Kellele see mõnusalt pihku mahtuv pisike raamat esimest korda kätte satub, imestab kindlasti, kes on see salapärane Tiipajalga, keda raamatupealkirjas teretatakse. Lugema hakates saab ta seda teada, nagu ka seda, milline loom on Tiipajala teretaja Loipajalga ning kes on kõik need vibuninad, sarvikud ja koonukesed, kes raamaturidade vahelt lugeja kujutlusse tegutsema lastakse. Need, kes omal ajal lugenud seda sarja „Muinaslugusid kogu maailmast“ kulunud raamatut, teavad aga kasvõi unepealt öelda, mis, kus ja kuidas selle lugudes juhtus. „Tareke metsas“, „Heategu ununeb“, „Rotipoja kosjad“ ja teised klassikalised eesti loomamuinaslood on sellesse õblukesse kogumikku koondatud ja lühikeses, sugestiivses vormis edasi jutustatud. Nõnda polegi imestada, miks minu koduriiulis oleva raamatu selg ja kaaned on korduvalt parandatud ning selle põnevamaid kohti märgistavad moosiplekid. Oli ju niivõrd lihtne neisse juttudesse ära eksida. On ehk tänagi?
Koostanud Pille Kippar, illustreerinud Henno Arrak. Tallinn: Kunst, 1976
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
