Hüppa põhisisu juurde

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” jõuab Võrumaale

Neljapäeval, 20. mail 2025 külastab lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” Võrumaad. Noored lugejad saavad kohtuda armastatud lastekirjanike Hugo Vaheri ja Reeli Reinausi ning illustraator Urmas Viigiga.

Päeva jooksul toimuvad kohtumised Tsirguliina ja Lüllemäe raamatukogus. Tuur pakub lastele võimalust näha ja kuulda, kuidas sünnivad lood ja illustratsioonid, ning innustab noori ise rohkem lugema ja raamatumaailma avastama.

Lastekirjanike tuur „Tuleme külla!” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse pikaajaline traditsioon, mis sai alguse 2013. aastal. Tuuri eesmärk on tutvustada uuemat Eesti lastekirjandust ja selle loojaid eri Eesti paikades. Kohtumised annavad lastele võimaluse kohtuda kirjanike ja kunstnikega silmast silma, mis aitab tugevdada lugemishuvi ja tõstab raamatute väärtust noorte seas.

Tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.

Söödi preemia laureaat selgunud

Reedel, 16. mail kuulutati Luunjas välja Karl Eduard Söödi nimeline lasteluuleauhind, mille pälvisid Doris Kareva ja Regina Lukk-Toompere luulekogu „Puhas Lora” eest. Lapsed valisid oma lemmikuks Contra, Aapo Ilvese, Jaan Pehki ja Alar Pikkoraise  kogumiku „Isa sokk on spordimees“.

Tänavuse žürii koosseisu kuulusid Anti Saar, Marja-Liisa Plats, Jaanika Palm, Siim Lill, Kairi Paama, Berit Petolai ja Triin Lauk. Laste preemia valisid 2024. aastal lastele mõeldud luuleraamatute seast välja Luunja valla lapsed.

Doris Kareva luulekogu „Puhas lora“ on autori esimene iseseisev lasteluulekogumik, mis mängulise pealkirja varjus peidab mitmekihilist ja sügavat sisu. Kareva luuletused räägivad loodusest, keelest, suvest ja sõprusest, olles ühtaegu nii rütmipõhised kui ka allusiooniderikkad. Tema looming paistab lastekirjanduse maastikul silma värskuse, keelemängulisuse ja vormilise vabadusega. Regina Lukk-Toompere illustratsioonid lisavad kogule omanäolise ja enesekindla visuaalse mõõtme. „Puhas lora“ on luule, mis kõnetab eri vanuses lugejat – nii väikest kui ka suurt.

Laste lemmikuks saanud „Isa sokk on spordimees“ koondab mitmesugustel teemadel kirjutatud lustlike ja rütmilisi värsse, mille huumor kõnetab noori luulesõpru.

K. E. Söödi nimeline preemia antakse eelmise aasta parima lasteluulekogu autorile ja illustraatorile. K. E. Sööti võib pidada meie täisväärtusliku kunstlasteluule üheks algatajaks, kes sai inspiratsiooni oma lastevärsside loomiseks folkloorist. Sööt oli pärit Tartumaalt Luunjast ning tema nimelist lasteluule preemiat annab alates aastast 1988 välja Luunja vallavalitsus koos Luunja keskkooli, Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse ning valla lasteaedade ja raamatukogudega. Preemia idee autorid on Helju Hallap ja Toivo Ärtis. Tänavu anti auhinda välja 36. korda.

Varasemate preemia laureaatide hulka kuuluvad Anti Saar, Indrek Koff, Olivia Saar, Ilmar Trull, Aidi Vallik ja paljud teised.

Ulla Saare illustratsioonid Madridis

Alates 9. maist kuni 26. oktoobrini 2025 on Madridis, Casa del Lectori (Matadero) keskuses avatud näitus „Europa ilustra”, mille algatajaks on Euroopa kultuuriinstituutide võrgustik EUNIC Madrid. Näitus tutvustab Euroopa illustratsioonikunsti mitmekülgseid näiteid ning esitleb ka eesti raamatukunstniku Ulla Saare loomingut.

Tegemist on näitusesarja „Europa ilustra” kolmanda osaga, kus on esindatud üheksa Euroopa laste- ja noorteillustraatorit: Katja Spitzer (Saksamaa), Tomáš Kopecký (Tšehhi), Ulla Saar (Eesti), Sanna Pelliccioni (Soome), Marine Coutroutsios (Prantsusmaa), Sergio Ruzzier (Itaalia), Inês Oliveira (Portugal), Diana Tivu (Rumeenia) ja Annick Masson (Valloonia-Brüssel).

Ühiselt pakuvad nende kunstnike tööd ülevaate Euroopa kaasaegsest laste- ja noorteillustratsioonist, pöörates erilist tähelepanu väärtustele nagu kultuuriline mitmekesisus, rahu ja keskkonnateadlikkus.

Ulla Saar esitleb näitusel illustratsioone raamatust „Kust sa selle leidsid?” (tekst: Urmas Reinmaa, väljaandja: Päike ja Pilv).

Näituse avamine toimub 9. mail 2025 Euroopa päeva tähistamise raames.

Näitus toimub koostöös järgmiste institutsioonidega: Goethe Instituut, Valloonia-Brüsseli esindus Hispaanias, Eesti Suursaatkond, Soome Ibero-Ameerika Instituut, Prantsuse Instituut Madridis, Itaalia Kultuuriinstituut, Portugali Suursaatkond, Tšehhi Keskus ja Rumeenia Kultuuriinstituut.

„Luukere Juhani Juhtumised” võitis Itaalias maineka auhinna

Eesti lastekirjaniku Triinu Laane lasteraamat „Luukere Juhani Juhtumised” pälvis Itaalia ühe mainekama lastekirjanduse auhinna Andersen Prize’i. Teos ilmus algselt aastal 2020 kirjastuselt Päike ja Pilv ning selle illustreeris Marja-Liisa Plats. Itaalia keelde tõlkis raamatu Daniele Monticelli ja andis 2024. aastal pealkirjaga „Martin lo scheletro” välja kirjastus Sinnos Editrice.

Auhinda annab igal aastal välja Itaalia lastekirjanduse ajakiri Andersen ja sellega tunnustatakse silmapaistvaid lasteraamatuid. „Martin lo scheletro” valiti parimaks teoseks vanusekategoorias 9–12 eluaastat. Žüriile jäi raamatu puhul silma õnnestunud koostöö kirjaniku, illustraatori, tõlkija ja kirjastaja vahel ning nad leidsid, et see kõnetab laia lugejaskonda.

Lugu räägib Juhanist (Martinist) – koolitöölt pensionile jäänud õppeskeletist –, kelle võtab enda juurde elama maaelust rõõmu tundev vanapaar. Juhanist saab pere lahutamatu liige, kes suhtleb nii lastelaste kui ka loomadega. Juhani lugu uurib soojalt ja tundlikult põlvkondadevahelisi suhteid ning elu ja koosolemise tähendust.

Tunnustus täiendab raamatu rahvusvahelist edu. 2025. aasta jaanuaris võitis teose ingliskeelne tõlge John the Skeleton (kirjastus Restless Books, tõlkinud Adam Cullen) Ameerika Ühendriikides Mildred L. Batchelderi auhinna. See on esimene kord, kui eesti lasteraamat on Anderseni auhinna pälvinud.

Loe lisa ajakirja kodulehelt.

Leida Tigane „Vanaema maja“ (1946)

Andekast perest pärit Leida Tigane (tema õed Valli ja Aino kirjutasid samuti lastele) debüteeris lastekirjanikuna veel teismeline olles. Ajakirjas „Laste Rõõm“ 1927. aastal L. Susi nime all avaldatud jutuke „Tibu“ võimaldas juba aimata tulevast andekat autorit. Omajagu indu lisas lasteajakirjade toimetamine ning varsti ilmus poelettidele ka kirjaniku esikteos „Lugu kahest laisast varesest“ (1937), mis „Looduse“ jutuvõistlusel silma oli paistnud.

Tigane on suurepärane jutuvestja, kelle anne ei jää mingil moel alla tuntud jutumeistritele Jaan Lattikule või Jüri Parijõele. Nagu mainituil, on ka Tigasel erakordne oskus elavalt esile tuua lapselik maailmapilt ja arutlusviis. Tema loomingu üheks tippteoseks võib pidada kogumikku „Vanaema maja“, mis sisaldub kümmet kirjaniku lapsepõlvest tõukuvat lugu.

Esimeses neist tutvustatakse vanaema majapidamist, edaspidi antakse ülevaade vanaema kassidest, toalilledest ning liigutakse ka külas kaugemale, teiste talude ja nende elanikega juhtuvat kirjeldama. Minategelane ja vanaema teine lapselaps, orvuks jäänud Mikk moodustavad mõnusa seiklushimulise paari, kellega alatasa miskit juhtub. Seda vaatamata asjaolule, et kogu hingest püütakse olla väga head lapsed. Mulje hoidmiseks loodetakse oma pahandused ise ära klattida, kuid miskipärast juhtub ikka nii, et need pigem äparduse suurenemise kaasa toovad. Nii lähebki katki vanaema kuldlilledega tass, jänesekasvatus võtab ootamatud mõõtmed, arvatakse endal olevat jooksjahaigus, mida männikasvudega ravida püütakse, metsavahti eksitades eksitakse ise metsa jne. Igast loost leiab nupukas lugeja väikese tarkusetera kõrva taha panekuks. Raamatu viimane lugu „Vamm“ kirjeldab aga vägagi värvikalt, kuidas teiste hirmuks öeldu ootamatult eneselegi mõjuma hakkab. Lugu lõppeb nukra noodiga – vanaema maja müüakse, lapsed kasvavad suureks, lapsepõlv lõppeb.

„Vanaema maja“ (Ill. Ott Kangilaski), Ilukirjandus ja Kunst, 1946.
„Tera siit ja teine sealt“ (Ill. Silvi Väljal), Eesti Raamat, 1968.
„Vanaema maja“ (Ill. Ede Peebo), Eesti Raamat, 1980.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Kirjandusfestival HeadRead lasteprogramm lastekirjanduse keskuses

28. maist kuni 1. juunini 2025 toimub Tallinna kirjandusfestival HeadRead, mis toob põneva lasteprogrammi ka Eesti Lastekirjanduse Keskusesse.

Lastel on võimalik kohtuda möödunud aastal Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastapreemiale kandideerinud teoste autoritega ning ka mitmete välismaa lastekirjanike ning illustraatoritega. Kohtumised kirjanike ja illustraatoritega pakuvad elamusi igas vanuses lugemishuvilistele.

Kolmapäeval, 28. mail astuvad publiku ette eesti lastekirjanikud Tiina Laanem ja Ilmar Tomusk ning Soome illustraator ja kirjanik Riikka Jäntti, kelle soojad ja humoorikad pildiraamatud väikesest hiirest on tuntud ka Eesti lugejatele.

Neljapäeval, 29. mail kohtuvad lastega loodus- ja lastekirjanik Juhani Püttsepp, viljakas lastekirjanik Kairi Look, värske Kultuurkapitali preemia laureaat Triinu Laan ning oma lastekirjanduse debüüdiga silma paistnud Tiina Tammer.

Reedel, 30. mail ootavad lugejaid suisa mitmed rahvusvahelised külalised. Hollandi autorid Sanne Rooseboom ja Mark Janssen tutvustavad oma menukat „Lahenduste ministeeriumi“ sarja, mis ühendab seikluslikkuse ja ühiskondliku tundlikkuse. Samuti kohtub lastega briti autor Katie Kirby, kelle Lottie Brooksi raamatud on südameid võitnud nii kodumaal kui Eestis.

Kõik kohtumised toimuvad Eesti Lastekirjanduse Keskuses ja pakuvad lastele suurepärase võimaluse tutvuda lähemalt armastatud tegelaste ja nende looja(te)ga.

Täpsem ajakava ja lisainfo: www.headread.ee

Tartu Mänguasjamuuseumi koostatud näitus „Eesti rahvuslikud mänguasjad”.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningul on kuni augusti lõpuni avatud Tartu Mänguasjamuuseumi koostatud näitus „Eesti rahvuslikud mänguasjad”.

Näitusel saab näha millega mängisid eesti talulapsed siis, kui majades polnud veel elektrit ega teedel autosid. Tule ja uuri, kui nutikalt kasutati ära kõik looduses kättesaadav riideribalast puukooreni! Vanasti ei puudunud ka arendavad mänguasjad, näiteks puupulkadest kokku pandav mustlaslukk, traadist lahtikäiv vigur, tohust põimitud kassimärss jne.

Samas on väljas ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilaste ja vilistalaste loodud uue aja lauamängud ja mänguasjad, mille kujunduses on kasutatud endisaja käsitööst tuntud võtteid ja kaunistusviise. Nii on kinda- ja sokimustrid kootud käpikloomadesse ning kaunid tikandid ja rahvariideseelikute kirkad värvid leidnud tee kaisuloomade, nukkude ja lauamängude välimusse.

Kui tahad näha, millega lapsed veel läbi aegade on mänginud, siis külasta Tartu Mänguasjamuuseumi!

www.mm.ee

Foto: Tartu Mänguasjamuuseum

Mai 2025. Mark Antonius Puhkan, Tuul Sepp ja Jeffrey Carbillet „Kajakasaar. Merelinnu lugu“

Eestis puudub põhjalikum ja laiahaardelisem koomiksikultuur. Nii on koomiksid ka meie lastekirjanduspildis haruldased, aga ehk just seetõttu ka vägagi oodatud külalised. Viimastel aastatel, tõsi küll, on märgata ses vallas aga pisukest elavnemist: tõlkeliste piltjuttude kõrval on ilmunud nii omamaiste koomiksite kordustrükke (Raivo Järvi „Võitlus tule pärast. Muinasjutt Tulipoisist“, Olimar Kallase „Eksam XXI sajandisse. Kõik said kokku Kribuldis“) kui uudisteoseid (Priit Põhjala ja Ulla Saare „Doktor Tindipleki töötuba“, Ulla Saare „Ita ja Piuks“). Hiljuti poelettidele jõudnud „Kajakasaar“ võtab pureda paraja pähkli, püüdes ühendada tõsiteaduslikku lähenemist ja emotsionaalset lugu koomiksivormiga, kuid tuleb sellega igati väärikalt toime.

Tõsielulugu Matsalust

Kajakasaare lugu põhineb Matsalu looduskaitsealal Kakrarahu laiul pesitsevate merelindude kohta kogutud teadmistel. Raamatu sissejuhatusest selgub, et merelindude seiret alustati Kakrarahul juba 1962. aastal. Aastakümnete jooksul kogutud andmed võimaldavad teha järeldusi mitte ainult merelindude bioloogia, vaid ka selle kohta, kuidas linnud muutuva maailmaga kohanevad.

Raamatu peategelasteks on valitud kalakajakas, kelle elukäiku jälgitakse linnu sündimisest kuni tema seitsme aastaseks saamiseni. Kirjeldatakse kajakatibu koorumist munast ja rõngastamist, vaadeldakse tema esimesi kokkupuuteid õdede-vendadega, jälgitakse nende ühiseid maailmaavastusretki, millest nii mõnigi osutub eluohtlikuks, ning täiskasvanuks saamist ja valmistumist rändeks.

Lugu on esitatud valdavalt kajakatibu vaatepunktist, sealjuures osa kommentaare on toodud ka tagasivaatelisena, linnu mälestustena. Kui vajalikuks peetud, on lisatud ka selgitusi inimese vaatekohalt. Teose suureks plussiks võibki pidada seda, et autorid on püüdnud pakkuda linnupoja perspektiivi. Nõnda on lugejal lihtne tunnetada ühisosa linnuga, näha teda kui elusolendit, kel oma tunded ja soovid, tahtmised ja tegutsemised. Et peategelasest kajakatibul on vanem õde ja noorem vend, tuleb vahvasti esile ka asjaolu, et igal linnupojal on oma iseloom. Kui vanem õde on veidi ninatark, keskmine hulljulge ja pöörane, siis väikevend on alalhoidlikum ja arem. Nii saab kenasti selgitada ka elusolendite kahte ellujäämisstrateegiat – vaprust ja ettevaatlikkust.

Müütide murdmine

Lisaks mõnusalt humoorikale loole leidub teoses ka ohtralt põnevat ja teaduslikult tõestatud teavet kalakajakate kohta. Nii näiteks saame teada, et kajakad ei otsi igal kevadel uut kaaslast, vaid moodustavad paarid kogu eluks ning võivad elada koguni 34-aastaseks. Samuti tunnevad nad nagu inimesedki oma pereliikmeid ära ning hoolitsevad üksteise eest kogu eluaja jooksul.

Tore, et merelindude tutvustamiseks on valitud just kajakas, mitte mõni muu, inimestes automaatselt nunnumeetrit käivitav lind. On ju meil kajakate rehabiliteerimiseks veel palju ära teha. Miskipärast on inimestel ikka veel näotu komme liigipõhiselt loomi-linde, aga ka putukaid ja taimi headeks ja halbadeks, ilusateks ja koledateks, rohkem- ja vähemsobivateks liigitada. Kajakaid kiputakse pidama pigem ebameeldivaks. „Kajakasaar“ annab tubli panuse selle mõttemustri murdmiseks.

Suur panus müütide murdmisel on ka teose illustraatoril Mark Antonius Puhkanil. Tegemist on küll autori esimese lastekirjandusteosega (varem on temalt ilmunud graafiline novell „Antennimaja inimesed“), kuid seda võib kindlasti õnnestunuks pidada. Tuleb kiita valitud realistlikku kujutamislaadi, eriti sümpaatsed on lähivaated, mis aitavad kajakatibude kasvamisele kaasa elada. Elutruudus aitab noortel lugejatel ehk hiljem looduses kohtudes linnu ära tunda. Samuti on tore, et iga kajakas, olgu suur või väike, on joonistatud erinevaks, nii et iga linnu iseloom tuleb kenasti esile.

Kajakate uurimise kohta Matsalus Kakrarahul leiab infot kodulehelt www.kajakasproject.wordpress.com. Samuti saab raamatul baseeruvas lauamängus „Kajakasaar“ elustada oma sisemise kajaka ning proovida merelindude rõõmude, aga ka ohtudega silmitsi seismist.

Illustreerinud Mark Antonius Puhkan
Tartu Ülikooli Kirjastus 2025, 48 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

2025. aasta kirjandusmängu võitjad on selgunud

Laupäeval, 3. mail toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuses üleriigiline 3. ja 4. klasside õpilaste kirjandusmängu finaal. Pealinna tulid omavahel mõõtu võtma paikkondlike eelvoorude võitjad. Lõppvoorus osales 16 võistkonda 14 maakonnast ning Tartust ja Tallinnast.

Juba seitsmendat korda aset leidva kirjandusmängu eesmärk on noortes lugemishuvi tekitamine ning süvendamine. Osalejad loevad mänguks valmistudes viimaste aastate jooksul ilmunud teoseid, mille on välja valinud lastekirjanduse eksperdid.  

„Kirjandusmäng on suurepärane viis suunata noori lugema uuemat kirjandust ja panna neid just mõttega lugema, sest vastuste leidmine eeldab raamatuloo tundmist. Tänavu olid valikus viimase kolme aasta jooksul ilmunud head lasteraamatud. Tore, et noortele meeldib nuputada ja võistelda, kirjandusmängu puhul on aga lisaväärtuseks ka raamatute lugemine,“ märkis Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Finaalis osales 16 kolmeliikmelist võistkonda Harjumaalt, Hiiumaalt, Ida-Virumaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt, Tallinnast, Tartust, Tartumaalt, Valgamaalt, Viljandimaalt ja Võrumaalt. 

Võitjaks kuulutati Läänemaa võistkond koosseisus Inger Hein, Kelia Sara Cleux ja Britten Vikman Haapsalu Linna Algkoolist (juhendaja Kadri Nõlvak). Teise koha pälvis Raplamaa võistkond, kuhu kuulusid Helena Pukk, Iiris Ventsli ja Marleen Moring Kohila Mõisakoolist (juhendaja Liis Mäesalu). Kolmandale kohale võitles end Põlvamaa võistkond – Roosi Parksepp, Helin Madle Sepp ja Ronja Tammiste Johannese Koolist Rosmal (juhendaja Leeni Seppel). Võitjaid ootasid toredad auhinnad. 

Päeva juhtisid näitlejad Merilin Kirbits ja Rauno Kaibiainen, kes võistluse vaheajal tegid lastega põnevat improteatrit.   

Kirjandusmängu korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös maakondade keskraamatukogude, Südalinna Raamatukogu ja Tartu Linnaraamatukoguga. 

Kirjandusvõistluse raamatute valik oli sel aastal järgmine:  
Tiina Laanem          „Liisu laseb jalga“ (Pegasus, 2024)
Jana Maasik            „Neetud aare“ (Eesti Raamat, 2024)
Liis Sein                    „Mona erakordne ema“ (Pegasus, 2024)
Mari Teede              „Ingmar ja meri“ (Tänapäev, 2023)
Ilmar Tomusk         „Matemaatiline sõber. Marss Marsile“ (Tammerraamat, 2023)
Roberta Balestrucci „Annie. Pärituul taskus“ (Päike ja Pilv, 2024)
Sofia Chanfreau     „Kaelkirjaku süda on uskumatult suur“ (Vesta, 2023)
Tomasz Malkowski „Lugu poisist, kes näeb kätega“ (Helios, 2024)
Luis Sepulveda       „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“ (Rahva Raamat, 2023)
Ali Standish             „Uskumatud lood Baskerville Hallis“ (Varrak, 2024)

Eesti lasteraamat pääses Läti lugemisprogrammi valikusse

Mari Teede raamat „Ingmar ja meri” Marja-Liisa Platsi illustratsioonidega valiti Läti üleriikliku lugemisprogrammi „Laste, noorte ja lastevanemate žürii“ (Bērnu, jauniešu un vecāku žūrija) 2025. aasta lugemisnimekirja. Tegemist on populaarse ja laiapõhjalise programmiga, mis edendab laste ja noorte lugemishuvi ning toetab kvaliteetse lastekirjanduse levikut Lätis ja välismaal.

„Laste, noorte ja lastevanemate žürii“ on Läti Rahvusraamatukogu juures tegutseva Lastekirjanduse keskuse algatus, mida rahastab Läti Kultuuriministeerium. Programm on tegutsenud alates 2001. aastast ning hõlmab kõiki Läti maakondi ja diasporaakeskusi 30 riigis. Igal aastal osaleb programmis 17 000–20 000 lugejat – alates lasteaialastest kuni nende vanavanemateni. Osalejad loevad vanuserühmadele soovitatud raamatuid, hindavad neid ning löövad kaasa lugemissündmustel ja -võistlustel.

Eestist valiti tänavu programmi lugemisnimekirja „Ingmar ja meri” – tundlikult kirjutatud ja poeetiliselt illustreeritud lugu poisi ja mere suhtest, mis avab noore lugeja jaoks looduse ja sisemaailma peened seosed. Teos pälvis kirjastuse Tänapäev 2021. aasta lastejutuvõistlusel kolmanda koha ja see anti välja aastal 2023.

Raamatu jõudmine programmi annab Eesti lastekirjandusele olulist rahvusvahelist nähtavust ning on tunnustus nii autoritele kui ka meie lastekirjandusele laiemalt.

Lisainfo programmi kohta: www.lasamkoks.lv