Need, kelle lapsepõlv on möödunud Nõukogude Eestis, mäletavad kindlasti ereda värvilaiguna seda kuuekümnendate keskpaigas sündinud raamatukest. Teos viib lugeja põnevale fantaasiarännule Kersti joonistusvihikus asuvale Jooniamaale, kus Kukeleegua linnas elavad hakkajad kriipslapsed Pinn ja Siri. Kui ühel hommikul tekib linnapiirile koletis Bul-Mul, tuleb lastel minna kaugelt Penaaliast Tindi-Kustut otsima, et koletis tagasi lüüa. Õnneks on neil tuge loota ka onu Krillolt ja tädi Tsirpalt, seersant Tirrist rääkimata. Põnevuse ja seikluslikkuse kõrval toob lugejale naeratuse näole Vaidlo vaimukus ja südamlikkus, tema oskus tabada lapse kujutlusilma, mis eksisteerib samaaegselt nii päriselt kui mängult.
Nii nagu lapsepõlve juurde kuuluvad ikka värvipliiatsid-joonistusvihikud ja nende abil loodud fantaasiamaad ning kuhugi pole kadunud üksteise abistamine ja kõikevõitev sõprus, leidub alati ka noori lugejaid, kes Vaidlo Kukeleeguast vaimustuvad. Muide, tänavusel sõbrapäeval, 14. veebruaril oli nende autori Robert Vaidlo sajas sünniaastapäev. Need aga, kel Kukeleegua linna sõprade seiklused veel liiga värskelt meeles, võivad kätte võtta Kessu ja Tripi või ahvipoiss Topi juhtumistest pajatavad raamatud.
Robert Vaidlo raamatu “Lood Kukeleegua linnast” (1965)
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
