Esmakordselt saab käesoleva laste ja noorte kultuuriaasta raames lastekirjanduse keskusest Jazzkaare linnalava. 25. aprillil kell 15 toimub keskuses noorte jazzmuusikute Kirke Karja (klaveril) ja Gloria Kadarpiku (viiulil) kontsert.

Kontsert kestab kuni 60 minutit ja kuulama on oodatud nii väikesed kui suured muusikasõbrad. Lisaks muusika kuulamisele on huvilistel võimalik pille lähemalt tundma õppida. Kontsert on tasuta.

Jazzkaare festival toimub 21.–30. aprillini üle Eesti. Festivali linnaruumiprojekt on põnevatest esinemispaikadest ning artistidest koosnev programm, mis üllatab festivali ajal linnarahvast ebatavalistes kohtades väljaspool kontserdisaale – linnatänavatel, trammis, akendel, lennujaamas, sadamas jne. Tänavu toimuvad linnaruumikontserdid juba 8. korda.

Facebooki ürituse leiab siit.

8. aprillil 2017 toimus Rahvusraamatukogus Tallinna raamatumessi ajal üle-riigiline kirjandusmängu finaal. Kirjandusmängu korraldas Eesti Lastekirjanduse Keskus, kohalikke eelvoore viisid läbi maakondade ja linnade keskraamatukogude lasteosakonnad.

Finaalis osales 17 kolmeliikmelist võistkonda: Harjumaa, Hiiumaa, Jõgevamaa, Jõhvi, Järvamaa, Kohtla-Järve, Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa, Tallinn, Tartu, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa.

Mänguks valmistudes olid võistkonnad läbi lugenud tosin head omamaist ja tõlkeraamatut, mis on ilmunud paaril viimasel aastal. Mängu juhtis näitleja Veiko Tubin, vaheajal õpetas osalejatele lavalist võitlust näitleja Tanel Saar.

Võitjaks kuulutati Võrumaa võistkond koosseisus Sander Merisalu, Viktoria Misnik ja Madleen Olesk. Tasavägises võistluses otsustati välja anda kaks 2. kohta. Teise koha pälvisid Viljandimaa võistkond (Kadri Koitmäe, Kelly Mozgovoi ja Jade Leann Väljaots) ja Hiiumaa võiskond (Jakob Hiiemets, Mihkel Metsand ja Berit Omann). Kolmanda koha sai Tallinna võistkond (Siim Eenmaa, Mia Lee Kähri ja Lisanne Sari).

Kõik osalejad said tänuks kingikoti raamatuga ning võitjaid toetasid elamuslike auhindadega Energia Avastuskeskus, Lottemaa Teemapark, Teaduskeskus AHHAA ja Apollo.

Kirjandusmängu korraldamist toetas ka Hasartmängumaksu Nõukogu.

Täna toimub Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessil Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestvedamisel üleriigilise õpilaste kirjandusmängu finaal ning aset leiab messi ajaloo esimene kirjandusklubi.

Messi kolmanda päeva suursündmus on tänavu Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatava üleriigilise õpilaste kirjandusmängu finaal, millele koguneb kümneid kirjandushuvilisi 3.–4. klassi õpilasi üle Eesti. Finaalmängu päeva juhib Veiko Tubin.

„Lugemine on mõnus omaette olemisega tegevus, mille kogemist soovime kõigile. Mäng on väikese inimese töö ja tahamegi läbi mängu innustada lapsi rohkem lugema. Kirjandusmängu lugemiskavasse on valitud viimaste aastate jooksul välja antud tosin head lasteraamatut, mille tundmise läbi on lastel suurepärane võimalus panna end ka võistluslikult proovile. Samas kindlalt teades, et iga läbiloetud raamat on juba võit omaette,“ ütles Eesti Lastekirjanduse Keskuse arendusjuht Anneli Kengsepp.

Teise laupäevase tähtsündmusena algab kell 14 algab autorinurgas Tallinna Raamatumessi kirjandusklubi, millel tulevad arutluse alla mullu ilukirjanduse müügitabeli eesotsas olnud teosed Paula Hawkinsi „Tüdruk rongis“, Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu“ ning Jeanette Wintersoni „Sel pikal ajal“. Kirjandusklubi juhib Kätlin Kaldmaa. Sõna saab sekka öelda ja oma muljeid jagada igaüks. Oodatud on kõik kirjandushuvilised! Tulla võib ka lastega, sest samal ajal on samas ruumis avatud lastele meisterdamisnurk ja taaskasutuse töötuba.

Eelnevalt, kell 11, saab messi lastealal kohtuda raamatu „Kust tulevad unenäod?“ autori Eva Roosiga, kes loeb ette lõike raamatust. Lapsed saavad proovida maagilisi unenäoprille ja värvida pilte ning kõigi osalejate vahel loositakse välja raamat koos värviraamatuga.

Lisaks pakuvad messialal paljusid oma teoseid soodushindadega kümned kirjastused.

Igakevadine Tallinna Raamatumess leiab rahvusraamatukogus tänavu aset 6.–8. aprillini.

Messile on oodatud kõik kirjandushuvilised. Sissepääs on kõigile tasuta!

Messi täpse ajakava leiab veebilehelt www.estbook.com

Lisainfo:
Kaidi Urmet, Eesti Kirjastuste Liit – 5067423, kirjastusteliit@eki.ee
Mari Klein, Tallinna raamatumess – 5188499
Krõõt Mõttus, Eesti Rahvusraamatukogu – 58174399, kroot.mottus@nlib.ee

Alates 3. aprillist 2017 on lastekirjanduse keskuses avatud Soome Instituudi interaktiivne näitus „Teedu ja Peedu”, millega ühtlasi tähistatakse juubeliaastat „Soome 100”.

Teedu ja Peedu (soome keeles Tatu ja Patu) on Aino Havukaineni ja Sami Toivoneni loodud pildiraamatute sarja peategelased.

Näitus koosneb pehmetest 45 x 45 cm suurustest plaatidest, millel on kujutatud koduga seotud esemed: tööriistad, moosipurgid, kingad, hambaharjad ja muud. Plaatidest saavad lapsed Teedu ja Peedu eeskujul koostada erinevaid mängukeskkondi ja n-ö veidraid masinaid. Plaate on erinevas suuruses: 50 plaati mõõtudega 45 x 45 cm ja 22 plaati mõõdus 25 x 25 cm. Lisaks on 9 ruutmeetri suurust põrandale panemiseks mõeldud plaati. Plaatidele on valmistatud sobiv kast, seal saab hoida parajasti kasutuses mitte olevaid plaate ja teisi ehitustarvikuid, nagu lühikesed nöörijupid, plekktassid, hambaharjad, magnetid jne. Seega saavad lapsed ehitada-mängida just nii, nagu ruum võimaldab.

Huvilised saavad lahendada ka “Teedu ja Peedu rännumängu”, mis testib vastajate teadmisi Soome kohta.

Näituse on kujundanud Mae Kivilo, Alden Jõgisuu ja Maarja-Liis Raamat ning seda on eksponeeritud ka Leedu Rahvusraamatukogus Vilniuses.

Näitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud 28. aprillini 2017.

Tartu linn annab kolmandat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2016. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Esimese Lapsepõlve auhinna sai kahe aasta eest Kairi Look, teise aasta tagasi Andrus Kivirähk ja kolmas laureaat selgub 22. aprillil 2017.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis luuletaja Contra, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Kätlin Kaldmaa „ Halb tüdruk on jumala hea olla“, Kadri Lepp „Poiss, kes tahtis põgeneda“, Kairi Look „Härra Klaasi pöörane muuseum“, Aino Pervik „Hädaoru kuningas“ ja Reeli Reinaus „Kuidas mu isa endale uue naise sai“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid: Contra (esimees), Riina Pauklin, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Marge Pärnits mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Contra sõnul oli žürii raske valiku ees, sest esimese hooga saadi kokku 23 kandidaati, kõik väga head raamatud. Aga muhedate, samas tõsiste ja pingeliste vaidluste läbi leidis žürii ühise keele ja esiviisiku. Viie hulgast selgub ka laureaat.

Kätlin Kaldmaa raamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (Varrak) kohta arvas žürii, et tänapäeva Pipi Pikksukk ei tõsta küll hobuseid ja sajakiloseid rahakohvreid, aga vembud on praegu isegi vingemad.

Kadri Lepa põnevas raamatus „Poiss, kes tahtis põgeneda“ (Tänapäev) saab põgenemissoov pidevalt uue näo, lisanduvad vaimsed ja füüsilised takistused, aga soov ei kao. Samas on koguaeg pinge õhus, et äkki põgenemist ei toimugi.

Kairi Look on meister lustakuse peale. Tema „Härra Klaasi pöörane muuseum“ (Tallinna Keskraamatukogu) viib lugeja niisugusesse muuseumi, kus head pildid ärkavad vaadates ellu.

Aino Perviku „Hädaoru kuningas“ (Tänapäev) on muinasjutt, mis mõjub uskumatult realistlikult. Žürii arvates on hämmastav, et nii lastepäraselt saab kirjutada poliitikast kogu selle karmuses.

Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ (Tänapäev) on kaunikesti naljakas näkiliste välimääraja lastele, kus aastate eest leseks jäänud isa püüab teismelise tütre abil uut elukaaslast leida.

Lapsepõlve auhind kuulutatakse välja ning antakse üle raamatu ja roosi päeva eel, 22. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Auhinna üleandmine on osa kirjandusfestivali Prima Vista  raamatu ja roosi päeva programmist.

Täiendav info:
žürii esimees Contra tel 5283540
ja Tartu linnaraamatukogu direktor Asko Tamme tel 736 1371 või 53 402168

2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY Venemaa sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi pealkirjaga „Kasva koos raamatuga”. Sõnumi kirjutas lastekirjanik ja ajakirjanik Sergei Mahhotin (1953), plakati autoriks on illustraator ja graafik Mihhail Fjodorov (1941).

Loe sõnumit siit.

Esmakordselt saab käesoleva laste ja noorte kultuuriaasta raames Eesti Lastekirjanduse Keskusest Tallinn Music Weeki linnalava. 1. aprillil 2017 toimub keskuses kolm kontserti:

kell 12 KIIORA (EST) – Folk, Instrumental, World
kell 13 FOUR LINES (GE) – Instrumental
kell 14 MARI KALKUN (EST) – Alternative, Folk

Kontserdid on tasuta! Olete oodatud!
Facebooki ürituse leiab SIIT.

—

Esinejad:

KIIORA
Nimi „Kiiora“ on pärit Anne Vabarna lauldud seto eeposest „Peko”. Loos andis selle võimsa tammenuia Pekole tema isa, et vajadusel relv kirstupõhjast haarata ja vaenlasele vastu astuda. Samuti pani kiiora rukki vohama, kui seda põllule näidata. Praegu nimetatakse selle nimega ülemsootska valitsussaua. Lisaks palju kuuldud seto tantsulugudele otsime repertuaari kõikide rahvaste pärimusmuusikat. Tuntud seto lugudest mängime vähemtuntud variante – nii ei korda me teisi ja säilitame samas erilised ja autentsed versioonid. Värsked meloodiad ja isekujundatud seaded teevad koosmängu huvitavaks. Meie kavas on muusikat Setomaalt, Eestist, Võromaalt, Venemaalt, Rootsist, Poolast, Iirimaalt, Udmurtiast, Marimaalt, Mordvamaalt ja mängime ka folgihõngulist omaloomingut. Sellise multikultuurse panoraami ainus eesmärk on näidata, kuidas eri rahvaste muusika võib olla ühtmoodi kaasahaarav ja tantsuline.

FOUR LINES
Four Lines on värske Gruusia ansambel, mis koosneb erineva muusikalise taustaga inimestest, kes on kõik esinenud sooloartistidena nii Gruusias kui väljaspool. Ansamblis kõlavad kolm klassikalist instrumenti – viiul, klaver ja flööt, mida on efektidega rikastatud.

MARI KALKUN
Mari Kalkun on Võrumaa juurtega laulja, laulukirjutaja ja muusik, kelle tundlikud meloodiad ja meditatiivseist kordustest laetud ruumilised helimaastikud on inspireeritud eesti luulest ja loodusest, regilaulust ja maailmamuusikast. Ta käsitseb erinevaid pille – kandleid, akordioni, kitarri ja klaverit –, ent eeskätt tunneb Mari ära tema vägeva hääle järgi. Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema kontsertidel on oluline koht improvisatsioonil ja spontaansusel. Tallinn Music Week’i kontserdil üllatab ta mitme uue seni avaldamata looga. Mari on oma kontsertidega reisinud mitmel pool maailmas – Soomes, Venemaal, Prantsusmaal, Tšehhis, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Jaapanis ja mujal. Tema värskeim, rahvusvahelise ansambli Runoruniga salvestatud album “Tii ilo” nominteeriti 2015. aasta folkalbumi tiitlile nii Eesti kui Soome muusikaauhindadel.