Pühade eel ilmunud Alf Prøyseni „Jõuluvanade vahetus“ tõi mälusopist esile sama autori muinasjutu „Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni“. Maineka Norra kirjaniku (siis küll Alf Preiseniks transkribeeri...
Ajal, kui jõulude asemele juurutati nääripühade tähistamist, ilmus Juta Kaidla värssjutt „Laanerahva talvepidu“. Neile, kelle lapsepõlv jäi 1950.-1960. aastatesse, meenub raamat Olev Soansi ja Asta Ve...
Iga kord, kui Tänassilmast läbi sõidan, tuleb meelde Viivi Luik, kes seal (tänaseks 75 aastat tagasi) sündinud on. Mulle ei meenu mitte „Seitsmes rahukevad“, mis on tema senise loomingulise tee tipuks...
Kes meist ei teaks iga väiksema murekese peale silmavett laskvat Piripilli-Liisut, paadunud pesemisvastast Seene-Mikku või Nina-Jassi ja Näpp-Malle, kes kuidagi oma sõrmi ninast ja suust eemal hoida e...
Suure Tõllu muistendid jõudsid esmalt kirjalikul kujul eesti rahva ette tänu õpetajale ja kultuuritegelasele Peeter Südale (Südda), kes 20 aasta jooksul üles korjatud lood 1883. aastal raamatuna välja...
Kodanikuna Elmar Kuusiku nime kandnud Elar Kuusi „Memme musi” (1978) ilmus algselt lühiversioonina ajakirjas Täheke 1966. aastal. Järgnes lavastus nukunäidendina Eesti Riiklikus Nukuteatris1968....
Alide Dahlbergi teatakse peamiselt mutionu peo värvika kirjeldajana. Tema sulest on aga ilmunud teisigi raamatuid, mis oma koha meie kultuurimälus igati välja teeninud. Üks sellistest on kindlasti ka...
Kellele see mõnusalt pihku mahtuv pisike raamat esimest korda kätte satub, imestab kindlasti, kes on see salapärane Tiipajalga, keda raamatupealkirjas teretatakse. Lugema hakates saab ta seda teada, n...
Ma ei mäleta, et Runneli „Mõtelda on mõnus“ oma ilmumise ajal suurt furoori oleks tekitanud. Võib-olla täiskasvanud mõtlesid ja arutasidki, et kuidas küll lastele ja sellistest asjadest, kuid laste lu...
Need, kelle lapsepõlv on möödunud Nõukogude Eestis, mäletavad kindlasti ereda värvilaiguna seda kuuekümnendate keskpaigas sündinud raamatukest. Teos viib lugeja põnevale fantaasiarännule Kersti joonis...
