Ära oota midagi

Raamat põhineb autori lapsepõlvel ja mälestustel vanaisast, kes talle ühtaegu nii lähedaseks kui ka kaugeks jääb. See käsitleb okupeeritud võõrvõimu all kasva(ta)mist ja inimeseks saamist, aga veelgi rohkem inimeseks jäämist. Kuidas iseend mitte kaotades tulla toime mõttetu absurdsusega ja leida igapäevastes hetkedes poeesiat ja rahu. Vanaisa on kõige selle keskel nagu keskne ja tugev majakas, mis näitab turvalist teed kodusadamasse, isegi siis, kui pioneerivaimustuse lained üle pea kokku löövad ja Pavel Morozov rannalt lippudega eksitavaid sõnumeid saadab.