fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Esseekonkurss „Jäljed minu järel” ootab osalema

Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil „Jäljed minu järel“.

Keskkonnateemalisele esseekonkursile ootame noorte vaadet maailmas toimuvale ning mõttekäike teemadel, kuidas mõjutab nende endi tegevus keskkonda ja milline võiks olla nende ökoloogiline jalajälg.

Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Björn Oker-Blom Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Aktiivselt osalevate klasside vahel läheb loosimisele ka ühiskülastus Fotografiska fotokunstikeskusesse vaatama inglise fotograafi Nick Brandti keskkonna teemalist näitust „See tühi maailm / Meile jääb vaid tolm“.

Konkursil osalemiseks palume saata essee hiljemalt 24. oktoobriks 2021 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle palume märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Esseid hindab žürii koosseisus:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Juhani Püttsepp, kirjanik
Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Villem Saar, noorte esindaja

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile saadetakse kutse tunnustamisüritusele, mis toimub 24. novembril 2021 kell 12 Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn).

Esseekonkurssi korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks. Konkurssi toetab fotokunstikeskus Fotografiska.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee, tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee, tel 617 7230

Illustratsioonipreemia laureaat on Anne Pikkov

Täna, Edgar Valteri sünniaastapäeval anti Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle Edgar Valteri nimeline illustratsioonipreemia, mille pälvis Anne Pikkov. Preemia on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada isikunäitus Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis 2022. aasta sügisel.

Lastekirjanduse ja illustratsiooni ekspertidest koosnev žürii valis preemia laureaadi ja nominendid 28 raamatukunstniku seast, võttes valikul arvesse viimase viie aasta jooksul avaldatud raamatuid. Anne Pikkovi kaasnominentide hulgas olid illustraatorid Katrin Ehrlich, Piret Raud, Urmas Viik ja Catherine Zarip.

Žürii esimehe Triin Soone sõnul on laureaat Anne Pikkov mänguline ja üllatusi pakkuv illustraator, kes tunneb ennast meisterlikult ja koduselt paljudes tehnikates. Tema sõnul on Pikkov nagu maskis kunstnik, kelle teost nähes kohe täpselt ära ei tunne, kes maski taga peitub. „Anne Pikkov kasutab ühtviisi vabalt käsitsi ja ka arvutil teostatavaid tehnikaid ning loob nii mahlakalt koloriitseid kui ka napi värviga graafilisi lahendusi. Tema piltides ei ole oluline mitte detailne objekt ja ruum, vaid värvides ja tegelastes peituv emotsioon,“ lisas Soone.

Laureaat ise lausub, et illustreerides meeldib talle eksperimenteerida ning tööd tehes kohtub tema emotsionaalne pool ratsionaalsega: „Minu armastus on teha pilte, otsida neis seoseid oma eluga, segada erinevaid tehnikaid ja materjale, tekitada uusi assotsiatsioone. See on minu emotsionaalne pool. Ratsionaalne pool minus sunnib mind arvuti taha, et vormistada neid emotsioonipuhanguid ratsionaalseteks raamatulehekülgedeks. Disainer minus ei maga, ta küsib ikka, MIKS ja kellele ma seda teen. Mulle meeldib oma töid vürtsitada huumori ja ekspressiivse väljenduslaadiga, alati eksperimenteerida ning olla uudishimulik.“

Nominendid ja võitja valis välja 7-liikmeline žürii, kuhu kuulusid Eva Laantee Reintamm (kunstiteadlane), Ilona Martson (lasteajakiri Täheke), Mare Müürsepp (IBBY Eesti osakond), Juss Piho (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Kersti Tiik (Eesti Kunstimuuseum), Asta Trummel (Kultuuriministeerium) ja Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Illustratsioonipreemia kutsuti ellu aastal 2019, mil laureaadiks valiti Regina Lukk-Toompere. Selle eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatukunstnike loomingut, edendada ja toetada eesti lastekirjanduse arengut ning jäädvustada Edgar Valteri mälestust. Preemia väljaandmist toetab Kultuuriministeerium.

Rahvuskultuurifondi toetused laste- ja noortekirjandusele

Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab vastu taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide toetuseks. Lastekirjanduse valdkonda toetatakse Härmatali fondist ja Juhan Jaigi mälestusfondist. Taotluste vastuvõtt lõpeb 15. oktoobril 2021

Härmatali fondist toetatakse lastele eesti kultuuripärandit, esivanemate eluolu ning rahvatraditsioone ja kombeid tutvustavate raamatute kirjutamist ja illustreerimist. Käsikirjal ei ole žanrilist piirangut. Raamatuprojekt peab soovituslikult olema seotud kirjastajaga, kes tagab raamatu ilmumise kahe aasta jooksul alates stipendiumi määramisest.

Jagamisele tuleb 6000 eurot.

Taotlemise tingimused leiad Rahvakultuurifondi kodulehelt.

2019. aastal toetati Härmatali fondist Kertu Sillaste lasteraamatu „Kõige ilusam seelik“ lõpetamist ning laste liisusalmide ja hüpituslaulude heliraamatu illustreerimist ja väljaandmist MTÜ Väärt Vanad Võtted poolt. 2020. aastal said toetust Katrin Ehrlich lasteraamatu „Eesti rahvajutud“ illustreerimiseks ja Piret Päär lasteraamatu „Eesti rahvajutud“ koostamiseks.

Juhan Jaigi mälestusfond algatati Jaigi järeltulijate poolt aastal 2000, et toetab laste- ja noorsookirjanduse arengut Eestis. Teiste hulgas on stipendiumi pälvinud Silvia Kronberg, Kadri Hinrikus, Anti Saar, Reeli Reinaus ja Heiki Vilep.

Jagamisele tuleb 1500 eurot.

Toetuste taotlemise tingimused leiab Eesti Rahvuskultuurifondi kodulehelt.

Taotlused esitatakse läbivaatamiseks Ilo Jaik Riedbergile.

Rohkem infot taotlemise kohta Eesti Rahvuskultuuri Fondi kodulehelt

Kohtumine Kristín Ragna Gunnarsdóttiriga

Neljapäeval, 23. septembril kell 16 –17 saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses kohtuda auhinnatud Islandi illustraatori, kirjaniku, kuraatori ja õpetaja Kristín Ragna Gunnarsdóttiriga.

Kristin on lastekirjanduse keskuses avatud Põhjamaade tegelusnäituse „Raamatuuputus. Seiklus läbi Põhjamaade lugude“ idee autor. Tema igapäevane töö on tihedalt seotud Põhjamaade mütoloogia ja kangelastega. Ta on kirjutanud ja illustreerinud mitmeid müütidest inspireeritud lasteraamatuid ning kureerinud samal teemal interaktiivseid tegelusnäitusi.

Salapärasest Islandi müütide ja kangelaste maailmast ta meile kohtumisel kõnelebki. Samuti räägib ta sellest, kuidas sellist iidset ainest tänapäeva lastele põnevaks muuta.

Osalema on oodatud kõik Põhjamaade mütoloogia ja lastekirjanduse huvilised. Kohtumine toimub inglise keeles.

Et saaksime tagada kõikide külastajate ohutuse, palume oma tulekust märku anda: https://forms.gle/pDcKFMSF4Wd5WVhUA
Üritusel osalemise eelisõigus on eelregistreerunutel!

Kohtumist toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja The Nordics programm ja Islandi Vabariigi Suursaatkond.

COVID-19 info: Vastavalt valitsuse otsusele peavad üle 18-aastased keskuse külastajad esitama keskusesse sisenemisel COVID tõendi vaktsineerituse, haiguse läbipõdemise või varasemalt tehtud negatiivse testi tulemuse kohta. Nõuded võivad muutuda vastavalt riigis kehtestatud piirangutele.

Selgusid Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominendid

Lastekirjanduse ja raamatuillustratsiooni ekspertidest koosnev žürii valis välja Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia nominendid. Auhind antakse üle 21. septembril, Valteri sünniaastapäeval kell 15.00 Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Illustratsioonipreemia eesmärk on väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut, jäädvustada illustraatori ja lastekirjaniku Edgar Valteri mälestust ning edendada ja toetada lastekirjanduse arengut. Žürii valis välja viis nominenti, kes on eesti illustratsioonikunsti tipptegijad. Nende hulka kuuluvad Katrin Ehrlich, Piret Raud, Anne Pikkov, Catherine Zarip ja Urmas Viik. Žürii märkis ära ka Lucija Mrzljaki, kes üllatas noore kunstnikuna oma kõrge kunstilise taseme ja tekstitundliku pildikeelega.

Žürii tegi tänavu valiku 28 kunstniku seast, kes on viimasel viiel aastal avaldanud lasteraamatuid ning saanud tunnustusi kauneimate raamatute konkursil. „Hea on tõdeda, et Eesti illustratsioonikunst on mitmekesine ja üllatav ning elab täna parimaid aegu. Meil on palju eri vanuses, erineva käekirja ja tehnikaga illustraatoreid ning oleme rõõmsad, et Eesti kirjastajad teevad nendega aktiivset koostööd ja annavad kunstnikele võimaluse raamatuid illustreerida,“ lausus Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone, kes juhtis žürii tööd. Soone lisas, et preemiaga soovitakse tunnustada tänaseid tipptegijaid ja tuua fookusesse illustratsiooni tähtsus lasteraamatutes: „Soovime näidata, et illustratsioon raamatus ei ole mitte lihtsalt ilus pilt, vaid osa loost ja selle arengust. Valter oli meisterlik illustraator, kelle loodud karakterid ja pildid saadavad meid tänini just tänu sellele, et nad jutustavad.“

Nominendid valis välja 7-liikmeline žürii koosseisus Eva Laantee Reintamm (kunstiteadlane), Ilona Martson (lasteajakiri Täheke), Mare Müürsepp (IBBY Eesti osakond), Juss Piho (Eesti Kujundusgraafikute Liit), Kersti Tiik (Eesti Kunstimuuseum), Asta Trummel (Kultuuriministeerium) ja Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskus).

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsus Edgar Valteri nimelise illustratsioonipreemia ellu 2019. aastal, mil esimeseks laureaadiks valiti Regina Lukk-Toompere. Tunnustus on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada näitus lastekirjanduse keskuses. Auhinna väljaandmist toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo:

Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
triin.soone@elk.ee 617 7230, 5919 0363

September 2021. Mo Willems „Me oleme raamatus!“

Mõnekümne lihtlausega võluva lasteraamatu loomine pole just ülesanne kergete killast. Ameeriklane Mo Willems on sellega aga igati kenasti hakkama saanud, kusjuures lisaks tekstile on raamatus tema kanda ka pildiline pool.

„Me oleme raamatus!“ kuulub Elevandi ja Notsu sarja, milles autori kodumaal on ilmunud 25 raamatut. Eesti keeles on neist praegu kättesaadavad neli – lisaks eelmainitule ka „Sul on lind peas!“, „Kas lähme õue mängima?“ ning „Kas ma pean oma jäätist jagama?“ (kõik 2021). Tegemist on rohkelt tähelepanu pälvinud teostega, kaks esimest neist on leidnud ka auhindamist Theodor Seuss Geiseli medaliga.

Sarja peategelasteks on elava ja spontaanse loomuga Notsu ning ettevaatlik ja kaalutlev elevant Herald. Vaatamata erinevale iseloomule (või just selle tõttu) on neil üheskoos vägagi tore, mis sellest, et igas loos tuleb loomakestel kokku puutuda üsnagi problemaatiliste olukordadega, olgu selleks siis peas pesa punuv linnupaar, ootamatult saabuv äge vihmasadu või maiuse jagamise dilemma.

„Me oleme raamatus!“ vaatleb omapärase nurga alt lugemise temaatikat. Nimelt avastavad Herald ja Notsu, et neist on kirjutatud raamat, mis võimaldab loomadel panna lugejat ütlema kõike, mis neil pähe tuleb. See tundub Notsule ja Heraldile vägagi meelierutav, kuni neile torkab pähe, et iga raamat saab ükskord läbi. Mis siis küll saab, mõtlevad nad. Kas siis tuleb sest lõbusast meelelahutusest loobuda? Õnneks mitte, sest Notsul tuleb hea mõte, kuidas olukord oma kasuks pöörata.

Nii nagu teisedki sarja teosed, on ka „Me oleme raamatus!“ üles ehitatud kahe peategelase dialoogile, mille tekst on paigutatud erivärvilistesse jutumullidesse. Autoritekst puudub, mistõttu on lugemine ehk lihtsam, samas aga nõuab taoline esitus lugejalt head fantaasiat ja lünkade täitmise oskust.

Notsu ja elevandi lood sobivad hästi lapse esimeseks iseseisvaks lugemisvaraks. Lihtlauseline trükitähtedes tekst, mitte kõige keerukam sõnastus ja mõnusalt suur kiri annavad võimaluse raamatu kallal pusimiseks ka päris algajale lugejale ning ka väiksema lugemiskogemusega laps saab kergesti eduelamuse. Napist tekstist hoolimata on tegemist ääretult vaimukate ja sisutihedate raamatutega, mis elus ettetulevaid olukordi omanäolise nurga alt käsitlevad.

Raamatud pakuvad rohkelt võimalusi ka lisategevusteks. Nii näiteks võib kehastuda erinevateks tegelasteks ja teksti dialoogina esitada, analüüsida karakterite tundeid, püüda tegelasi järgi joonistada, tuua paralleele lugeja kogemusega vmt.

Teoste esmane adressaat on kahtlemata mudilane, kuid nende lugemist ja vaatamist naudivad vähemalt sama palju täiskasvanudki. Olenemata lugeja vanusest on hea tuju garanteeritud. Ehk on Heraldi ja Notsu seltsis isegi sügisene vihm ja jahedad tuuled talutavamad?

Tõlkinud Leelo Märjamaa

Illustreerinud Mo Willems

Draakon ja Kuu, 2021

60 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Sten Roosi muinasjutuvõistlus kutsub osalema

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub 11–15-aastasi lapsi osalema Sten Roosi nimelisel muinasjutuvõistlusel. Haapsalust alguse saanud võistlus toimub sel aastal juba 30. korda.

Kirjandusvõistlusele oodatakse muinasjutte vabalt valitud teemal. Tekstide soovitav pikkus on 1-2 A4 lehekülge. Lood palume saata 11. jaanuariks 2022 märgusõnaga „Steni muinasjutuvõistlus“ meiliaadressil elk@elk.ee või Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, Tallinn 10133. Tööle palume lisada muinasjutu autori nimi, vanus, kool ja klass.

Lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone: “Meil on hea meel taaskord kutsuda lapsi oma fantaasialugusid välja mõtlema ja kirja panema. Iga-aastane konkurss on üks vanemaid laste loomevõistlusi ja rõõmustav on, et sellel on jätkuvalt rohkelt osalejaid üle Eesti. Oleme tänulikud, et õpetajad ja lapsevanemad lapsi suunavad ja juhendavad. Nii saavad lood kirja kaunis eesti keeles ning žüriil on rõõm neid lugeda.“

Sten Roosi muinasjutuvõistlus toimub alates 1993. aastast ja selle algatasid Ants ja Ann Roos oma muinasjutulembese poja Steni mälestuseks. Võistluse eesmärgiks on äratada lastes huvi omaloomingu vastu, parandada nende emakeelset väljendusoskust ning arendada loovust. Eesti Lastekirjanduse Keskus koos Eesti Kirjandusmuuseumi, Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Haapsalu Linnavalitsusega jätkab seda suurepärast traditsiooni. Konkurss kuulutatakse välja igal aastal 6. septembril, Sten Roosi sünniaastapäeval. Möödunud aastal saadeti võistlusele 182 muinasjuttu ning osalejaid oli 43 koolist, välja anti 28 auhinda.

Tulemused tehakse teatavaks pidulikul auhinnatseremoonial Eesti Lastekirjanduse Keskuses 2022. aasta maikuus. Lisaks esikolmikule antakse välja mitmeid eriauhindu ning parimad muinasjutud avaldab ajakiri Hea Laps.

Lastelugude laat V Kirjandustänava festivalil

11. septembril 2021 kell 12-19 tegutseb Kadriorus, Kirjandustänava festivalil LASTELUGUDE LAAT, kus üheskoos toimetavad Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Instituut, Lasteajakiri Täheke ja Hea Laps.

12.00 Ilon Wiklandi kohvernäitus „Pikk-pikk teekond“
13.00 Uus raamat: Mo Willems „Me oleme raamatus!“. Meisterdame elevante ja notsusid 
14.00 Pisiteadusest räägib soome lastekirjanik Laura Ertimo. Töötoas uurime nähtamatuid asju!
15.00 Mis on ühist Piial ja präänikutel? Lahkavad Kairi Look ja Ulla Saar
16.00 Leelo ja luule. Kohtumine Leelo Tunglaga
17.00 Jaan Rannap 90! Saab viktoriini ja kringlit!

Iga kell lasteraamatute õnneloos!

Tulge meile laadale külla

„Lugemisisu“ stardikoolitus 2021

Reedel, 17. septembril 2021 kell 10.00-14.20 toimub „Lugemisisu“ stardikoolitus, millest osa saama on oodatud kõik laste lugemisprogrammiga selleks hooajaks liitunud raamatukogude töötajad. Eesti Lastekirjanduse Keskusest toimuvat koolitust kantakse reaalajas üle Facebookis. Info ülekandest leiate samal päeval Facebookist „Lugemisisu“ grupist. Salvestus koolitusest jääb mõneks ajaks ka järelvaadatavaks.

Päevakava:

10.00-10.10 Tervitus ja sissejuhatus

10.10-10.40 „Lugemisisu“ ja riiklik õppekava / Andra Kütt, TLÜ doktorant ja nooremteadur

10.40-12.00 Värsket lugemist lastekirjandusest / Jaanika Palm, ELK lastekirjanduse uurija

12.00-12.20 Kohvipaus

12.20-13.20 „Lugemisisu“ programmist. Algklasside lugemispassi ja teematundide tutvustus / Anneli Kengsepp, ELK arendusjuht

13.20-13.45 Uue teematunni „Teeme ise ajakirja!“ tutvustus / Kätlin Vainola, ajakirja Hea Laps toimetaja

13.45-14.05 „Lugemisisu“ lasteaiarühmadele. Lugemispassi tutvustus ja senised kogemused / Varje Mägi, Harju Maakonnaraamatukogu lasteteeninduse peaspetsialist

14.05-14.20 Kokkuvõte, küsimused

Koolituse korraldaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Lugemisprogrammi on koostanud Eesti Lastekirjanduse Keskus, toetudes põhjanaabrite soomlaste kogemustele.

Lugemisprogrammi korraldamist toetab Kultuuriministeerium.

Lisainfo Eesti Lastekirjanduse keskuse lehel ja Facebookis.

Olete oodatud!

Anneli Kengsepp
Eesti Lastekirjanduse Keskuse arendusjuht
tel 617 7233, 5340 5529
e-post anneli.kengsepp@elk.ee

Fabiana Bocchi näitus

Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis on avatud Itaalia illustraatori Fabiana Bocchi isikunäitus „Unelmate teater“. Näitust on võimalik külastada 31. augustist kuni 25. septembrini 2021.

Fabiana Bocchi elab ja töötab Parmas vabakutselise illustraatorina. Talle meeldib illustreerida süngeid ja kurbasid lugusid ning tihti kohtab tema piltidel muinasjutumetsi, kuhu võib eksida. Kunstnik on kirglik tumedate toonide austaja. Tema lemmikuteks on must, sügav tumeroheline ja müstiline sinine. Nii tumedaid toone kui süngemaid teemasid kohtab ka lastekirjanduse keskuses välja pandud illustratsioonivalikus.

Tehnikatest eelistab kunstnik sarnaselt paljudele teistele Itaalia illustraatoritele pliiatsijoonistust ja harilikku pliiatsit. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noore sõnul kasutab Bocchi neid levinud tehnikaid aga silmapaistvalt erineval viisil. „Kui tavaliselt on Itaalia pliiatsijoonistus kerge ja õrn, siis Bocchi käekiri jääb silma just selle realistlikkuse ja sünguse poolest. Tema pildid ei paista esmapilgul just eriti lapsesõbralikud, kuid kindlasti on siin uurimist igas vanuses kunstihuvilisele,“ lausus Noor.

Ühe põnevama osa Bocchi näitusest moodustavad tema entsüklopeedilised või uurimuslikud joonistused merineitsitest. Illustraator justkui proovib üles joonistada selle mütoloogilise olendi erinevad liigid. „Neid isemoodi ja silmapaistvaid joonistusi võib vaatama jäädagi,“ lisas Noor.

Fabiana Bocchi on lõpetanud Paolo Toschi nimelise Riikliku Kunstiinstituudi. Samuti on ta end täiendanud Londonis St.  Martini koolis, Sarmede illustratsioonikoolis, võtnud Maurizio Quarello juhendatud kursuseid Macreata Kaunite Kunstide Koolis ja läbinud M. Sowa jt juhendamisel mitmeid õpitube. Ta teeb koostööd kommunikatsioonibüroode ja kirjastustega, õpetab maalimise kursuseid ning viib läbi töötube alg- ja põhikooliõpilastele. Ta on teinud koostööd paljude kirjanikega ning on andnud välja hulga raamatuid ühes Itaalia lastekirjaniku Serenella Quarelloga.

Fabiana Bocchi illustratsioon