fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Arvustusvõistluse Kapsas võitjad on selgunud

Reedel, 2. detsembril 2022 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja esmakordselt toimunud  arvustusvõistluse Kapsas võitjad. Konkurss oli suunatud 6.–9. klasside õpilastele üle Eesti.

Võistluse kutsus ellu Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös ajakirjaga Hea Laps ja see kestis 4. oktoobrist 15. novembrini 2022. Selle eesmärk oli leida noori talendikaid raamatuarvustajaid, et ka tulevikus saaks meie kultuurilehtedest lugeda asjatundlikku lasteraamatukriitikat. Samuti soovisid korraldajad õhutada noori raamatute üle mõtteid vahetama. Võistlusele laekus kokku 20 tööd ning nende hulgast valis parimad välja 5-liikmeline žürii koosseisus: Anna-Magdaleena Kangro ja Kätlin Vainola Heast Lapsest ning Jaanika Palm, Ülle Väljataga ja Helena Kostenok Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Töid hinnati kahes vanuseastmes. 6.–7. klasside õpilaste hulgast kirjutas parima arvustuse Brenda Regina Reinaru Tartu Hansa Kooli 7. klassist. Teise koha pälvis Maria Mai Siimut Haapsalu Põhikooli 7. klassist ja kolmandale kohale tuli Kaisa Tullus Miina Härma Gümnaasiumist. 8.–9. klasside vanuseastmes oli parim noor arvustaja Kristel Veske Tartu Variku Kooli 8. klassist. Teist ja kolmandat kohta jäid jagama Elise Zinovjev Türi Põhikooli 9. klassist ja Otto Arro Loo Keskkooli 8. klassist. Hea Lapse eripreemia pälvis Tartu Hansa Kooli 6. klassi õpilane Saara Tosmin. Parimaid arvustusi saab lugeda ajakirjast Hea Laps.

Võistluse idee  autori ja žüriiliikme Jaanika Palmi sõnul kõnetasid noori arvustajaid nii algupärandid kui tõlketeosed ja analüüsimiseks valiti nii laste- kui noorteraamatuid, nii napi mahuga juturaamatuid kui lausa sarju. Eriti tore oli Palmi sõnul see, et iga arvustaja oli leidnud oma teose – st arvustatavad teosed ei kordunud. „Loodetavasti saab nii mõnestki kirjutajast tulevane raamatukriitik, sest noortel leidus analüüsi – ja tõlgendamisoskust küll, samuti oli neil omapäraseid ideid ja leidlikke mõtteid. Rohkem oleks vaja vaid keskendumist ühele konkreetsele aspektile teosest, sest etteantud mahus ei saa kõigest teoses toimuvast rääkida,“ lausus Palm.  

Žürii ja võistluse korraldajad sooviksid ka tänada õpetajaid, kes oma õpilasi olid innustanud konkursist osa võtma ning neid tekstiga töötamisel ja kirjutamisel toetanud. „Kindlasti on meil plaanis konkurssi korraldada ka tuleval aastal, sest noortel on palju häid raamatumõtteid, mis vajaksid jagamist,“ lisas Palm.

Ilmunud on ajakiri Nukits

Lastekirjandusele pühendatud ajakirja Nukits 28. number on ilmunud. Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostatud ajakiri koondab lastekirjanduse, illustratsiooni ja lugemise teemalisi artikleid, mis pakuvad lugemisrõõmu kõikidele lastekirjanduse sõpradele.

Jaanika Palm kirjutab lasteraamatute tegelastest ja maailmadest, kus need tegelased toimetavad. Mari Niitra uurib ilukirjanduse rolli universaalse õppematerjalina ja tervikliku maailmapildi kujundajana. Maria-Helen Adams mõtiskleb reaalide ehk kultuurispetsiifiliste sõnade ja sõnaühendite tõlkimisest lastekirjanduses. Kaisa Laaksonen annab ülevaate looduse- ja keskkonnateemadest aastatel 2020–2021 Soomes ilmunud lasteraamatutes. Mirjam Kaun kõneleb aastatel 2010–2020 ilmunud noorteraamatutest numbrite ja statistika keeles. Samuti saab Nukitsast lugeda intervjuusid äsja väärikat juubelit tähistanud lastekirjaniku Aino Pervikuga ning ukraina lasteraamatu „Sõda, mis muutis Rondot“ autorite Romana Romanõšõni ja Andri Lessiviga. Lisaks leiab ajakirja lehekülgedelt muudki huvitavat. (Vaata sisukorda teate lõpust.)

Ajakirja toimetaja Jaanika Palmi sõnul on tänavune Nukits teemade osas rõõmustavalt laiahaardeline: „Räägitakse nii eesti algupäranditest kui tõlketeostest, vaadeldakse soome lastekirjanduse loodushoidlikku osa, analüüsitakse kirjanduse rolli koolitunnis. Raamatukogurahva tegemistest saavad kajastatud Saaremaa viikinginäitus ja üleriigiline pannkoogipäev.“ Palm loodab, et Nukits suudab lasteraamaturahvale pakkuda nii mõtlemisainet kui innustust tulevasteks tegemisteks.

Nukitsat saab tellida aadressil elk@elk.ee. Tasutud arve korral saab väljaanded kätte Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Tallinn, Pikk 73, E–R 10–18, L 11–16. Väljaannete saatmisel lisanduvad postikulud. Lisaks saab Nukitsat osta lastekirjanduse keskusest kohapealt.

Ajakirja hind on 4,50 eurot.

SISUKORD

2 Jaanika Palm. Raamatulastest ja nende maailmadest
10 Mari Niitra. Ilukirjandus universaalse õppematerjalina
16 Kirjandus käib alati minuga kaasas. Paul Raua intervjuu Aino Pervikuga
22 Maria-Helen Adams. Kuidas kõlaks „kama“ hollandi keeles
28 Kaisa Laaksonen. Loodust armastavad lapsed hakkavad tegutsema
34 Eesti lastekirjanduse sündmusi 2022
36 Liilia Kõiv. Viikingijutud
38 Kes teeb, see jõuab. Aasta lasteraamatukoguhoidja 2021. Anu Amor Narits
39 Jaanus Kõuts. Suur suvine koogitegu raamatukogudes
42 Mirjam Kaun. Noortekirjandus numbrites
45 Inimestele meeldib lugeda, eriti pommivarjendites. Ilona Martsoni intervjuu Romana Romanõšõni ja Andri Lessiviga
48 Leelo Märjamaa. Lugudes on jõud. IBBY uudised
50 Lastekirjanduse tähtpäevi 2023
52 Summary

Balti autorite loodud miniraamatud pälvisid suure rahvusvahelise tunnustuse

Eesti, Läti ja Leedu kirjandusorganisatsioonide ühisprojekt „Miniraamatud lastele Balti autoritelt“ võitis Kataloonia Kirjanike Liidu asutatud auhinna PETITE PEN, mida anti käesoleval aastal välja esmakordselt. Balti riikidest pärit illustraatoreid ja kirjanikke kaasava projekti raames loodi 18 inimõiguste ja mitmekesisuse teemalist miniraamatut. Projekti vedas Eesti poolelt Eesti Lastekirjanduse Keskus.

PETITE PEN auhinna (PETITE PEN PRIZE) asutas Kataloonia Kirjanike Liit PEN Català. Preemia saajad kuulutati välja 12. laste ja noorte kunstide ja kirjanduse festivalil FLIC (Festival de literatura i arts infantil i juvenil). Kataloonia Kirjanike Liit PEN Català tegeleb kirjanduse edendamisega ning seisab Euroopa projekti „Ole osaline. Kasva koos kunstiga“ („Be (P)Art. Grow With Arts“) raames sõnavabaduse kaitsmise eest. Preemia eesmärk on tunnustada Euroopa asutuse, organisatsiooni või algatuse panust vabama ja mitmekesisema laste- ning noortekirjanduse loomisesse.

Žüriil hinnangul pakub „Miniraamatud lastele Balti autoritelt“ noorele lugejale kättesaadavat lugemise edendamise programmi, mis soodustab inimõiguste ja mitmekesisuse teemadel kaasa mõtlemist. Samuti tõstab projekt teadlikkust Baltikumi lastekirjandusest ning edendab selle loojate vahelist koostööd, näidates nende loomingut nii Balti riikides kui mujal maailmas.

Preemia saajad valis välja žürii, keda juhtis Gemma Rodriguez. Lisaks projektile „Miniraamatud lastele Balti autoritelt“ tunnustati auhinnaga Ungari ühingut Labrisz Leszbikus Egyesület. Preemia on rahaline ja selle väärtus on 2000€.

Projekti Eesti koordinaator ja lastekirjanduse keskuse välissuhete juht Ulla Saar leiab, et peaauhind on projekti jaoks väga suur tunnustus, mis teeb projekti meeskonna väga õnnelikuks. „Teeb rõõmu, et nii meie Balti autoreid kui ka teemakäsitlust on märgatud ja hinnatud.“ Miniraamatud saavad 2023. aasta alguseks tõlgitud juba 15 keelde, need on vabavara ja seetõttu jõuavad meie autorite tööd paljude maailma lasteni. Ka nendeni, kellel pole võib-olla võimalik tavapäraselt raamatuid osta. „Miniraamatud on formaadilt miniatuursed, kuid sisult suured,“ lisas Saar.

Projekt „Miniraamatud lastele Balti autoritelt“ (Tiny Books from Baltic Authors) sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Leedu Kooliarenduskeskuse lugemisprogrammi „Lastemaailm” (Centre for School Improvement) ja Läti Noortekirjanduse Nõukogu (IBBY Latvia) koostöös ning seda toetas Balti Kultuurifond. Projekti eesmärk oli luua kirjandust, mis räägiks lastele inimõiguste ja mitmekesisusega seotud olulistest teemadest. Eesti, Läti ja Leedu kirjanikud ning illustraatorid lõid selle raames pisikesed voldikraamatud, mille teema on seotud võrdse kohtlemise, kultuurilise mitmekesisuse, puuete, vanuselise diskrimineerimise, soorollide või sõnavabadusega. Lisaks raamatutele töötati välja neid saatvad põhjalikud lisamaterjalid, mis aitavad lastega tegelevatel spetsialistidel kõneleda koolitundides inimõiguste ja mitmekesisusega seotud teemadest.

Lisainfo:

Ulla Saar

Eesti Lastekirjanduse Keskus
Välissuhete juht
ulla.saar@elk.ee
6177238

Näitus „Jälle käes on jõuluaeg”

Lastekirjanduse keskuses on avatud traditsiooniline jõulunäitus, kus seekord näeb eesti illustraatorite pühade teemalisi töid. Näitus kannab nime „Jälle käes on jõuluaeg“ ja see on avatud kuni 28. jaanuarini 2023.

Pühademeeleolu toovad oma piltidega keskusesse 15 eri põlvkondade kunstnikku, kelle hulgas on Anne Linnamägi, Catherine Zarip, Regina Lukk-Toompere, Urmas Viik, Anne Pikkov, Kadri Ilves, Kertu Sillaste, Kadri Kangilaski, Piret Niinepuu-Kiik, Made Balbat, Tuulike Kivestu-Rotella, Lucija Mrzljak, Katrin Ehrlich, Kadi Kurema ja Viive Noor.

Näituse kuraatori Viive Noore sõnul on jõuluaeg mõeldud lugudele, muinasjuttudele ja ühiselt jagatud soojusele. „Näitus kajastab helgust ja valgust, mida see aeg meie südameisse ja hingedesse poetab. Ja kindlasti peaks üks jõulunäitus olema lumine, olgu ilm väljas milline tahes.“

Näitust saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16.

Regina Lukk-Toompere illustratsioon

Selgusid esseekonkursi võitjad

Täna kuulutasid Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus Rootsi Suursaatkonnas välja esseekonkursi „Sõjal ei ole südant“ võitjad. Björn Oker-Blom Fond toetas võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilastele suunatud esseekonkurss kuulutati välja 9. oktoobril 2022, et noored saaksid jagada oma vaadet maailmas toimuvale ning mõttekäike teemadel, kuidas Ukrainas toimuv sõda mõjutab nende endi ja meie kõikide elu ning kust leida rahu. Esseekonkursi pealkiri pärines ukraina autorite Romana Romanõšõni ja Andri Lessivi pildiraamatust „Sõda, mis muutis Rondot“, mis on lugu rahust, vastupanust ja lootusest.

Põhikooliastmes olid võidukad Helena Uuetalu ja Helena Isabella Susi Tallinna 21. Koolist. Gümnasistide hulgast kirjutasid parimad esseed Sigrid Suppi samuti Tallinna 21. Koolist ja Olena Predko Mare koolist.

Esseid hindas žürii koosseisus:

Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Leelo Märjamaa, tõlkija ja kirjastaja
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Villem Saar, noorte esindaja

Esseekonkurssi korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Selgusid Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid 2022

Kadrilaupäeva õhtul, 24. novembril autasustati Eesti lastekirjanduse keskuses parimaid lastekirjanduse tõlkijaid ja tunnustati kirjastusi nende heade valikute eest.

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond on aastast 2004 andnud välja Paabeli Torni tõlkeauhinda parimale juturaamatule ja alates 2016. aastast ka parimale pildiraamatule. Selle auhinna eesmärgiks on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd. Hinnatakse nii algteose kunstilist väärtust kui tõlke kvaliteeti. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta septembri lõpuni.

Kokku kümne nominendi hulgas oli nii inglise, hollandi, ukraina kui ka leedu keelest tõlgitud raamatuid. Lugudes ei domineeri lilled, liblikad ja lapsepõlve muretud mängud. Tegemist on suurte ja tõsiste teemadega – sõda, külm sõda, küüditamine, pagulusse siirdumine, seksuaalne väärkohtlemine jne. Kuid käsitletud on neid delikaatselt, kujundlikult, lootust ja lohutust pakkuval toonil. Osutatakse sellele, et pealtnäha halvad sündmused võivad viia millegi hea juhtumiseni. Jutustatakse ustavusest, armastusest, õnnest, märkamisest; reaalsus põimub muinasjutuga, see aitab muremõtetest üle, aitab mõista teisi ja sedakaudu paremini ka iseennast.

Laureaadi tiitli pälvis juturaamatute kategoorias Kimberly Brubaker Bradley noorteraamatu „Õed hundid“ tõlkimise eest Katrin Kern. Pildiraamatute kategoorias pärjati laureaadi tiitliga Ilona Martsonit tema tõlke eest Romana Romanõšõni ja Andri Lessivi raamatule „Sõda, mis muutis Rondot“.

„Õed hundid“ minajutustaja on kümneaastane tüdruk. Tal pole loota kellelegi peale iseenda ja oma vanema õe. Lapsesilmne ja lapsesuine vaade pikka aega kestnud vägivallale ei lase sel raamatul lugejat masendada ja muserdada. Jutustamise alguses elavad tüdrukud juba turvalises paigas. Valusat teemat on käsitletud ausalt, samas peenetundeliselt. Tõlkija on hästi edasi andnud lapse ühest küljest naiivset ja samas käredat ja otsekohest väljenduslaadi.

Karjuvalt päevakajalises jutustuses „Sõda, mis muutis Rondot” on olemas kõik, mis ühes heas pildiraamatus olema peab – hinge minev lugu, põnevad pildid ja asjakohane kujundus. Ilus, tundlik ja läbimõeldud sõnastus ning kujundirikas pildikeel teevad sellest nauditava lugemiselamuse nii lapsele kui täiskasvanule. Teos valmis 2014. aasta sõja tuules, see on ood rahule, vastupanule ja lootusele.

Juturaamatute kategoorias pälvisid diplomi Kaisa Kaer (J. K. Rowling „Jõulupõrsas“ kirjastuselt Varrak), Kairi Look (Annet Schaap „Milla ja mere lapsed“ kirjastuselt Eesti Raamat), Tiina Kattel (Jurga Vilė „Siberi haiku“ kirjastuselt Draakon&Kuu) ja Eve Laur (Eugene Yelchin „Geenius laua all“ kirjastuselt Pegasus).

Pildiraamatute kategoorias pälvisid diplomi Tiina Kattel (Evelina Daciūtė „Õnn on rebane“, ill Aušra Kiudulaitė kirjastuselt Päike ja Pilv), Piret Orav (Christopher Denise „Öörüütel“ kirjastuselt Hea Lugu), Leelo Märjamaa (Chris Naylor-Ballesteros „Kohver“ kirjastuselt Draakon&Kuu) ja Marge Kask (Kate Read „Üks rebane“ kirjastuselt Julius Press).

Raamatuid hindas žürii, koosseisus: Kadri Hinrikus, Jüri Kolk, Krista Kumberg, Helin Puksand ja Kertu Sillaste.

Krista Kumberg, žürii esinaine
krista@lib.haapsalu.ee
T +372 59105502

Leedu Rahvusraamatukogu varajase lugemise foorum

Martynas Mažvydase nimeline Leedu Rahvusraamatukogu kutsub huvilisi osalema 7. detsembril toimuval varajase lugemise foorumil. See on Rahvusraamatukogu iga-aastane üritus, mille eesmärk on kõneleda professionaalselt ja usaldusväärselt varajase lugemise eelistest.

Üritus on mõeldud praegustele ja tulevastele lapsevanematele ning väikelaste lugemiskasvatusega tegelevatele asjatundjatele – raamatukoguhoidjatele, formaal- ja vabahariduse spetsialistidele. Raamatukogu kutsub vaatama sündmuse otseülekannet.

Dr Austėja Landsbergienė räägib, millist mõju avaldab lugemine lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule ning kuidas saame neid lugemiskogemuste kaudu edendada. Prof dr Bettina Kummerling-Meibauer kõneleb, kuidas kuni kolmeaastastele lastele mõeldud raamatud soodustavad varajase kirjaoskuse kujunemist, mis on hädavajalik keerukamate oskuste – visuaalse, keelelise ja meediapädevuse – arendamisel. Dr Ramunė Dirvanskienė võtab vaatluse alla neuroteaduse uuringud keelekeskkonna mõju kohta laste varajasele arengule. Ta selgitab, kuidas perede ja õppeasutuste keelekeskkond laste aju mõjutab, ning kõneleb ka erinevate lugemismeetodite ja raamatu sisu mõjust. Dr Rita Dukynaitė tutvustab rahvusvaheliste organisatsioonide poolt läbi viidud uuringute tulemusi Leedu õpilaste lugemisoskuste ning kodukeskkonna mõjust lapse lugemisele ning arutleb lapsevanemate lugemisharjumuste ja alushariduse seoste üle.

Foorumil kõneletakse ka lastele suunatud UNESCO haridus- ja lugemisprogrammidest. Tutvustatakse kogu maailmas levinud projekte, mis kingivad beebidele raamatuid, ja räägitakse, kuidas need kujundavad perede lugemisharjumusi. Esitletakse Leedus toimuva projekti „Book Start“ (Knygų startas) tegevusi ja tulevikueesmärke ning antakse ülevaade rahvaraamatukogude panusest lugemisoskuse edendamisse varajases lapsepõlves.

Ürituse kava ENG

Parim noorteromaani arvustus selgunud

Esmaspäeval, 7. novembril kuulutas ajakiri Värske Rõhk tARTu poes välja juba neljandat korda toimunud kriitikakonkursi võitjad. Eesti Lastekirjanduse Keskus andis välja eripreemia parimale noorteromaani arvustusele, mille sai Niklas-Taaniel Schutting.

Eripreemia tõi Schuttingule vahedalt ja mõtteselgelt kirjutatud arvustus Merilin Paas-Loeza romaanist „Mida silmad ei näe”.

5. septembrist 25. oktoobrini toimunud võistlusele oodati osalema kuni 30-aastased autoreid, kes võisid arvustamiseks valida 2021. või 2022. aastal eesti keeles ilmunud luule-, proosa- või tõlketeose. Konkursile esitatud kriitikateksti pikkuseks oli 6000–10 000 tähemärki. Parimad arvustused avaldatakse ajakirjas Värske Rõhk.

Kriitikakonkursi ja -seminaride korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.

Ellen Niit „Karud saavad aru“

Hiljuti tähistatud kaisukaru 120. sünnipäev sundis riiulilt haarama üht armsat karuraamatut, mis ilmselt nii mõndagi meist läbi elu kandnud, lisaks armsale kaisukarule muidugi.

„Karud saavad aru“ (1967, kordustrükid 1971, 1972, 2010; illustreerinud Edgar Valter) on Ellen Niidu esimesi lasteluulekogusid. Sellest varem olid ilmunud vaid värsslood „Kuidas leiti nääripuu“ (1954) ja „Rongisõit“ (1957), mis hiljuti uue, Regina Lukk-Toompere piltidega väljaande sai, ning lühijutukogumik „Pille-Riini lood“ (1963). Niidu värssidele joonistas pildid tolleks ajaks juba aastakümne jagu raamatuillustratsiooniga tegelenud Edgari Valter. Niipea kui kogumiku värsse või mõne luuletuse sõnadele loodud laulu kuulen, hakkavad Valteri pildid justkui iseenesest silme ees jooksma. Kõik need vahvad elurõõmu ja -lusti täis põngerjad, kes elavad täisverelist lapseelu, kõik need emotsioonid naerust jonnini, mõtlikkusest hämmelduseni on Valteril ju nii ilmekalt esile toodud. Raamatus on vaatamisväärsuseks kujundatud isegi sisukord – iseloomulike minipiltidega märgistatud loendist leiab oma lemmikluuletuse üles ka see, kes veel lugeda ei oska.

„Karud saavad aru“ on ju mõeldud kõige tillemale lugejale ning mõtestab mudilase päeva argihetki: pesemist („Silmapesulaul“), riietumist („Riidessepanemise laul“, „Jussi suss“, „Abimees“), mänge-tegevusi („Kastaniloomad“, „Meie vahvad kosmonaudid oleme“) ja lõunauinakut („Ilus vaikne unetund“). Luulekogu dominandiks on aga kaisukaru, mis tõuseb lapsepõlve sümbol rolli. Juba kogumiku pealkirjaks on valitud tsitaat luuletusest „Eesel“, milles värvikalt võrreldakse mängukaru eesliga, kelle Eedi kappi panna unustab: „Oh, miks ta ei jätnud/ põrandale karu,/ karud saavad lapsest paremini aru./ Kisa tõstma karud/ põrandal ei hakka./ Kannatavad karud/ ja on päris vakka.“ Et karud siiski päris lükata-tõmmata ei ole, räägib luuletus „Kati karu“, milles tüdruk oma kaisuka hooletusse jätab, mistõttu karu Kati juurest lahkub. Nüüd on Kati kurb, ilma oma karuta on ta „justkui ilma aruta“. Kogu lõpuosas leiduv pikem luuletus „Karu-Pätsu sünnipäev“ näitab aga, kuidas üks armas mõmmik väärib vähemalt sama uhket sünnipäeva kui tema omanik.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

November 2022. Tomi Kontio „Koer nimega Kass kohtab kassi“

Tomi Kontio (1966) on mitmekülgne ja Soomes vägagi hinnatud autor. Peamiselt on ta tuntud  küll kui luuletaja ja novellist, kuid on kirjutanud ka lastele ja noortele. Kontio esimene lasteraamat „Kevadel sai isa tiivad“ („Keväällä isä sai siivet“, 2000) põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos sai Soome mainekaima Finlandia Junior auhinna, mis innustas autorit ses vallas jätkama. Eesti keeles sai Kontiolt seni lugeda luulet (kogumikus „See sama soolane meri“ 2004, tlk Kalju Kruusa), fantaasialugu „Luugiga lehm“ („Lehmä, jonka kyljessä oli luukku“ 2006, ek 2009, tlk Kristiina Kass) ja pildiraamatut „Koer nimega Kass“ („Koira nimeltään Kissa“ 2015, ek 2021, tlk Jan Kaus). Kui kirjanik tänavu kevadel HeadRead festivalil käis, rääkis ta Kassi-nimelise koera sarja teistest osadest nii innustavalt, et saalitäis lapsi kuulas, suu lahti. Hiljem oli kuhjaga kurtjaid, et neljaosalisest seeriast on eestikeelsena kättesaadav vaid esimene raamat. Nüüd on näinud trükivalgust ka sarja teine teos „Koer nimega Kass kohtab kassi“ („Koira nimeltään Kissa tapaa kissan“ 2019, ek 2022) Jan Kausi suurepärases tõlkes.

Kass, Nugis ja kass

Raamatusarja peategelaseks on segavereline koerapoeg. Kuna kassid on iseseisvad, paneb hulkuv ema talle nimeks Kass. Ükskõik, kuidas Kass aga ka ei püüaks iseseisev olla, ikka tunneb ta end hoopis üksikuna. Kui koer jõuab Helsingisse ja tutvub eluheidikust mehega, kel nimeks Nugis, saab talle selgeks, et vahel tuleb võtta risk ja usaldada teisi, sest ainult nii saab leida sõpru, ainult nii ei ole ta üksildane.

Sarja teises osas on Nugis ja koer nimega Kass sadama lähedal merd, laevu ja kraanasid imetlemas, kui ühtäkki märkab Nugis kassi, väikest musta olendit, kes mööda laeva klappsilda alla sammub. Koer tõmbub esialgu turri, kuid Nugis suudab ta maha rahustada. Kui aga kass tuleb koera ja Nugisega kaasa, hakkab koer uuesti muretsema, kas tal on oma parima sõbra südames veel piisavalt palju ruumi, kui kass nende juurde jääbki. Kassi lugu koorub tasapisi ja selgub, et kuigi tal on olnud vahva olla sõltumatu maailmameredel seikleja, on temagi igatsenud kaaslasi, sõprust, armastust ja kaitset.

Ebavõrdsus ei jää ka lastele märkamata

Kontio Kassi-sarja raamatud näitavad suurepäraselt, kuidas lastekirjandus saab ümbritsevas maailmas toimuvaid keerukaid sotsioloogilisi protsesse noortele lugejatele ilmekalt ja lihtsalt selgitada. Igapäevaelus üha enam silma hakkav sotsiaalne kihistumine ja süvenev majanduslik ebavõrdsus ei jää ju lastelegi märkamata. Kuidas suhtuda inimestesse ja loomadesse, kes harrastavad täiesti teistsugust elustiili kui sina? Mida teha, kui puutud kokku kodutute hulkuritega? Kuidas neid abistada?  Kas nad üldse vajavad päästmist ja ühiskonna raamidesse paigutamist, või saab olla õnnelik ka siis, kui sa sotsiaalsetele standarditele ei vasta? Võivad ju ka teised hulkurid tõdeda nagu koer nimega Kasski: „Üheskoos kohtume pimeneva ja imelise õhtuga. Linna tuled hakkavad sirama. Taevas laskub meie juurde. Ja meil pole millestki puudu. Mitte kui millestki.“

Nii nagu sarja esimene osa, on ka teine raamat lihtsaks mudilasraamatuks maskeerunud sügav ja tihe, tugeva filosoofilise alatooniga teos, mis pakub lugemisrõõmu ja mõtlemisainet kindlasti ka täiskasvanuile. Seda muidugi juhul, kui suured inimesed end pildiraamatuvormist alavääristatuna ei tunne ja teost seetõttu kohe kõrvale ei heida. Vägagi nauditav on Kontio stiil, tema poeetiline väljendusviis ja tundeküllus ning tekstist kumav soomlaslik melanhoolia, mis on ühendatud teatava praktilise meelelaadiga. Kõik see üheskoos tekitab äärmiselt lummava lugemiselamuse.

Elu olulisimad tõed saab selgeks pildiraamatuist

Kindel on ka see, et koera-raamatud poleks pooltki need vaid sõnalise tekstina. Pildikeel mängib teoses vähemalt sama olulist rolli, eriti kuna visuaalselt on Kontio lugu tõlgendanud Soome üks mainekamaid illustraatoreid ja graafilisi disainereid Elina Warsta, kelle illustreeritud teosed on korduvalt valitud Soome kaunimate raamatute hulka. Nii koer nimega Kass kui tema kaaslane, mees nimega Nugis, on joonistatud ääretult sümpaatseteteks, et lausa kutsuvad endale kaasa elama, koos nendega rändama. Just pildikeeles tõuseb tegelaseks ka tegevuskoht, Helsingi linn, mis avaneb tegelikkuse tõetruu peegeldusena nii ehedalt, et paljastub linna essents, selle sügavam olemus.

Öeldakse, et tarkus ei asu mitte akadeemiliste õpingute tipus, vaid lasteaia liivakastis ning kõige olulisemad asjad eluks omandatakse just lasteaias. Seda ütlust võiks laiendada ka kirjandusele ning öelda – elu olulisimad tõed saab selgeks pildiraamatuid lugedes. Tomi Kontio ja Elina Warsta lood koerast, kel nimeks Kass, sobivad seda väidet tõestama suurepäraselt.

Illustreerinud Elina Warsta
Tõlkinud Jan Kaus
Päike ja Pilv, 2022
40 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm