3. detsembril 2019 kuulutati välja 5 kauneima Eesti lasteraamatu konkurss. Valik tehakse 2019. aastal Eesti kirjastajate välja antud, Eesti kunstnike kujundatud ja illustreeritud ning Eestis trükitud väljaannete hulgast. 

Konkursile saab esitada kandidaate kuni 6. jaanuarini 2020 täites ankeedi Rahvusraamatukogu koduleheküljel, kus on võimalik tutvuda ka võistluse reglemendiga. Raamatuid võivad esitada kunstnikud, kirjastajad, autorid, trükkijad või töö tellijad. Konkursile esitatavate raamatute arv ei ole piiratud. Esitatud raamatutest tuleb 1 eksemplar viia hiljemalt 6. jaanuariks rahvusraamatukokku infoletti.

Konkursi korraldajate poolt moodustatud žürii hindab raamatute terviklikkust, disaini, küljendust, tüpograafiat, illustratsioone ning teostust. Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades primaarseks illustratsioonide taset.

Võidutööd tehakse teatavaks 4. veebruaril 2020. 

2018. aasta kauneimate lasteraamatute tutvustuse ja pildid leiate siit.

Kauneimate lasteraamatute konkurss toimub alates 1998. aastast. Konkursi eesmärk on väärtustada illustreeritud lasteraamatuid kui vaimse kultuuri nähtust. Konkurss toimub samaaegselt 25 kauneima Eesti raamatu konkursiga.

5 kauneima lasteraamatu ja 25 kauneima raamatu konkursse korraldavad: Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit.

Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 28. novembril 2019 üle Aasta Rosina auhinna möödunud aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis tunnustuse vääriliseks Ilmar Tomuski kirjutatud ja Priit Pärna piltidega „Kõrvalised isikud“.

Raamatu andis välja kirjastus Tammerraamat. See on tõeliselt magus rosin nii suurele kui väikesele kirjandussõbrale. Tomuski humoorikas tekst ja selle sõnamängud avavad meie emakeele mitmekülgseid võimalusi lastele ning pakuvad muhedat avastamist ka täiskasvanutele. Priit Pärna vaimukad pildid mitte ainult ei täienda suurepäraselt teksti, vaid lisavad sellele mitmeid lustakaid uusi tasandeid.

„Sina, poiss, pole mitte lihtsalt kõrvaline isik, sa oled lausa kahekõrvaline isik,“ lausus raamatu peategelasele mees, kelle ülesandeks oli kõrvaliste isikute viibimist ehitusplatsil takistada. „Kuna sul on kaks kõrva peas, oled sa kahekõrvaline isik. Ja see on kaugeltki liiga kõrvaline, et siit läbi minna,“ lisas ta.

Auhinna võitjaid tunnustati Eesti Lastekirjanduse Keskuse tänupeol kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates kas raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Uues ja uhkes kuues Nukitsa 26. number annab ülevaate arengutest eesti ja välismaa lastekirjanduses ning võtab kokku aasta olulisemad sündmused.

Mari Niitra kirjutab metafüüsilistest teemapüstitustest lastekirjanduses, Krista Kumberg uurib, kuidas kõneleda lastele mõeldud kirjanduses Eesti ajaloost ja  Jaanika Palm annab ülevaate Rootsis toimunud rahvusvahelise lastekirjanduse uurijate ühingu kongressist. Samuti saab lugeda Iris Schäferi artiklit, mis uurib surma ning surevate tegelaste kujutamist noortekirjanduses, ja palju muud.

Täispika Nukitsa sisukorra leiab SIIT.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

26. novembril 2019 kell 17 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses suur Moskva illustraatorite jõulunäitus „See isemoodi lumi“. Keskuses näeb valikut 16 nimeka kunstniku omanäolisest ja kõrgetasemelisest loomingust. Näitust on võimalik külastada kuni 1. veebruarini 2020.

Keskust kaunistavad pildid andekatelt ning töökatelt vene keskmise põlvkonna kunstnikelt, kes on tuntud ja hinnatud nii oma kodumaal kui sealt väljaspool. Just nende illustraatorite looming kujundab suuresti Venemaal ilmuvate lasteraamatute näo. Osalevate kunstnike hulgas on ka maailma kõrgeima illustratsioonikunsti auhinna, Hans Christian Anderseni preemia laureaat Igor Oleinikov ja palju mainekaid rahvusvahelisi auhindu pälvinud Viktoria Fomina. Samuti näeb töid laste poolt enim armastatud illustraatoritelt Maksim Mitrofanovilt ja Olga Ionaitiselt. Viimane neist on lõpetanud Venemaa Kunstiakadeemia hõbemedaliga ja võitnud mitmeid kodumaiseid auhindu. Ionaitis on ühtlasi ka näituse kuraator.

Lisaks astuvad näitusel üles Nadežda Bugoslavskaja, Natalja Demidova, Natalja Fjodorova, Darja Gerassimova, Anna Judina, Jekaterina Kostina, Olga Monina, Irina Petelina, Jevgeni Podkolzin, Natalja Salienko, Vadim Tšelak, Jelena Ustinova. Mitmed kunstnikud osalevad ka näituse avamisel.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noore hindab vene illustraatorite tööd kõrgelt ning ta on igal aastal ka mõne tuntud vene illustraatori näituse ka keskuse illustratsioonigaleriisse toonud. Põhjus selleks on Noore sõnul lihtne: „Vene kunstnikud on väga head, erilised ja omanäolised. Neil on tugev joonistuskool ja kuigi ka nemad töötavad kaasaegses laadis, on nad säilitanud ka klassikalise illustratsioonistiili, mis mujal maailmas kaduma kipub.“

„Jõulunäitus toob meile Venemaa jõulude tunnetuse ja meeleolu. Aga jõulud on jõulud. Ei ole need jõulutunded neil teistsugused, kui meil siin Eestis. Näitus loob sooja ja helge meeleolu isegi lumeta Tallinnas. Ja ehk võlub lõpuks siingi lumehelbed taevasse ja pehme valge vaiba maapinnale,“ lisas Noor.

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
viivenoor@gmail.com
+372 5557 9930

Viktoria Fomina illustratsioon

20. oktoobril 2019 kell 12.00 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja esseekonkursi „Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti“ tulemused. Konkursil osalesid Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilased.

Esseekonkursile laekus 47 tööd ja võitjad valiti kahes vanuseastmes. Põhikooliealistest õpilastest kirjutasid parimad esseed Ingrid Hints Tallinna Reaalkoolist ja Anna Triin Reilent Tallinna Pääsküla Koolist. Gümnasistide hulgast olid võidukad Lotte Triin Ugandi Vanalinna Hariduskolleegiumist ja Hanna Grete Rebane Tallinna 21. Koolist. Björn Oker-Blomi Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga. Lisaks tunnustati õpetaja Külliki Kaju juhendatud klassi Tallinna 21. Koolist, mis paistis silma kõige aktiivsema osavõtu poolest. Õpilased võitsid aktiivse osalemise eest klassikülastuse Õiguskantsleri juurde.

Esseekonkurss sündis koostöös Tallinna Lastekaitseliiduga ning Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondi (B.O.B) toetusel ning see toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks. Konkursi teema sai inspiratsiooni suvisel juubelilaulupeol kõlanud „Emakeelelaulust“ (sõnad Doris Kareva ja muusika Tõnis Kõrvits).

Esseid hindas žürii, kuhu kuulusid Ene Tomberg Tallinna Lastekaitse Ühingust, Triin Soone ja Anneli  Kengsepp Eesti Lastekirjanduse Keskusest ning kirjanik Jaanus Vaiksoo.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee; tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee; tel 617 7230

 

Emakeelelaul

Doris Kareva

Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti.

Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki.

Sulinal, vulinal, helinal, kõlinal, suminal, kuminal, pominal, üminal

kohinal, sahinal, vuhinal, tuhinal

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti, lugude, laulude Eesti.

Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki.

Tuules ja vihmas ja tules ja jääs

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Metsas ja merel ja rabas ja soos

elab ta sinu sees.

Lossis ja saalis ja saunas ja toas

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Rõõmus ja valus, halvas ja hääs elab ta, halvas ja hääs,

tuules ja vihmas ja tules ja jääs

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

Rõõmus ja valus ja halvas ja hääs

elab ta sinu sees, elab ta sinu sees.

 

 

Täna, 19. novembril 2019 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu loomevõistluse võitjad. Seitsmendat korda toimunud konkursile, mis otsib väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara, esitati 46 tööd.

Konkursi võitsid Liis Sein ja Gerda Märtens käsikirjaga „Linn“. Teisele kohale tuli Kristi Kangilaski teksti ja piltidega „Suur rüütel“. Kolmanda koha saanud raamatuprojekti autoriteks on Monika Undo ja Elina Sildre ning see kandis nime „Hernehirmutis Hugo otsib tööd“. Võitjaid ootab rahaline preemia ning võidutööd annab välja kirjastus Päike ja Pilv. Lisaks pälvis ideepreemia Joonas ja Elina Sildre „Neljajalgne abiline“. Eripreemia illustratsioonide eest sai Eve Mahhovi piltidega „Kuidas Lugalbanda Anzud-linnu poja eest hoolitses“.

 „Kuna konkursil osaletakse anonüümselt, siis on alati pärast otsuste tegemist põnev ümbrikke avada ja vaadata, kes on ühe või teise töö teinud,” räägib kirjastuse Päike ja Pilv juht Katrin Reinmaa. „Seekord oli meil väga hea meel, et võidutöö „Linn” autorid Liis Sein ja Gerda Märtens olid suutnud oma piire nihutada ning tulla välja millegi hoopis uue ja värskega.”

Parima raamatuprojekti illustraator Gerda Märtens katsetas võidutöös uue tehnikaga: „Tekst on värske ja elav ning käsitleb teemat, mis on minu jaoks praegu kõige olulisem. Nii see kui ka Liisi jutustamise stiil, ärgitasid katsetama uue tehnika, kollaažiga. Miksisin seda joonistuse ja tekstuuridega ning välja tuli midagi täiesti teistsugust, kui olen enne teinud. Ka illustratsioonide loomise protsess oli otsast lõpuni mängimine. Vähem kavandatud, spontaanne, veidi ettenägematu, loominguline kaos, kus lõpuks peab ikkagi kõik kokku klappima.“

Põlvepiku konkursi eesmärgiks on rikastada kuni 7-aastastele lastele mõeldud lugemisvara raamatutega, milles tekst ja illustratsioonid oleksid võrdselt heal tasemel.

Žürii koosseisu kuulusid Triin Soone Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv, Asta Trummel Kultuuriministeeriumist, Anu Sepp Tallinna Keskraamatukogust ja illustraator Piret Niinepuu-Kiik.

Konkurssi korraldavad Eesti Lastekirjadnuse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ja Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, katrin.reinmaa@paikejapilv.ee
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee

Rahvuskultuuri fond kuulutas 19. novembril 2019 välja 2020. aasta stipendiumide saajad. Lastekirjanduse valdkonda toetati kahest allfondist. 

Härmatali allfondist sai toetust illustraator Kertu Sillaste lasteraamatu “Kõige ilusam seelik” lõpetamiseks ja viimistlemiseks ning MTÜ Väärt Vanad Võtted laste liisusalmide ja hüpituslaulude heliraamatu illustreerimiseks ja väljaandmiseks. Fond toetab lastekirjanikke ja illustraatoreid, kelle looming kannab edasi eesti rahva traditsioone ja tutvustab lastele eesti kultuuripärandit.

Juhan Jaigi mälestusfondist sai loominguliseks tegevuseks toetust Silvia Kronberg. Fond toetab laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis.

Järgmine taotlusvoor toimub 1. septembrist 2020 ja 15. oktoobrini 2020.

Loe lisaks Eesti Rahvuskultuuri Fondi koduleheküljelt.

18.–24. novembril 2019 toimub Londonis 22. korda rahvusvaheline lastekirjanduse festival South Ken Kids Festival. Lastel on festivali jooksul võimalik kohtuda mitmete tuntud kirjanike ja illustraatoritega, kelle hulgas on ka meie oma Piret Raud.

Festivalil tutvustab Raud raamatut „The Ear“, mille andis 2019. aastal välja kirjastus Thames & Hudson. Tegemist on autori esimese inglisekeelse lasteraamatuga ja see on saanud inspiratsiooni kunstnik Vincent van Goghi kõrvast.  Samuti kõneleb autor oma muust loomingust ning viib läbi töötube lastele. Koos teiste illustraatoritega osaleb Raud live-joonistamise improvisatsioonil, luues ainukordseid teoseid, mida saadavad rokk-kitarrist Miguel Montalbani helid.

Festivalikülalised viivad läbi töötube rohkem kui neljakümnes Londoni ja selle lähiümbruse koolis. Lisaks Piret Rauale astuvad ülesse Axel Scheffler, Magali Le Huche, Colas Gutman, Sophy Henn, Emily Rand, Joe Todd-Stanton, Catharina Valckx ja paljud teised. Töötoad toimuvad ka Prantsuse instituudis, kus leiab aset mitmekülgne kultuuriprogramm. Festivali patrooniks on lastekirjanik, illustraator ja animaator Quentin Blake.

Foto: Dmitri Kotjuh