fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Selgusid Tallinna koolide õpilastele suunatud esseekonkursi võitjad

Täna kuulutasid Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus Rootsi Suursaatkonnas välja esseekonkursi „Head mõtted on pool tervist“ võitjad. Björn Oker-Blom Fond toetas võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilastele mõeldud esseekonkurss kuulutati välja selle aasta oktoobri alguses, et noored saaksid avaldada oma arvamusi vaimse tervise ja heaolu teemadel ehk kuidas tänapäeva stressirohkes maailmas oma pingeid maandada ja selle kõrval elurõõmu tunda. 

Põhikooliastmes võitsid konkursi Madli Aasmann Järveküla Kooli 8. c klassist ja Teele Telling Merivälja Kooli 9. c klassist (juhendajaks Andra Kütt-Leedis). Gümnasistide hulgast kirjutasid parimad esseed 11. a klassi õpilane Kaspar Kriitberg ja 11. b klassi õpilane Mirtel Lõhmist, mõlemad 21. Koolist (juhendajaks õpetaja Külliki Kaju).

Esseid hindasid Ene Tomberg Tallinna Lastekaitse Ühingust ning Helena Kostenok ja Triin Soone Lastekirjanduse Keskusest. Konkursile laekus 8. –9. klasside õpilastelt kokku 7 ja gümnasistidelt 27 esseed.

Esseekonkurssi korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.


Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, enekentomberg@gmail.com, tel 645 7456

Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin.soone@elk.ee, tel 617 7230

Loe lähemalt

Ilmunud on lastekirjanduse ajakirja Nukits uus väljaanne

Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostatud ajakirja Nukits 29. number on valmis. Ajakiri koondab lastekirjanduse, illustratsiooni ja lugemise teemalisi artikleid, mis pakuvad lugemisrõõmu kõikidele lastekirjanduse sõpradele.

Bibliograaf ja kirjanduskriitik Krista Kumberg arutleb muinasjuttude, muistendite, eeposte ja spordi suhete üle. Tallinna Ülikooli magristritaseme üliõpilane Liis Tõntson kirjutab ristkirjutamisest Eesti lastekirjanduses. Tartu Ülikooli maailmakirjanduse doktorant Kadri Naanu mõtiskleb soorollide üle Anti Saare raamatutes. Taani ja norra filoloog Lea Reitel Høyer tutvustab Janne Telleri romaani „Mitte midagi“ käsitlemisvõimalusi kirjandustundides. Ajakirjast leiab lisaks Anne Pikkovi intervjuu tänavuse Edgar Valteri illustratsioonipreemia laureaadi Piret Rauaga ning palju muudki huvitavat.

„Selle aasta Nukitsa teeb eriliseks juubelihõng. Nii näiteks saab koos Piret Lotmaniga vaadata lasteraamatukogude tekke aega. Muuski osas pakub seekordne ajakiri mitmekülgset lugemist. Lisaks omamaise lastekirjanduse lühiuurimuste avaldamisele jagame ka Põhjamaade kogemust keerukama ilukirjanduse käsitlemiseks koolitunnis, tutvustame lasteraamatukogude toredaid ettevõtmisi ning anname ülevaate Tallinna illustratsioonitriennaali ettevalmistustest,“ märkis ajakirja toimetaja Jaanika Palm ja lisas: „Loodame, et nii raamatukoguhoidjad, õpetajad, üliõpilased kui ka teised lastekirjandushuvilised leiavad siit väärt lugemist nii praeguses hetkes kui ka aastate pärast.“

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 6 eurot.

SISUKORD:

  • Krista Kumberg. Seitsme kuningriigi taha, ääretust ilmamerest kaugemale
  • Liis Tõntson. Ristkirjutusest eesti (laste)kirjanduses
  • Kadri Naanu. Millest on tehtud väikesed tüdrukud ja poisid
  • Lea Reitel Høyer. Kirjandusõpetusest Taanis eksistentsiaalse noorteromaani „Mitte midagi“ näitel
  • Tahan, et mul ei oleks hiljem piinlik raamatule kulunud paberiks maharaiutud puude pärast. Anne Pikkovi intervjuu Piret Rauaga
  • Eesti lastekirjanduse sündmusi 2023
  • Piret Lotman. Lasteraamatukogust Eesti Vabariigis enne nõukogude okupatsiooni
  • Särasilmne Merle Tanilsoo toob lapsi lugemise juurde. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2022
  • Maarja, Freia ja raamatud. Anne Kõrge ja Tiina Undritsa intervjuu Maarja Matsooga
  • Aina Metjer. Tere tulemast Kummikeksuakadeemiasse!
  • Viive Noor. Piltidel on jõud
  • Mare Müürsepp. IBBY ärev aasta
  • Lastekirjanduse tähtpäevi 2024
  • Summary
Loe lähemalt

Selgusid 9. Põlvepikuraamatu konkursi võitjad

Neljapäeval, 23. novembril kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu konkursi võitjad. Kirjastuse Päike ja Pilv, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning Kultuuriministeeriumi koostöös toimunud loomevõistlusele esitati kokku 71 raamatuprojekti, mis on mõeldud kuni 7-aastastele lugejatele.

Konkursi võitsid kirjanik Piret Jaaks ja illustraator Marju Tammik käsikirjaga „Suur saladus“. Teist ja kolmandat kohta jagasid autor ja illustraator Tiiu Kitsik võistlustööga „Meie tee“ ning autor Katrin Tõnisson ja illustraator Reda Tomingas raamatuprojektiga „Notsu suur soov“. Võidutööde autoreid ootab rahaline preemia ning need avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Lisaks andis žürii välja kolm eripreemiat. Illustratsiooni eripreemia pälvis Epp Linke piltide eest käsikirjale „Igaüks on rohkem kui üks“. Margit Saluste võistlustöö „Pink“ sai tekstipreemia ning Võru Instituudi preemiaga tunnustati autor Tiia Sellit ja illustraator Kersti Sellit „Jänese sünnipäevakoogi“ eest. Viimase raamatu avaldab võru keeles Võru Instituut, kes kingib selle kõigile Vana-Võromaal sündivatele lastele.

„Sellele konkursile oli iseloomulik, et teemasid käsitleti seinast seina ja üldjuhul arvestati sihtgrupi vanusega. 71 konkursile esitatud raamatuprojektist tõusis esile ja jõudis finaali 16. Kõik finaali jõudnud tööd olid tugevad ning autorite nimedega ümbrikke avades selgus, et paari erandiga on finalistid varemgi lastele kirjutanud või lasteraamatuid illustreerinud, “ märkis kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa.

Žürii koosnes lastekirjanduse asjatundjatest, kes hindasid tööde terviklikkust, eakohasust ja professionaalset teostust. Žürii koosseisu kuulusid Asta Trummel Kultuuriministeeriumist, Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv, Ulla Saar Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Anneli Laamann Eesti Lugemisühingust, Kersti Salf Harju Maakonnaraamatukogust ja Kaile Kabun Võru Instituudist.

Põlvepikuraamatu konkurss sai alguse 2006. aastal ja toimub tänavu üheksandat korda. Konkursi eesmärk on rikastada kuni 7-aastastele lastele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste lasteraamatutega. Võistlust korraldavad igal teisel aastal Kultuuriministeerium, Eesti Lastekirjanduse Keskus ning kirjastus Päike ja Pilv.

Varasemate võistlustööde hulgast on ilmunud näiteks Kadri Kiho ja Stella Salumaa „Endel ja Kati“, Liis Seina ja Gerda Märtensi „Minu linn“, Kristi Kangilaski „Suur rüütel“, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus”, Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?“ jpt. Eelmiste konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Möödunud konkursside info leiad loomekonkursi alalehelt.

Fotol tänavuse Põlvepikuraamatu konkursi võitjad ja eripreemiate saajad

Lisainfo:
Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

Loe lähemalt

Selgusid lastekirjanduse tõlkeauhinna Paabeli torn laureaadid

21. novembril kuulutas Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu IBBY Eesti osakond lastekirjanduse keskuses välja Paabeli torni lastekirjanduse tõlkeauhinna laureaadid. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2022. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta septembri lõpuni. Auhind anti välja kahes kategoorias – parim pildiraamatu tõlge ja parim laste ja noorte juturaamatu tõlge.

Viie parema sekka pildiraamatute kategoorias jõudsid järgmised teosed: Carson Ellis, „Ki zee zumm?“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkija Leelo Märjamaa; Nadine Brun-Cosme, „Suur Hunt & Väike Hunt“, kirjastus Draakon & Kuu, prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff; Debora Marcero, „Johannes ja Lee“ kirjastus Koolibri, tõlkija Kadri Rahusaar; Rocio Bonilla, „Mis värvi on musid?“, kirjastus Koolibri, katalaani keelest tõlkinud Ello Varjas; Davide Cali, „Kes on süüdi?“, kirjastus Päike ja Pilv, itaalia keelest tõlkinud Eda Ahi. Žürii tõdes suurima rõõmuga, et pildiraamatute tõlgete nominentide seas on esindatud viis erinevat keelt, nende seas – teadaolevalt esimest korda ajaloos ka putukate keel.

Auhinna laureaaditiitliga pärjatigi raamatut „Ki zee zumm?“ ning selle tõlkijat, kirjastajat ja autorit. Vaatamata sellele, et raamat ei ole inimkeeles, annab selle sõnade kõlapilt koos illustratsiooniga ideed suurepäraselt edasi ning jätab juurdemõtlemis- ja avastamisrõõmu.

Paabeli Torni auhinnale nomineeritud juturaamatute hulgas on seekord esindatud neli keelt, iseäranis suurt rõõmu teeb žüriile see, et läti ja leedu kirjandust jõuab eesti keelde iga aastaga aina rohkem. Laste ja noorte juturaamatute tõlkeauhinnale nomineeritud viisikusse kuuluvad Katherine Applegate’i luulevormis raamat „Veidrik“, kirjastus Varrak, tõlkinud Kristina Uluots; Roald Dahli luulekogumik „Riivatud riimid“, kirjastus Draakon & Kuu, tõlkinud Leelo Märjamaa; Lauris Gundarsi noorematele lugejatele mõeldud lugu „Tere, Vaal!”, kirjastus Tänapäev, tõlkinud Contra; Luis Sepúlveda ajatu „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“, Rahva Raamatu Kirjastus, tõlkinud Eva Kolli; ja Ignė Zarambaitė noorteromaan „Süngete vete vaimud“, kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Tiina Kattel.

Auhinna pälvis nende seast raamat „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“, millega lisandub selgesse eesti keelde üks liigutav ja kaasahaarav jutt hoolimisest, üksteise aitamisest ja julgusest lennata. Palju õnne tõlkijale, kirjastusele ja autorile!

Selleaastase Paabeli Torni auhinna žüriisse kuulusid Kätlin Kaldmaa (žürii esinaine), Hanneleele Kaldmaa, Anu Kehman ja Mare Müürsepp. 

Foto tänavuse Paabeli torni tõlkeauhinnale nomineeritud raamatutest (autor: Kertu Sillaste)

Lisainfo:
Hanneleele Kaldmaa, hanneleele@gmail.com

Loe lähemalt

Arvustusvõistlus Kapsas ootab töid kuni 30. novembrini!

Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri Hea Laps ja Õpetajate Leht otsivad juba teist aastat noori andekaid raamatuarvustajaid ja kutsuvad neid osalema arvustusvõistlusel Kapsas. Võistlus kestab 30. novembrini.

Võistlusest oodatakse osa võtma 6.–7. klasside ja 8.–9. klasside õpilasi, kes saavad arvustamiseks valida 2021.–2023. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatu. Abistamaks noort kriitikut raamatu valikul on keskus koostanud soovitusnimekirja, kuid lähtuma ei pea ainult sellest. Igaüks saab vabal valikul analüüsida teost, mis pakkus talle erilist lugemiselamust. Süsteemne ja üksikasjalikum teose uurimine annab noortele hea võimaluse süüvida loetusse uue nurga alt. Oma mõtete sõnastamine võimalikult isikupäraseks tekstiks võib viia noored kriitikud uute avastusteni nii teose kui iseenda kohta.

Kirjutamise hõlbustamiseks on lisaks soovitusnimekirjale valminud põhjalikud abimaterjalid (video, ideepank, nõuandeleht jm). Need on leitavad keskuse koduleheküljel ja edukalt kasutatavad ka koolitunnis. Kindlasti on algajal arvustajal kasulik nõu pidada ka õpetaja või raamatukoguhoidjaga.

Arvustus pikkusega 3000-5000 tähemärki peab olema kirjutatud eesti keeles. Tööd, millele on märgitud õpilase nimi, kool, klass ja e-posti aadress ning juhendaja nimi palume saata hiljemalt 30. novembril e‑posti aadressile elk@elk.ee.

Võistluse žüriisse kuuluvad ajakirjanikud, kriitikud, kirjanikud, kes valivad mõlemast vanusegrupist välja kolm parimat tööd. Parimatele noortele kriitikutele antakse auhinnad üle jaanuaris 2024 Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Auhinnatud tööd avaldatakse kokkuleppel arvustuse autoriga ajakirjas Hea Laps või Õpetajate Lehes.

Lisainfo ja konkursi abimaterjalid leiad lastekirjanduse keskuse kodulehelt.

Loe lähemalt

Lastekirjanduse keskuses Amanda Mijangose isikunäitus

Kuni 2. detsembrini Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud illustraator Amanda Mijangose isikunäitus „Õpi vaatama, õpi ütlema“. Näitus on osa 7. Tallinna illustratsioonitriennaalist, mis toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis 3. novembrist kuni 3. detsembrini.

Amanda Mijangos ( sünd. 1986) on mehhiko kunstnik, keda rahvusvaheline žürii tunnustas peareemiaga 2020. aastal toimunud Tallinna illustratsioonitriennaalil. On tavaks saanud, et sel ajal, kui Tallinnas toimub rahvusvaheline illustratsioonitriennaal, saab keskuses näha ka eelmise triennaali võitja näitust.

„Igal maal on oma arusaamad heast lasteraamatust ja heast illustratsioonist, aga kui kohati muutuvad raamatud minu jaoks mõnes piirkonnas liiga üheülbaliseks ja sarnaseks, siis Ladina-Ameerikas toetub illustratsioonikunst tugevalt rahvuslikele juurtele ja olgu kunstniku käekiri ükskõik kui tänapäevane, alati on tunda rahvuslikku koloriiti, on tunda selle maa hõngu. Sama kehtib ka Amanda Mijangose loomingu kohta. Tema toetumine mayade pärandile, selle kaasaegsesse pildikeelde ümberpanemine nii, et juured on tunda ja näha – minu jaoks on sellel suur võlu,“ iseloomustas Amanda Mijangose loomingut näituse kuraator Viive Noor.

Mijangos on lõpetanud arhitektuurikooli ja täiendanud end illustratsiooni alal San Carlose Akadeemias Mehhikos ja Argentiinas. Ta on illustreerinud kirjandus- ja luuleraamatuid igas vanuses inimestele, tehes koostööd nii mehhiko kui ülemaailmsete kirjastustega. Mõned neist raamatutest on ära märgitud IBBY aunimekirjas, White Ravens kataloogis ja Venezuela Raamatupangas. Tema tööd on olnud 2019. ja 2022. aastal Bologna lasteraamatumessi illustratsiooninäitusel. Lisaks Tallinna illustratsioonitriennaali peapreemiale on Amanda Mijangost tunnustatud Sharjah Laste Lugemise Festivali illustratsiooninäitusel II kohaga (AÜE, 2022), Bratislava illustratsioonibiennaalil Kuldõunaga (Slovakkia, 2021) ja VIII Iberoamerica Illustra kataloogi võitjana (2017). Amanda Mijangose värvikirevaid näitusepilte saab imetleda lastekirjanduse keskuse saalis kuni 2. detsembrini lahtiolekuaegadel esmaspäevast reedeni kell 10-18 ja laupäeviti kell 11-16.

Lisaks on trepigaleriis üleval illustratsiooninäitus „Pildi-ilu“, mida saab vaadata kuni 2. detsembrini.

Amanda Mijangose illustratsioon

Loe lähemalt

Eesti Lastekirjanduse Keskus peab 90. sünnipäeva

Eesti Lastekirjanduse Keskus saab 90-aastaseks. Pidupäeva tähistatakse keskuses laupäeval, 11. novembril kell 12-19 suure perepäevaga, mida saadab rikkalik kultuuriprogramm. Lisaks valmib ajakirja Nukits juubelihõnguline väljaanne ning raamatupoodidesse jõuab luulekogumik „Laps ei karda luulet“.

„Keskuse alguste algust märgib daatum 12. november 1933, mil loodi Tallinna Noorteraamatukogu. Raamatukogu asus tänase Tallinna Keskraamatukogu hoone alumisel korrusel ja teenindas lapsi 5. klassist kuni keskkooli lõpetamiseni. Nii ongi see tähtpäev meil ühine Tallinna Keskraamatukoguga, sest just sellest kogust ja nendest töötajatest kasvas hiljem välja Lasteraamatukogu, mis on ka keskuse eelkäija. Tundub uskumatu aga laiem lugemisvara on meie lastele kättesaadav olnud vaid 90 aastat,“ märkis lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone. „Selle tähistamiseks ootame kõiki lastekirjanduse keskuse sõpru sel laupäeval meie majja sünnipäevale.“

Sünnipäevapeol esitletakse uut luulekogumikku „Laps ei karda luulet“, mis valmis spetsiaalselt keskuse juubeliks. Raamatust saab lugeda meie lastekirjanike luuletusi emakeelest, kirjatähtedest ja lugema õppimisest, raamatutest ja raamatukogust. Kogumikus leidub nii varem ilmunud luuletusi kui ka värskemaid värsse ja see sisaldab erinevate põlvkondade luuletajate loomingut, kokku 28 autorilt. Raamatu on kujundanud ja illustreerinud Tuulike Kivestu-Rotella. 

Suurel sünnipäevapeol tulevad lastega kohtuma Pipi Pikksukk ja koeratüdruk Lotte, saab vaadata teatrietendust Improteatrilt IMPEERIUM ja värskeid lühifilme PÖFF Shortsilt. Käima läheb  otsimismäng ning sünnipäevalised saavad osaleda erinevates töötubades, mida viivad läbi illustraatorid Ulla Saar, Reda Tomingas, Pamela Samel, Kristel Maamägi ja Kertu Sillaste. Avatud on raamatukogu ja raamatudoktorite vastuvõtukabinet ning pööningul tegutseb kohvik. Õhtu lõpetab pikutamiskontsert Silver Sepaga.

Üritus on tasuta.

Vaata peoprogrammi siit.


Loe lähemalt

Aino Pervik „Õhupall“ (1969)

Kui praegu ilmub noorteraamatuid igal aastal kümneid, siis eelmise sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel ei olnud see paraku nii – heal juhul ilmus üks raamat paari aasta kohta. Ilmselt oli see ka põhjuseks, miks iga uut noorteraamatut tervitati suure vaimustusega ja praegused viie- ja kuuekümnesed naised meenutavad neid heldimusega. Ka Aino Perviku „Õhupall“ võitis tolleaegsete teismeliste südame. Raamatu toonasest populaarsusest räägib ka tõik, et 1972. aastal tõlgiti „Õhupall“ läti ja leedu keelde.

Suvevaheaja lõpus lähevad ühe Tallinna kooli abituriendid Riiga jalgrattamatkale. Suurlinn aga ahvatleb pärast pikka matka paljude võimalustega. Väike seltskond noori otsustab minna restorani sööma, söögi kõrvale tellitakse ka veini. Saadakse tuttavaks endast veidi vanemate Ungari noormeestega, kellega ühiselt õhtut veedetakse. Kuigi matkajuht oma päevikus jätab sündmuse kajastamata, jõuab info sellest kooli. Tänapäevastes noorteromaanides toimuva kõrval tundub eeltoodud seik üsnagi süütu, kuid raamatus tekib restoranis käimisest suur probleem. Kuna teos on ilmunud sügaval nõukogude ajal, siis kannab ta ka oma ajastu pitserit: valesti käitunud tüdruk mõistetakse hukka, kaalutakse isegi koolist väljaviskamist, kuid siiski otsustatakse hakata teda ümber kasvatama.

Mulle meeldib, kuidas Aino Pervik on tegelasi kujutanud – need on tavalised keskkooliõpilased, ega suurt erinevust praeguste noortega märkagi. Nagu selles vanuses ikka, tekivad esimesed armumised, aga ka pettumised. Keerulised on ka tüdrukute omavahelised suhted, eriti kui silma rõõmustab sama noormees. Aga isegi juhul, kui oma noormees on olemas ja suhe tundub täiesti kindel, selgub, et suhet hoida ei olegi nii lihtne. Peategelane Nele, kes on välimuselt kena ja atraktiivne, jätab algul üsnagi arrogantse mulje – ta on oma ilust teadlik ja käitub ka vastavalt. Ajapikku tuleb välja tema teine pool. Näiteks kui tüdruk tajub ühel peol, et ta on teisele neiule haiget teinud, siis tunneb ta ennast halvasti ega arenda tärkavat suhet noormehega edasi. Tuuli, Nele parim sõbranna, on küll hea õpilane, kuid tunneb ennast ebakindlalt ja seetõttu tegeleb pidevalt enda analüüsimisega. Teeb seda ka siis, kui on koos oma noormehega, mõistmata, et just see pidev eneses kahtlemine võib olla teistele koormav.

Seda mõnusat noorsooromaani võib kahtlemata kätte võtta ka praegu, kuid lugedes tuleb meeles pidada raamatu ilmumisaega ja ignoreerida tolleaegset kasvatuslikku eesmärki, isegi kui see oli mõeldud irooniana. Kuigi praegu see osa teosest üllatab, siis noorpõlve lugemiskogemusest ei ole need seigad meelde jäänud.

Eesti Raamat, 1969

Helin Puksand, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant

Loe lähemalt

November 2023. Anti Saar „Kuidas istuda, kuidas astuda“

Kunstiväärtuslikkust ja õpetlikkust käsitletakse sageli üksteist välistavate kategooriatena. Eriti tundlikud ollakse ses suhtes lastekirjanduses, mis ajaloolisest arengust tingituna on ikka soovinud pealesunnitud pedagoogilise ripatsi rollist taanduda. Nii kipubki autorile suurimaks solvanguks olema tõdemus, et tema teoses õpetlikkusele ülemäära tähelepanu pööratakse. Anti Saare „Kuidas istuda ja kuidas astuda?“ tõestab aga, et ka täiesti avalikult kasvatuslik olles võib siiski luua teose, mis ilma igasuguse kahtluseta on samavõrra ka (laste)kirjandus.


Asjalik eluõpik nii suurtele kui väikestele

Saare teos on pealiskaudses vaates lihtne käsiraamat või eneseabiõpik, milles autor jagab lugejale üksikasjalikke nõuandeid, kuidas elus paremini hakkama saada. Kusjuures need lugejad võivad olla nii päris pisikesed, alles ettelugemisvanuses olevad mudilased, koolilapsed, teismelised kui ka juba ammuilma täiskasvanuks saanud. Iga vanuserühm leiab teosest oma tasandi, millelt kirjanik just temaga kõneleb. Ja kõneleb ta lihtsalt, selgelt ja ausalt. Nii võibki olla, et teost paari või miks mitte ka kümne aasta pärast uuesti üle lugedes avastad sealt elutõdesid, mida oma varasemas elujärgus tähelegi ei osanud panna.

Justkui soojenduseks alustatakse lihtsamana tunduvatest tegevustest, nagu istumisest ja astumisest, kuigi, nagu autor selgelt esile toob, on siingi küllalt võimalusi eksimiseks. Seejärel jõutakse aga järjest keerukamate väljakutseteni: kuidas kingapaelu siduda, kirja kirjutada, lastega rääkida, ilma telefonita ellu jääda, naeru tagasi hoida jne. Raamatu lõpuosas on aga käes juba tõeliste pähklite aeg ning arutletakse, kuidas leida kodutee, rõõmu valmistada ja õnnelik olla. Kokku on Saare raamatus 37 paari-kolme lehekülje pikkust peatükki. Nõuandeid või elujuhiseid, mille seas on nii praktilisema loomuga konkreetseid juhendeid kui ka üldisemaid eluväärtusi, leidub aga tunduvalt rohkem.


Huumor ja (enese)iroonia

Saar läheneb näpunäidete jagamisele mõnusalt humoorikas võtmes. Teatud puhkudel loob lõbusa alatooni laskumine ülimasse detailsusesse, teistel juhtudel aga jälle kaudselt mõeldu otsesõnu rakendamine. Ja kuigi tekstid on lustakad, nii et panevad lugeja kui mitte naerma, siis loodetavasti vähemalt muhelema, ei tee Saar nalja kunagi nalja enese pärast. Ikka leiab nende pealtnäha lustakate lookeste tagant sügavama sisu. Seda võiks nii mõnelgi korral ehk ka ühiskonnakriitikaks nimetada, kui Saare pehmus ja heatahtlikkus siin nii jõulise sõna kasutamisel takistuseks ei saaks. Karmi kriitiku asemel on ta pigem osav ja leidlik nügija. Sümpaatne on see, kuivõrd siiralt ja soojalt, ilma vähimagi pateetikata on väärtused edasi antud. Need kumavad läbi näiliselt juhuslikult puistatud lausetest, nagu „kodutee on vist üldse kõige kallim asi, mille sa võiksid kaotada“ või „sõbra võitmine võib tuua kaasa sõbra kaotamise“ või „ainult ükskõiksusest ei nuta keegi“ jne. Samas aga leidub küllalt ka pisut teravamaid iroonilisi torkeid. Kõige suuremad torked saadetakse hoolimatuse, enesekesksuse ja kaastunde puudumise suunas.

Kuid olgu tegemist huumori või irooniaga – raamatust leiab tõepoolest ka terve rea toredaid nippe, mille peale poleks ise ehk tulnudki, olgu siis (ajutise) kodutee leidmiseks aeg-ajalt selja taha vaatamine, et teisesuunaline pilt mällu salvestada, juustest nätsu eemaldamiseks õli kasutamine või lapsevanema tragiks kasvatamiseks ise tragi olemine.


Mõtlemapanev tekst

Teose tekst on mõnusalt harali. See viitab nii konkreetsematele päriselu sündmustele kui üldisemalt ühiskonnas toimuvale. Nii näiteks saab mainitud tantsupidu (Hoia pulka, hoia, hoia, hoia!), rongisõit (Veendu, et sa ei unustanud midagi rongi) ja jalutuskäik pargis (Kui oled sisse astunud, pühi tald puhtaks vastu muru, mitte püksisäärt), aga ka Putin, toidukullerid, kliimakatastroof ja laktoositalumatus. Lisaks leiame viiteid ka raamatu- ja filmiilma, näiteks teistele eneseabiõpikutele, nagu Dale Carnegie aastakümnete tagune rahvusvaheline menuk „Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi“, ning kirjandusteostele, nagu Cressida Cowelli  „Kuidas taltsutada lohet“ ja selle põhjal valminud film või Iko Marani jõulujutt „Kuidas kasvatada lapsevanemaid“. Vaatamata viidete laiahaardelisusele ja eriilmelisusele pole tekst aga eklektiline, vaid sidus, lobe ja mugav nii vaikselt omaette  kui ka valjult ette lugedes.


Jaaksoni koomiks-pildid

Alvar Jaaksoni koomiksistiilis pildid on teose kontekstis tabavalt nimetatud joonisteks. Need on valdavalt must-valged, särtsu on lisatud oranži, kollase jt rõõmsate toonidega. Et erinevatel lugudel on erinev jooniste osakaal, leidub nii neid jutte, mille juures vaid mõned üksikud pildid, samas kui teised lood on lahendatud kas põhjalike skeemidena (Kuidas tunnistada üles koerust) või koosnevadki  peaasjalikult pildist (Kuidas taltsutada lohet, Kuidas olla õnnelik). Olgu aga sõna ja pildi vahekord milline tahes, Saare ja Jaaksoni maailmatunnetused klapivad omavahel nii suurepäraselt, et moodustub mõnus tervik. See toob igas vanuses lugejale naeratuse suule, samas aga torgib ikka ka pisut. Mõnusalt siiljas teos on see „Kuidas istuda, kuidas astuda“.


Illustreerinud Alvar Jaakson

Kirjastus Kolm Elu 2023, 112 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Eesti Lastekirjanduse Keskuse sünnipäevapidu

Eesti Lastekirjanduse Keskus saab 90-aastaseks! Selle tähtsa päeva puhul ootame teid kõiki perepäevale laupäeval, 11. novembril 2023.

Tegevust jätkub lastekirjanduse keskuse sõpradele kella 12–19ni. Kogu päeva jooksul toimub palju põnevaid kohtumisi – keskuse juubelile tulevad lapsi lõbustama Pipi Pikksukk ja koeratüdruk Lotte, saab vaadata teatrietendust Improteatrilt IMPEERIUM ning värskeid lühifilme PÖFF Shortsilt, toimub luuleraamatu „Laps ei karda luulet“ esmaesitlus koos autoritega ja pikutamiskontsert Silver Sepaga. Lisaks saab osaleda otsimismängus ja erinevates töötubades, mida viivad läbi illustraatorid Ulla Saar, Reda Tomingas, Pamela Samel, Kristel Maamägi ja Kertu Sillaste. Avatud on ka raamatukogu ja raamatudoktorite vastuvõtukabinet ning pööningul tegutseb kohvik. Ja üks õige sünnipäev ei möödu ka tordita!

Üritus on tasuta.

Päevakava:

Saalis

12.00 – Pipi Pikksukk lustib lastega

13.00 – Kino: vaatame PÖFF Shorts lühifilme

14.00 – Etendus „Segamini muinasjutud“ (Improteater IMPEERIUM)

15.00 – mängime koos koeratüdruk Lottega

16.00 – „Laps ei karda luulet“ – sünnipäevaks on valminud värske luuleraamat, kust võib leida 28 autori luuletusi tähtedest, lugemisest ja raamatutest. Valikut luuletustest esitavad noored näitlejad, kes ka ise luuletada armastavad.

18.00 – Silver Sepa kontsert, kus muusika ja sõna saavad inspiratsiooni Tallinna Illustratsioonitriennaali 82 autori töödest. Sünnipäevapeo viib õhtusse eriline ja ainukordne pikutav ümbermaailmareis helide ja illustratsioonide keskel!


Edgar Valteri galeriis

12.00–16.00 toimub Raamatudoktori vastuvõtt

Varakambris

13.00–14.00 illustraatorite Ulla Saare, Reda Tomingase ja Pamela Sameli digijoonistamise töötuba
(NB! Kui sul on kodus joonistamisprogrammiga iPad ja digipliiats, siis võta need kaasa.)

14.00–15.00 Kristel Maamägi maskide tegemise töötuba

15.00–16.00 Kertu Sillastega koos Eesti lasteraamatute tegelaste joonistamine

Pööningul

12.00–16.00 toimetab kohvik

17.00 – Magus üllatus

Lisaks on terve päeva jooksul avatud keskuse raamatukogu ja saab osaleda otsimismängus.

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee