- Illustraator: Gundega Muzikante
- Tõlkija: Marika Muzikante
- Keel: eesti, läti
- J. Püttsepp
- 2022, 32 lk
- ISBN: 9789916413449
- ilukirjandus, juturaamat
- Vanus: 8+
Püttsepp kirjutab „Kõik, mis meie looduses ja me metsas, puuokstel ja maakamaral sünnib, puudutab sind ja mind, sest see puudutab meie hingi“.
Kakskeelne (eesti ja läti keelses) lasteraamat, mille teksti autoriks Juhani Püttsepp ja piltide autoriks lätlanna Gundega Muzikante.
Jutustatava loo keskmes on Pauline ja tema pere. Maal kasvav tüdruk armastab metsa ja jalutab iga päev läbi künkal asuva metsatuka kooli ja tagasi. Metsas onni ehitades ja metsarajal mängides õpib tüdruk metsa tundma ja mets Paulinetki. Kuigi Pauline ema algul metsa pigem kardab, nakatab tüdruku metsaarmastus peagi ka tema. Kui siis ühel kevadpäeval harvesterid metsa jõuavad ja puid maha võtma hakkavad, on tüdruk ja ema murest murtud. Teha pole aga midagi. Lapse küsimuse peale, miks meie mets maha võetakse, on ema sunnitud vastama: „Pauline, see ei ole meie mets. Pole kunagi meie oma olnud". Kas mets saab olla kellegi oma ja kui saab, siis kellele see kuulub, küsib Püttsepp. Kas mets saab kuuluda inimesele, kes asetseb sellest väljaspool? Või on mets ikka pigem nende oma, kes sinna oma kodu loonud?
Kakskeelne (eesti ja läti keelses) lasteraamat, mille teksti autoriks Juhani Püttsepp ja piltide autoriks lätlanna Gundega Muzikante.
Jutustatava loo keskmes on Pauline ja tema pere. Maal kasvav tüdruk armastab metsa ja jalutab iga päev läbi künkal asuva metsatuka kooli ja tagasi. Metsas onni ehitades ja metsarajal mängides õpib tüdruk metsa tundma ja mets Paulinetki. Kuigi Pauline ema algul metsa pigem kardab, nakatab tüdruku metsaarmastus peagi ka tema. Kui siis ühel kevadpäeval harvesterid metsa jõuavad ja puid maha võtma hakkavad, on tüdruk ja ema murest murtud. Teha pole aga midagi. Lapse küsimuse peale, miks meie mets maha võetakse, on ema sunnitud vastama: „Pauline, see ei ole meie mets. Pole kunagi meie oma olnud". Kas mets saab olla kellegi oma ja kui saab, siis kellele see kuulub, küsib Püttsepp. Kas mets saab kuuluda inimesele, kes asetseb sellest väljaspool? Või on mets ikka pigem nende oma, kes sinna oma kodu loonud?
