trilogy Comrade Kid and the Grown-Ups (Seltsimees Laps). The prize is awarded to an outstanding work of literature written in the Estonian, Latvian or Lithuanian language and published within the last three years. The expert jury particularly emphasised the third part of the trilogy A Touch of the Woman’s Hand: Comrade Kid and Dad that recalls growing up in the Soviet Union. 

The jury included experts of science, art, and literature from Estonia, Latvia, and Lithuania: Inga Žolude, Orests Silabriedis, Gunita Zariņa, Triin Soone, Piret Tibbo-Hudgins, Marika Mänd, Vytautas Martinkus, Ramute Rachlevičiūte and Valdemaras Razumas. The prize is presented at an award ceremony on November 28th, 2019 in Riga.

Baltic Assembly Art Prize was awarded to the Latvian conductor Normunds Šnē Lätist and Baltic Assembly Science Prize was awarded to the professor Jūras Banys from Lithuania.

The Baltic Assembly has been awarding outstanding works in literature, art, and science since 1994 to support their development in the Baltic States. The prize is strengthening the cooperation of the Baltic countries through providing an opportunity to learn about each other’s achievements, affirming the common interest in preserving the national identity of the states in the region, and supporting outstanding achievements in art, literature, and science.

Photograph: Dimitri Kotjuh

Loe lähemalt

Balti Assamblee kirjandusauhinna sai Leelo Tungal

Balti Assamblee kirjandusauhind määratakse eesti, läti või leedu keeles kirjutatud silmapaistva kirjandusteose eest, mis on ilmunud viimase kolme aasta jooksul. Armastatud lastekirjanik Leelo Tungal pälvis auhinna autobiograafilise triloogia „Seltsimees laps“ eest. Žürii tõstis esile triloogia kolmanda osa “Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa”.

Auhind on rahaline ning see antakse üle auhinnatseremoonial, mis leiab aset 28. novembril 2019 toimuval Balti Assamblee istungjärgul Riias. Žürii koosnes kirjanduse, kunsti ja teaduse ekspertidest Eestist, Lätist ja Leedust: Inga Žolude, Orests Silabriedis, Gunita Zariņa, Triin Soone, Piret Tibbo-Hudgins, Marika Mänd, Vytautas Martinkus, Ramute Rachlevičiūte ja Valdemaras Razumas.

Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis dirigent Normunds Šnē Lätist ja teadusauhinna professor Jūras Banys Leedust.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast. Hinnatakse kõige väljapaistvamaid saavutusi mainitud valdkondades, et soodustada nende arengut Balti riikides. Luues võimalusi üksteise saavutuste tundmaõppimiseks, kinnitades regiooni riikide vastastikust huvi rahvusliku identiteedi hoidmise ja säilitamise vastu ning toetades väljapaistvaid saavutusi kirjanduse, kunsti ja teaduse vallas tugevdatakse seeläbi Balti riikide koostööd ja virgutatakse inimestes huvi tutvuda Balti rahvaste intellektuaalsete väärtuste ja keeltega.

Foto: Dimitri Kotjuh

Loe lähemalt

Estonian Children’s Books Chosen for The White Ravens Catalogue

The International Youth Library in Munich presents the annual White Ravens Catalogue at the Frankfurt Book Fair. The catalogue features the best children’s books from all over the world including two Estonian children’s books: Aino Pervik‘s From BonnyHead and Beyond (illustrations Olga Pärn and Märt Rudolf Pärn, Tänapäev 2018) and Anti Saar‘s Stand Here, Pärt! (illustrations Anna Ring, Päike ja Pilv 2018).

The catalogue is the most important continued publication from the The International Youth Library in Munich. This year the selection includes 200 books in 37 languages from 59 countries. The catalogue provides information about newly published books to international publishers, as well as library staff, it helps books gain international recognition and sell their translation rights. In addition to Frankfurt, The White Ravens Catalogue is presented in spring at the world’s biggest fair of children’s books in Bologna.

From BonnyHead and Beyond is a collection of stories that speaks about the bizarre folk living in a town called BonnyHead. Mister and Misses Industrious are always thrilled to undertake one project or another. Miss SharpTongue has something witty to say about everything she sees. Mister AbsentMind frequently forgets where he is and why. The stories are seasoned with witty limericks.

Publisher Tauno Vahter: „From BonnyHead and Beyond is an example of a book that puzzles the readers and critics in a positive way. What is it exactly, is it a children’s book or is it meant for adults, is it meant to be serious or fun? Not all the books need to fall in easily determined categories and a demanding reader can appreciate that. In addition to the text from Aino Pervik, illustrations play a very important role in this book by creating a whole other level while reading. It become clear that a text cannot do without the illustrations and vice versa.“

Stand Here, Pärt! is the second part of Anti Saar’s popular Pärt series. Pärt and his dad go to the grocery store. Once they’ve selected their purchases, they get in line to pay. But then, Dad remembers he forgot to get yeast. He asks Pärt to keep their place in line with the shopping basket and vanishes among the aisles in a flash. Pärt waits, feeling like a big boy. But the fewer customers there are left ahead of him, the more he starts to worry. The author describes convincingly the thoughts and feelings of a child allowing the reader to relate to the the main character.

The author Anti Saar: „The stories about Pärt become even closer to my heart when I hear from small readers that they have experienced similar thoughts and feelings to Pärt’s when in similar situations. This means that I have not lost the connection with the little kid inside of me. The recognition of The White Ravens Catalogue shows that I also haven’t lost touch with the grown-ups. Objectively that is a very good news. The stories of Pärt are largely picture books, therefore I will celebrate with the illustrator Anna Ring.“

Frankfurt Book Fair is the biggest book fair in the world and it welcomes more than 300 000 people from over 100 countries annually. This year marks the 71 time the fair has been held. The fair takes place from 16–20 October and the honorary guest is Norway.

Further information:
The White Ravens
2019 Frankfurt Book Fair

Loe lähemalt

Frankfurdi raamatumessil tunnustatakse eesti lasteraamatuid

Frankfurdi raamatumessil tutvustab Rahvusvaheline Noorteraamatukogu lasteraamatute kataloogi „The White Ravens 2019“, kuhu koondatakse parimad lasteraamatud tervest maailmast. Tänavuse valiku hulgast leiab ka kaks eesti lasteraamatut: Aino Perviku „NummiPealt ja mujalt. Lood ja limerikud“ (pildid Olga Pärn ja Märt Rudolf Pärn, Tänapäev 2018) ning Anti Saare „Seisa siin, Pärt“ (pildid Anna Ring, Päike ja Pilv 2018).

Münchenis asuva Rahvusvahelise Noorteraamatukogu koostatud kataloogi valiti tänavu 200 raamatut 59 riigist 37 keeles. Kataloogist saavad uudiskirjanduse kohta teavet niihästi kirjastajad kui ka raamatukogutöötajad, see aitab raamatutel rahvusvaheliselt levida ja nende tõlkeõigusi müüa. Lisaks Frankfurdile esitletakse The White Ravensi raamatuid ka kevaditi toimuval maailma suurimal lasteraamatumessil Bolognas.

„NummiPealt ja mujalt. Lood ja limerikud“ on jutukogumik, mis räägib NummiPea linnas elavatest veidratest tüüpidest. Nii näiteks elavad seal härra ja proua EtteVõtlikud, preili TeravKeel ja härra HajaMeel. Lugude vahele on põimitud mõnusa absurdiga vürtsitatud luuletused.

Kirjastaja Tauno Vahter: „”Nummipealt ja mujalt” on näide raamatust, mis tekitab lugejas või kriitikus positiivset nõutust. Mis see nüüd on, on see lasteraamat või hoopis mõeldud täiskasvanutele, on see mõeldud naljaga või tõsiselt? Kõiki raamatuid ei peagi saama lihtsalt lahterdada ning nõudlikum lugeja oskab seda ka hinnata. Lisaks Aino Perviku tekstile on siin raamatus väga tähtsad illustratsioonid, mis loovad lugedes täiesti uue tasandi ja on selge, et tekst ei saa piltideta ja vastupidi.“

„Seisa siin, Pärt“ on Anti Saare populaarse Pärdi-sarja 2. osa. Raamatus peab nimitegelane ootama poejärjekorras isa, kes viimasel hetkel tagasi riiulite vahele pärmi järele jookseb. Autor kirjeldab veenvalt lapse mõtteid ja hirme ning nii on igaühel võimalik Pärdiga samastuda.

Kirjanik Anti Saar: „Pärdi lood on mulle seda enam südamelähedased, mida enam ma väikestelt lugejatelt kuulen, kuidas neid Pärdiga sarnastes olukordades sarnased mõtted ja tunded on tabanud. Loen sellest välja, et ma ei ole kaotanud kontakti väikese inimesega enda sees. White Ravensi tunnustus näitab, et ma pole kaotanud kontakti ka suurte inimestega – mis on kaine mõistuse seisukohalt igati hea uudis. Ja muidugi on Pärdi sarja raamatud suuresti pildiraamatud, nii et rõõmustan koos illustraator Anna Ringiga.“

Frankfurdi raamatumess on maailma suurim, seda külastab aastas ligi 300 000 inimest enam kui 100 riigist. Tänavune raamatumess toimub 71. korda 16.–20. oktoobrini, seekordne peakülaline on Norra.

Lisainfo:
The White Ravens
Frankfurdi Raamatumess

Loe lähemalt

Stardib „Lugemisisu“ uus hooaeg

9. oktoobril 2019 stardib lugemisprogrammi „Lugemisisu“ uus hooaeg, et innustada 5–10-aastasi lapsi üle kogu Eesti raamatuid lugema. Programmis tutvutakse väärt uudiskirjandusega ja pakutakse mängulist ning loovat lisategevust.

„Lugemisisu“ käivitus pilootprojektina 2019. aasta alguses 26 Eesti raamatukogus, kuhu heategevusfond Aitan Lapsi kinkis erilise „Rampsu“ raamaturiiuli. Pilootprojektis osales 779 noort raamatuhuvilist. Sellest õppeaastal on programmiga liitunud üle 100 raamatukogu, et viia lugemisrõõmu veel rohkemate lasteni.

1.-4. klassi lapsed saavad raamatukogudest valida lugemiseks põnevat uudiskirjandust, mis on välja toodud lastekirjanduse keskuse soovitusnimekirjades. Loetud raamatud paneb laps kirja spetsiaalsesse lugemispassi, kus on ka loomingulised lisaülesanded loetu kinnistamiseks ja oma lugemiskogemuse jagamiseks. Kooliaasta lõpus premeeritakse kõiki viis raamatut läbi lugenud ja lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga.

Lasteaialapsed saavad lugemisprogrammis osaleda rühmana, kus õpetaja abiga tegutsetakse loetud raamatuga ühiselt, näiteks koostades sellest näitust või kasvatades sõnapuud.

„Lugemine on kui pilgu pööramine enda sisemusse, kus loetule omaette kaasa elad ja uusi teadmisi ammutad. Märkamatult kasvad lugedes targemaks, empaatilisemaks, loovamaks. „Lugemisisu“ programm innustab seda kõike kogema rohkemaid lapsi ja annab võimaluse raamatumaailma oma sõpradega mänguliselt jagada,“ räägib programmi eestvedaja Anneli Kengsepp. „Pean suureks väärtuseks, et lugemisprogrammiga kaasnevad ka koolitused raamatukoguhoidjatele, mis toetavad lastega tegelust raamatukogudes.“

Lugemisprogrammis osalevad klassid saavad registreeruda raamatukogu teematundidesse, kus mängitakse lugemismänge või õpitakse tähelepanu pöörama raamatuillustratsioonile.

„Lugemisisu“ programm kestab 9. oktoobrist kuni 15. maini 2020.

„Lugemisisu“ eeskujuks on Soome raamatukogude lugemisdiplomi-programm, mis on meie põhjanaabrite lugemisharjumusi kujundanud alates aastast 2000. Nende programmi on järjepidevalt uuendatud ning viidud vastavusse riikliku õppekavaga.

„Lugemisisu“ programmi koostaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus
Toetajad: Soome Instituut ja heategevusfond Aitan Lapsi

Head lugemisisu!

Lisainfo:
Anneli Kengsepp
e-post anneli@elk.ee

Facebook: www.facebook.com/groups/lugemisisu

Loe lähemalt

Oktoober 2019. Kadri Hinrikus „Millest sa unistad?“

„Kui oled laps, pole ühelgi unistusel piire, “ kirjutab Kadri Hinrikus oma uusima lasteraamatu tagakaanel. „Võid hakata meremeheks, kes ümber maailma purjetab. Võid olla postiljon. Või muusik. Ehk unistad hoopis sellest, et saaks oma suure õega päev läbi koos mängida? Või esimest korda üksi öösel telgis ööbida? Maailmas on palju unistusi. Millised neist täituvad?“ küsitakse raamatututvustuse lõpus.

Žanrilt on „Millest sa unistad?“ jutukogu. Igas loos pajatatakse mõnest lapsest, kes argielus millegi üldises mõttes tavalise, kuid tema seisukohalt erakordsega kokku puutub. Ja kuigi taoline uus situatsioon või millegi esimest korda tegemine võib olla ühtlasi nii põnev kui ka hirmutav, ei saaks lapsed sellest kuidagi loobuda. Nagu näiteks Timmo, kellel on nõnda vankumatu soov postiljoniks hakata, et lisaks oma joonistustele ja ema ajakirjadele jagab ta teiste postkastidesse ka isale saabunud arved. Laura, kelle suurem vend telgis ööbimist ära kiita ei jõua ja oma väikesele õelegi telgiöö isu peale ajab, proovib küll telgis õhtul uinuda, kuid loobub siis, arvates, et peaks seda tegevust enne päeval harjutama. Elu õppetunni eest pole pääsu ka Mattiasel, kellele õpetaja Sirel annab kirjanditeemaks „Minu unistus“, mille kohta poiss ei saa sõnagi kirja pandud. Õpetaja antud hinnang on hävitav – „Unistuste täielik puudumine“. See aga ei takista poisil hiljem elus saavutamast seda, millest unistadagi ei osanud.

Tundub, et Hinrikus on leidnud eesti lastekirjandusmaastikul oma koha. Ta jätkab oma värskes teoses sama rida, mis varasemast tuttav. Ja tore on. Ei kohta ju meie lasteraamatuilmas kuigi tihti argilugusid tavalistest lastest siin ja praegu. Eriti veel selliseid, mis esitavad laste kujusid niivõrd elulisena ja psühholoogiliselt läbitöötatuna ning mille autor hoiab targutamisvajaduse kenasti vaka all. Ei lõpeta siin igat lugu kirjaniku kommentaar, kuidas võiks või oleks pidanud käituma.

Märkava ja teadvustava autorina näikse Hinrikus toonitavat, et laste elu pole alati sugugi nii lihtne, kui suured inimesed üldiselt arvavad. Probleeme ja muresid, tundugu need  täiskasvanuile kui tühised tahes, jagub poistele ja tüdrukutelegi. Me saame lugeda Eevast, kelle isa töötab kaugel pealinnas, nii et tüdruk igatseb kogu aeg tema järele. Andreas aga muretseb hoopis mitte niivõrd iseenda kui just vanemate pärast, talle näib, et emale-isale käib väikese õe eest hoolitsemine üle jõu – ei ole ju peale beebi sündi enam muud kui töö ja hool, lõbutsemiseks ja jutuajamisteks aga aega napib. Linnatüdruk Helena kipub maal vanaonu sünnipäeval kõike kartma: konni, usse, mesilasi. Vapper ja julge Jaagup on talle küll toeks, kuid siis poeb temagi hinge senitundmatu ärevus.

Hinrikus ei ole pessimist, vaid pigem päikeseline ja helge kirjanik. Igast tema loost leiab lugeja valguskiire, mis probleemkohta valgustama hakkab. Samuti on ta oma raamatutes  ikka hoidnud laste poole. See kehtib ka käesoleva teose kohta. Nii ei kohta me üheski loos mingit üleolevat muiet kirjaniku suunurgas, pigem näeme rõhutamist, et laste olgu kui tühiste muredesse või hingekriipimistesse ei tasuks üleolevalt suhtuda. Samuti mõistetakse poiste ja tüdrukute tegutsemislusti ning soovi aidata, iseseisvalt toime tulla ja alati endast parim anda, isegi kui see alati nõnda välja ei kuku. Kui laps ise olukorrast väljapääsu ei suuda leida, laseb kirjanik tal avastada, et on suuri inimesi, kes oskavad väikeste muresid tõsiselt võtta. Ja uskumatu küll, vahel on neil suurtel päris hea lahenduski välja pakkuda.

Illustreerinud Anu Kalm
Tammerraamat 2019
72 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

2019. a lastejutuvõistluse võitsid Lille Roomets, Kristi Piiper ja Juhani Püttsepp

Viisteist aastat tagasi algatatud lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat“ toimus tänavu üheksandat korda. Konkursile laekus 29 käsikirja, mida luges Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev töötajatest koosnev žürii. Otsustati välja anda kolm auhinnalist kohta ning ära märkida kaks käsikirja. Konkursi auhinnafond on 3000 eurot.

Žürii pidas tänavuste käsikirjade keskmist taset mõne eelmise konkursiga võrreldes tugevamaks, kuid kuna ei leitud ühte teiste seast selgelt esile tõusvat käsikirja, anti välja kaks teist kohta. See koht läks jagamisele Lille Roometsa käsikirja „Minu elulugu. Jens Kuusk, 8-aastane“ ja Kristi Piiperi käsikirja „Metsajärve pärandus“ vahel. Lille Roometsa jutu peategelaseks on 8-aastane poiss oma igapäevaste seikluste ja teravmeelsete tähelepanekutega, eriti tõsteti esile selle huumorit, sest siin tõepoolest võis ka kalestunud žüriiliige naerda saada. Kristi Piiperi „Metsajärve pärandus“ on „mõistatusliku juhtumi“ tüüpi lugu, mis puudutab muuhulgas meie lastekirjanduses seni harva käsitletud teemat, vaimuhaigust.

Kolmanda koha pälvis Juhani Püttsepp käsikirjaga „On Kuu kui kuldne laev“, mille teemaks on sõja ajal üle mere Rootsi põgenemine nähtuna läbi lapse silmade.

Lisaks märgiti ära kaks käsikirja, mis nagu võidutöödki avaldatakse trükis: Riho Undi „Siniste vagunitega rong“ ning Jana Maasiku „Õnnekaare õed ja vimkavennad“. Riho Undi võistlustöö teemaks on elu 1960ndate väikelinnas ning tegelasteks mitmesugused seal tuntud värvikad isiksused. Jana Maasiku „Õnnekaare õed ja vimkavennad“ on bullerbylik lugu laste seiklustest koos väikeste äpardumiste ja õnnestumistega.

Fotol vasakult: Lille Roomets, Kristi Piiper, Juhani Püttsepp ja Riho Unt

Loe lähemalt

Leelo Tungal esitleb Soomes raamatut „Seltsimees laps“

Armastatud lastekirjanik Leelo Tungal tutvustab sel sügisel Tamperes, Turus ja Helsingis soome keeles ilmunud raamatut „Seltsimees laps“.

Teose tõlkis Anja Salokannen ja andis välja kirjastus Arktinen Banaani. Autor esitleb tõlget 5. oktoobril 2019 Tamperes, 6. oktoobril Turu raamatumessil ja 27. oktoobril Helsingi raamatumessil. Samuti saab teda näha 24. novembril Helsingi mardilaadal. Esitlused on organiseeritud kirjastuse ja Tuglase seltsi koostöös.

Foto: Dmitri Kotjuh

Loe lähemalt

Leelo Tungal on a book tour in Finland

The beloved children’s author Leelo Tungal will present the Finnish translation of her book Comrade Kid and the Grown-Ups in Tampere, Turku and Helsinki this fall.

The book was translated to Finnish by Anja Salokannen and published by the Arktinen Banaani publishing house. The author will present her book on October 5th in Tampere, on October 6th at the Turku Book Fair and on October 27th at the Helsinki Book Fair. An additional book presentation will be held in the Helsinki St Martin’s Day Fair on November 24th. The presentations were organized in co-operation with the publishing house and the Finnish Tuglas Society.

Photo: Dmitri Kotjuh

 

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee