Hüppa põhisisu juurde

Algas Põlvepikuraamatu konkurss väikelastele mõeldud pildiraamatute käsikirjadele

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Päike ja Pilv ning Kultuuriministeerium kuulutavad välja järjekorras juba kümnenda loomevõistluse Põlvepikuraamat. Konkurss kutsub osalema kirjanikke ja illustraatoreid, kellel on kuni 7-aastastele lastele mõeldud pildiraamatu idee, kus tekst ja illustratsioon on võrdselt olulised ning professionaalselt teostatud.

Kirjastuse Päike ja Pilv juhi Katrin Reinmaa sõnul on kümnendat korda toimuv konkurss oluline platvorm kvaliteetsete pildiraamatute loomiseks. Osalema on oodatud juba kogenud kirjanikud ja illustraatorid, kuid see on suurepärane hüppelaud ka alustajatele. „Iga konkursiga kaasneb ootusärevus  – milliseid uusi ideid ja vormikatsetusi loojad meile seekord esitavad? Soovime julgustada autoreid katsetama ja oma lugu pildiraamatuna ellu äratama.“

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 15. september 2025. Käsikirja maksimaalne maht on 1000 sõna ning sellega koos tuleb esitada vähemalt viis originaalsuuruses illustratsiooni. Käsikirjad tuleb esitada paberil ja märgusõna all, lisades kinnises ümbrikus autorite andmed.

Tööd palume tuua või saata postiga Eesti Lastekirjanduse Keskusesse aadressil Pikk 73, 10133 Tallinn, märkides ümbrikule „Põlvepikuraamat” ja märgusõna. Tutvu ka konkursi reglemendiga.

Põlvepikuraamat on ainus omalaadne pildiraamatukonkurss Eestis, mis toimub alates 2006. aastast üle aasta eesmärgiga tuua lastekirjandusse uusi ja kvaliteetseid algupäraseid teoseid. Konkursi kaudu on avaldatud mitmeid armastatud lasteraamatuid, millest osa on jõudnud ka tõlgetena rahvusvaheliste lugejateni.

Žürii hindab tööde terviklikkust, eakohasust ja kunstilist taset. Võidutööd valitakse välja koostöös lastekirjanduse ekspertidega ning need avaldab kirjastus Päike ja Pilv. Võitjad kuulutatakse välja 20. novembril 2025 Eesti Lastekirjanduse Keskuses ning neid ootab rahaline preemia ja kirjastusleping.


Lisainfo:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus
tel 617 7230, triin.soone@elk.ee

Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv
tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee

Varasemate konkursside ja tingimuste kohta leiab infot:

Eesti Lastekirjanduse Keskus – Põlvepikuraamat
Kirjastus Päike ja Pilv – Põlvepikuraamat

Fotol 2023. aasta Põlvepikuraamatu konkursi võitjad

Leedu kunstnike Lina Dūdaitė ja Marius Jonutise illustratsiooninäitus

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub kunstihuvilisi 6. mail kell 16.00 illustratsiooninäituse „Väikesed lood igal pool“ avamisele. Näitusel esitletakse Leedu kunstnike ja abikaasade Lina Dūdaitė ja Marius Jonutise loomingut, mis toob vaatajateni soojuse, elurõõmu ja fantaasiaga täidetud kujutlusmaailmad.

Lina Dūdaitė on illustraator ja graafiline disainer, kes on lõpetanud Vilniuse Kunstiakadeemia. Tema tundlik ja poeetiline käekiri on ilmestanud paljusid lasteraamatuid. Dūdaitė looming sünnib armastusest raamatute ja lugude vastu, mida ta illustreerides uuesti ja isikupäraselt ellu äratab. Lisaks raamatute illustreerimisele õpetab ta noori kunstnikke Vilniuse Kunstiakadeemias.

Marius Jonutis on kunstnik, kelle looming on tuntud selles peituva elurõõmu ja helguse poolest. Graafiku ja skulptorina on ta keskendunud peamiselt puidust illustratsioonide ja piltide loomisele. Tema töid on eksponeeritud enam kui 70 isikunäitusel Leedus, Taanis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Jonutise looming peegeldab armastust looduse ja lihtsate rõõmude vastu, mida ta oma looduse keskel asuvas kodus igapäevaselt kogeb.

Mõlema kunstniku töid ühendab siiras soov jagada ilu, õnne ja kujutlusvõime võlujõudu. Nende illustratsioonid pakuvad vaatajale võimalust rännata lugude kaudu teistesse maailmadesse, kus valitsevad headus, elurõõm ja armastus.

Näitust saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses külastada kuni 27. juunini 2025 keskuse lahtioleku aegadel.

Olete oodatud avamisele ja näitust nautima!

Marjus Jonutise illustratsioon „Aednik”

Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Triinu Laan

Tartu lastekirjanduse auhinna ehk Lapsepõlve auhinna pälvis Triinu Laan raamatuga „Poiss ja papa“, mis on välja antud kirjastuses Päike ja Pilv. Lapsepõlve auhinna nimelist kirjandusauhinda annab Tartu linn välja üheteistkümnendat korda. Auhinna pälvis 2024. aastal ilmunud laste- või noorteraamatu autor. Lapsepõlve auhind antakse üle oktoobris laste ja noorte kirjandusfestivali LUUP ajal.

Žürii otsus oli üksmeelne ning teos eristus žüriiliikmete hinnangul erilise teemakäsitluse ja hea loetavuse poolest. „Triinu Laane „Poiss ja papa“ on haaravalt kirjutatud mitmekihiline mõtlemapanev raamat. See käsitleb helgelt ja lapsepäraselt paljusid olulisi ja veidi keerulisi teemasid nagu põlvkondadevahelised suhted, surm ja elu nautimise oskus. Sümpaatne on autori julgus kasutada eestikeelses tekstis võru keelt ja väljendada seeläbi uhkust võru murde üle. Triinu Laane teksti ja Anne Pikkovi piltide vahel valitseb eriline harmoonia,“ sõnas žürii esimees Helena Koch.

2024. aasta Lapsepõlve auhinna žüriisse kuulusid lastekirjanik Helena Koch, Kristin Tohvre Tartu Linnaraamatukogust, Marge Pärnits Tartu Mänguasjamuuseumist ning eesti keele ja kirjanduse õpetajad Sirje Parol Tartu Kesklinna Koolist ja Kylle Kiristaja Ilmatsalu Põhikoolist.

Tartu Lastekirjanduse auhinda antakse välja alates 2015. aastast. Üheteistkümne aasta jooksul on auhinna võitnud Grethe Rõõm,  Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Jana Maasik, Tuul Sepp, Triinu Laan, Ilmar Tomusk ning kahekordne laureaat on Kadri Hinrikus (2018 ja 2022).  Lapsepõlve auhinda rahastab Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga.

Narva lastekirjanduse residentuur ootab kandideerima kirjanikke ja illustraatoreid

Juba kolmandat aastat kuulutab Narva kunstiresidentuur koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega välja konkursi lastekirjanduse residentuuridele, mis pakub ühele kirjanikule ja ühele illustraatorile võimaluse pühenduda  loomingule Narva eripärases keskkonnas. Residentuuriga kaasneb mõlemale autorile 1500€ suurune stipendium. Kandideerima on oodatud loovisikud nii Eestist kui ka välisriikidest.

Residentuuri programmi eesmärk on toetada lastekirjanikke ja illustraatoreid. Residentuur annab loojatele võimaluse töötada Narvas ja avastada seda linna uue nurga alt ning keskenduda ühe raamatu käsikirjale või illustratsioonidele. Autorid on oodatud residentuuri jooksul kohtuma ja/või kaasama piirilinna noori ja lapsi, et tuua nendeni kirjanduse ja illustratsioonide võluv maailm.

Lastekirjanduse residentuurid on varasemalt toimunud kahel aastal. 2023. aastal laekus 37, 2024. aastal 54 taotlust. Huvilisi leidus paljudest riikidest üle maailma.  Seekord avatakse kandideerimine 31. märtsil ja tähtaeg on 1. mail. Autorid valib välja žürii, kuhu kuuluvad Triin Soone (Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor), Anne Pikkov (illustraator, Narva kunstiresidentuuri juhatuse liige), Katrin Reinmaa (kirjastaja, kirjastus Päike ja Pilv) ja Johanna Rannula (Narva Kunstiresidentuuri juhataja).

Stipendiaadid on kutsutud residentuuri selle aasta septembris ja oktoobris (1.09–30.09.2025 ja 15.09–15.10.2025), mil meil on elamiskoht Narva kunstiresidentuuris ning tugi kohapealseks orienteerumiseks ja piirilinna kultuuriruumi tundmaõppimiseks.

Stipendiumifondi suurus on 3000 eurot, millest 1500 eurot on ette nähtud kummalegi autorile. Kandideerida võivad nii lastekirjanikud kui ka illustraatorid, samuti on oodatud tandemid, kes töötavad ühise projektiga.

Kandideerimiseks on vajalik esitada:

  • taotleja(te) CV (nimi, aadress, e-post, veebileht jne);
  • näited varasematest töödest ja link portfooliole ehk ülevaade taotleja(te) senisest loomingulisest tegevusest;
  • taotleja(te) motivatsioonikiri (500 tähemärki);
  • ideed, kuidas kaasatakse kohalikku kogukonda (töötuba, esinemine jne) ja kogutakse loomeindu (näiteks kohtumised, osalusvaatlus jne);
  • ideekavand lasteraamatu sisust ja/või illustratsioonidest, sealhulgas lasteraamatu vanuseline sihtrühm, teksti maht, illustratsioonide maht jne.
  • residentuuriperioodi eelistus – 1.09–30.09.2025 või 15.09–15.10.2025.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. mai kell 23:59 (Eesti aja järgi). Taotlusi võetakse vastu eesti ja inglise keeles. Kõik vajalikud materjalid tuleb esitada ühe PDF-failina. Taotluse saab esitada Google vormi kaudu: https://forms.gle/y9rYvaeMqhbiJZYNALisainfot saab e-posti aadressil residentuur@artun.ee.

Loe Narva lastekirjanduse stipendiumi konkursi täpsustavate tingimuste kohta Narva kunstiresidentuuri kodulehelt.

Lisainfo:
Johanna Rannula
Narva Kunstiresidentuuri juhataja
johanna.rannula@artun.ee

Foto: Narva kunstiresidentuur

Aprill 2025. Margit Saluste „Pink“ 

Margit Saluste on lasteraamatuilmas tegutsenud juba ligi 30 aastat. Selle aja jooksul on ta avaldanud ligi kakskümmend autoriraamatut, illustreerinud teiste loodut ning teinud tööd mitmetele lasteajakirjadele. Varasemal perioodil oli Saluste loomingu juhtivaks noodiks mudilaste ja algklassilaste maailma avardamine läbi erinevate kategooriate tutvustamise, olgu selleks siis mõne valdkonna esemed („Asja lood  on sellised“, „Aia lood on sellised“), ametid („Kõik tööd on head“ 1. ja 2. osa), tunded („Tunnete karussell“), suurus („Kui suur on väike“) või miskit muud. Alates Illikuku lugudest („Illikuku jutustab“, „Illikuku läheb lasteaeda“) on Saluste viljelenud psühholoogilisemat kirjutamislaadi. Märgatavalt muutunud on ka tema pildikeel – nüüd kasutab Saluste omapärast kollaažtehnikat. Hiljuti ilmunud „Pink“ toob autori siiruse ja sügavuse varasemast jõulisemalt esile. 

Armas lugu vanast pingist 

Raamatu sündmuste algpunktiks on jäneste värskelt valminud koduaias ette jääv vana pink, millest paarike tahab lahti saada. Nii soovitab jänkuneiu pingi, mida keegi niikuinii ei kasuta ja mis nende uue koduga kokku ei sobi, jänesenoormehel järve äärde lõkkesse viia. See haarabki pingi õlale ja hakkab astuma. Teel kohtab jänes järgemööda teisi loomi: ilvest, oravat, põtra ja karu. Kõik soovivad jänesele appi tulla. Nii moodustub pingitassijaist tasapisi üks tore rongkäik. Et pink on parajalt raske, on sõprade abi igati teretulnud. Seda aga mitte ainult pingi raskuse pärast – vahepealsetel puhkehetkedel saab ju pingil istutud ja sõpradega juttu aetud, nalja visatud ja head-paremat nositud. Kui siis loomad järve äärde jõuavad, on neil kahju nii palju rõõmu toonud pingist loobuda. Äraviskamise ja põletamise asemel otsustavad loomad hoopis pingi korda teha, aeda tagasi viia ja sellele uue elu anda. Paremasse kohta, otse maja ette paigutatud pingile saavad kõik möödujad nüüd tulla jalgu puhkama, lugusid rääkima, naerma ning muudki toredat tegema.  

Ajalooga asjade võlu 

Imehästi sobib Saluste pingilugu praegusesse tarbimisühiskonda, mis igal võimalikul moel julgustab, ehk isegi nõuab igal hooajal üha uue soetamist. Selle asemel et hinnata aja jäetud vagusid ja kriime, mis möödunust mälestusi esile toovad, kiputakse idealiseerima pigem uhiuut, veatut ja perfektset, hoolimata sellest, et see värske ja äsjane võib erinevalt ajapuudutusega esemetest mõjuda külmalt ja kõledaltki.  

Esemetele lisaks näikse Saluste raamatus taoline aja kulgemise hindamine kehtivat ka elusolendite kohta. Nii tundubki jänesenoormees nautivat vana, lapsepõlve iseennast – seda, kes täissuuga räägib, ennastunustavalt sõpradega laulab ja naljatab. Samas aga armastab jänesenoormees väga ka jänkuneiut ja temaga koos loodavat uut ühist elu. Saluste näitab, et vana ja uus on omavahel põimunud, samuti nagu minevik, olevik ja tulevik. Samamoodi nagu jänkunoormees hoiab alles vanaisa tehtud pingi, saab edaspidi vanade asjade ja mälestuste hoidmine tema tulevaste laste tööks.  

Lisaks kaasamõtlemisele on „Pink“ suurepärane inspiratsiooniallikas, kutsudes lugejaid endaga koos ka tegutsema. Põnevas kollaažtehnikas detailirikkad pildid ahvatlevad Saluste värvikaid loomi järele joonistama, neid siis välja lõikama, et ise lugu esitada. Miks mitte aga joonistada loomi veel juurdegi? Või siis hoopis vuntsida üles miskit vana ja väsinut ning leida sellele väärikas koht? Tundub, et just sellist „Pinki“ oli meil hädasti vaja. 

Illustreerinud Margit Saluste 
Kirjastus Koolibri 2025, 40 lk 

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm 

Olivia Saar „Lõvi Lõrr ja jänes Jass“ (1972)*

16. märtsil lahkus peale pikka ja viljakat elu igavikku armastatud lastekirjanik, luuletaja, ajakirjanik ja toimetaja Olivia Saar. Meenutame teda lõvi Lõrri ja jänes Jassi lugusid taas kätte võttes.

Nii nagu paljud teisedki meie lastekirjanduses kenasti kodunenud tegelased, said ka krapsakas jänes Jass ja tasakaalukas lõvi Lõrr tuule tiibadesse ajakirja Täheke veergudelt. Lugude autor, tegelikult hoopis emakeeleõpetajaks õppinud Olivia Saar sattus lasteajakirjandusse tööle juhuslikult, kuid leidnud oma kutsumuse, töötas seal ligi 35 aastat. Ajakirjas töötades ilmnes lisaks seesmisele sunnile ka vajadus kindlas formaadis, lühikeste lastejuttude järele.

1972. aastal, mil Saar oli juba kogenud lasteluuletaja, ilmus tema esimene proosaraamat: varem osaliselt Tähekeses ilmunud lõvi Lõrri ja jänes Jassi seiklused jätkusid raamatukaante vahel. Õbluke teos sisaldab kuut humoorikat mõistujuttu, mis kõik algavad sõnadega „Lõvi Lõrr ja jänes Jass…”. Iga jutuke tutvustab tempoka, kindlat liini hoidva tegevuse käigus üht kõnekäändu või vanasõna. Mudilased saavad teada, mida tähendavad väljendid jänest sõitma ja kits kärneriks, ning õpivad selgeks vanasõnad nagu „kus viga näed laita, seal tule ja aita”, „mida ei saa jõuga, seda saab nõuga”, „kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb”, „mis täna tehtud, see homme hooleta”.

Raamatu esmatrüki illustreeris Valli Hurt, kirjaniku kolleeg ajakirjatoimetusest. Leelo Tungal on meenutanud: „Olivia ja kunstnik Valli Hurt olid nagu paarisrakend ning reisisid tollases Nõukogude Liidus päris palju. Nagu ma aru sain, siis Jänes Jass ja Lõvi Lõrr ongi nagu nende rändude reportaažid. Et Olivia oli nagu lõvi. Ta oli tõepoolest selline lõvilaka ja väga tugeva karakteriga. Ja Valli Hurt siis see, kes tõesti oli selline väike ja kes tegi seda, mida lõvi ette nägi.” (Õhtuleht 25.10.2006). Vaevalt küll on tegemist on päriselu koopiaga, kuid reisil tulnud vahvaid mõtteid ja kunstniku tõukumist reaalelu karakteritest ei eita kirjanik isegi.

Raamat leidis väikeste lugejate hulgas kiiresti palju sõpru ning köitis ka Uno Leiest, kes tegi 1977. aastal teosest televisiooni tarbeks nukulavastuse. See omakorda kasvatas raamatu lugejamenu veelgi. Tõeline Lõvi Lõrri ja jänes Jassi lugude renessanss saabub aga 21. sajandi alguses. 2008. aastal antakse välja „Lõvi Lõrr ja jänes Jass. Vanad ja uued lood”, kus autor on juba tuttavatele juttudele lisanud kaks päris uut ning pisut kaasajastanud mõnda vanemat. 2011. aastal valmib aga kogumik „Lõvi Lõrr ja jänes Jass seiklevad jälle” päris uute paladega. Kõik uhkest lõvist ja tema truust kaaslasest jänesest kirjutatud lood on nüüdseks koondatud kogumikku „Lõvi Lõrri ja jänes Jassi seiklused. Kõik uued ja vanad lood” (2013). Uuemates väljaannetes on neile vahvatele tegelastele kuju andnud kunstnik Priit Rea.

*Kirjutis põhineb raamatus „Eesti lastekirjanduse kuldvara“ avaldatud esseel.

„Lõvi Lõrr ja jänes Jass” (ill Valli Hurt), Eesti Raamat 1972
„Lõvi Lõrr ja jänes Jass” (ill Valli Hurt), Eesti Raamat 2001
„Lõvi Lõrr ja jänes Jass. Vanad ja uued lood” (ill Priit Rea), TEA Kirjastus 2008
„Lõvi Lõrr ja jänes Jass seiklevad jälle“ (ill Priit Rea), TEA Kirjastus 2011
„Lõvi Lõrri ja Jänes Jassi seiklused : kõik vanad ja uued lood“ (ill Priit Rea), TEA Kirjastus 2013
„Lõvi Lõrr ja jänes Jass” (ill Valli Hurt), Pegasus 2020

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk

Rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, 2. aprillil, anti Tallinna Südalinna raamatukogus üle Järje Hoidja auhind, mille pälvis lastekirjanik Ilmar Tomusk raamatu „Matemaatiline sõber. Uus õpetaja” eest.

Järje Hoidja auhind antakse eelneval aastal ilmunud ja Tallinna Raamatukogudes enim loetud Eesti lasteraamatu autorile. Ilmar Tomuskit tänati Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilaste poolt raamatu ainetel joonistatud piltidega. Järje Hoidja auhinna pälvis Ilmar Tomusk ka 2024. aastal „Matemaatiline sõber. Marss marsile” eest.

Sel aastal Järje Hoidja auhinna pälvinud „Matemaatilise sõbra” raamatusarja viiendas osas kutsutakse kooli muusikat ja matemaatikat õpetama vanatädi Laine. Esmalt lapsevanemad nurisevad, kuid vanatädi võidab kiirelt kõigi südamed. Tõestades, et kedagi ei saa hinnata vanuse ja välimuse järgi. Isegi 9. klassi noormehed on üllatunud ja õpihimulised, kui proua Laine selgitab teivashüppe teooriat ja näitab ette, kuidas hüpet sooritada. Vanatädi Laine on ka korvpallis nii võrratu, et see tundub vastasvõistkonnale kahtlane ja nad asuvad asja lähemalt uurima. 

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil.

Allikas: Tallinna Raamatukogude pressiteade

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub Muuseumiööl raamaturadadele!

Laupäeval, 17. mail toimub üle Eesti Muuseumiöö, mille tänavune teema „Öös on RAAMATUT!” kutsub tähistama Eesti Raamatu Aastat ning avastama kirjanduse ja lugemise maailma. Eesti Lastekirjanduse Keskus avab sel puhul oma uksed kell 18–23 ning pakub nii suurtele kui väikestele külastajatele haaravat programmi. Sissepääs on sümboolse tasuga – 1 euro, alla 3-aastastele lastele tasuta.

Seiklushimulisi ootab ees kogu maja hõlmav Aardejaht, kus lapsed saavad end nuputades proovile panna.

Kell 18.30 ootame Varakambrisse Aabitsatundi 5-7-aastaseid lapsi.

Kell 18-22 kõikidele, kel on suur lugemisvalu, pakuvad personaalseid konsultatsioone meie Raamatutohtrid. Leiate nad Valteri galeriist. Raamatutohtrid jagavad huvilistele lugemissoovitusi. Nõuandeid jätkub nii esimesi lugemissamme tegevate mudilaste vanematele, tõsistele fantaasiakirjanduse fanattidele kui vanavanematele, kes lapsi raamatupisikuga nakatada soovivad – igale murele leitakse muhe lahendus!

Kell 18-21 saab II korruse luugisaalis meisterdada.

Kell 18-20 mängime rõdusaalis tähemänge, et tähed selgeks õppida. Lisaks uudistame ajateljel eesti raamatu 500-aastase ajaloo olulisi hetki, vaatame ja loeme raamatut „Eesti Laste Rõõm“ aastast 1865 ja uurime teisi märgilisi teoseid sellest pikast perioodist, et panna end möödunud sajandi alguse koolilapse kingadesse. Teeme ka palju muud.

Kell 20 kutsub tuntud laululooja Piret Laikre koos oma kahe andeka tütrega kõiki kaasa laulma, tantsima ja rõõmsalt trallima. Palju äratundmisrõõmu on ka Laikrete lasteka kanali fännidele!

Kell 21.30 esitab laulja ja laulukirjutaja Hedvig Hanson lastekirjanduse keskuses spetsiaalse kava. Ta laulab enda kirjutatud muusikaga laule, mille sõnadeks on eesti luuletajate kirjutatud lasteluuletused. Esitusele tulevad ka tema lauluõpetajast ema Novella Hansoni loodud laulud, mille muhedad tekstid pärinevad Ott Arderi, Heiki Vilepi, Peep Ilmeti, Wimbergi jt sulest. Laulude vahele saab proovida ka koosmusitseerimist ning pidada ühes esinejaga sõna- ja mõttemängulisi vestlusi!

22.30 kustuvad keskuse pööningul tuled ja algab suur öölugemine. Lugemisele tulevad hirmsad eesti rahva ennemuistsed jutud.

NÄITUSED

Illustratsioonigaleriis saab tutvuda kahe nimeka Leedu kunstniku näitusega „Väikesed lood igal pool“. Marius Jonutis on Leedus ja Saksamaal õppinud graafik, kes tegeleb kunstiga paljudes eri valdkondades, kaasa arvatud raamatuillustratsioon. Tema naine Lina Dudaite on üks tuntumaid ja armastatumaid Leedu lasteraamatute illustreerijaid.


Muuseumiööl sissepääs 1 euro, alla 3-aastased lapsed tasuta.

Tule avasta Muuseumiööl Eesti Lastekirjanduse Keskuse võlumaailma!

Muuseumiöö toimub juba 14 korda. Seda korraldavad igal aastal Eesti muuseumid koos Eesti Muuseumiühinguga. 2023. aastal oli külastajaid ligi 70 000 ning osales 188 muuseumi ja mäluasutust.

Eesti illustratsiooninäitus „Cittadini Creativi“ Bologna südames

Kuni 13. aprillini 2025 on Itaalias Bologna Palazzo d’Accursios avatud Bianka Soe kuraatorinäitus „Cittadini Creativi“, mis toob esile Eesti illustratsiooni ja animatsiooni mitmekesisuse. Näitus on osa Eesti kui tänavuse peakülalise programmist Bologna rahvusvahelisel raamatumessil ja linnafestivali „Boom! Crescere nei Libri“ kavast.

„Näituselt leiab nii tuntud ja hinnatud kunstnike loomingut kui noorte ja alustavate illustraatorite ja animaatorite töid. Eesti illustraatorite loomingut iseloomustab eksperimentaalsus, kujundikeelest kumav huumor ja tugev lastekirjanduse traditsioon. Usun, et see pakub kaasahaaravat visuaalset elamust nii suurtele kui väikestele,“ märkis kuraator Bianka Soe.

„Cittadini Creativi“ ehk loovate linnakodanike näitusel kohtuvad raamatutest välja astunud värvikad tegelased, peegeldades head linna – paika, mis toetab loovust ja aktsepteerib oma elanike ainulaadsust. See kutsub külastajaid kohtuma omapäraste karakteritega, kelle kaudu avaneb illustratsiooni ja linna dünaamiline suhe.

Näitusel osalevad illustraatorid Katrin Ehrlich, Heiki Ernits, Anu Kalm, Kristi Kangilaski, Tiiu Kitsik, Karel Korp, Liisa Kruusmägi, Kadri-Maria Külaots, Madli Lavin, Regina Lukk-Toompere, Lumimari, Viive Noor, Sirly Oder, Eiko Ojala, Triin Paumer, Anne Pikkov, Marja-Liisa Plats, Priit Pärn, Piret Raud, Jaan Rõõmus, Ulla Saar, Pamela Samel, Elina Sildre, Joonas Sildre, Kertu Sillaste, Marju Tammik, Reda Tomingas, Kristina Tort ja Catherine Zarip.

Animaatoritest on esindatud näitusel Liisi Grünbergi, Jaakop Ivaski, Lyza Järvise, Uku Jürgensoni, Rebeka Kruusi, Elise Kruuseli, Ida Lepparu, Kaimar Lompi, Cristo Madissoo, Eiko Ojala, Rael Pikkeli, Piret Potteri, Maria Rakitina, Lilli-Krõõt Repnau, Mia Rulli, Stella Salumaa, Kadi Singi, Kelly Tõnuristi ja Elli Zahradnikova looming.

Graafilise- ja näitusedisaini on teostanud Mikk Heinsoo (Stuudio Stuudio) ning arhitektid Karin Tõugu ja Triin Vaino (b210). Näituse korraldajad on Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Kirjastuste Liit ning seda toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Suursaatkond Roomas, Bologna lasteraamatumess, Bologna linnavalitsus ja Hamelin.

Rohkem saab näituse kohta lugeda Eesti kui messi peakülalise programmi kodulehelt.

Rahvusvahelise lasteraamatupäeva joonistusvõistlus

2. aprillil, H. C. Anderseni sünniaastapäeval tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Sel puhul on on IBBY Hollandi sektsioon läkitanud maailmale sõnumi „Need sõnad kuuluvad sulle, ehkki nad pärinevad minult”. Teksti autoriks on tuntud Hollandi lastekirjanik ja luuletaja Rian Visser, plakati autoriks illustraator Janneke Ipenburg.

Koostöös IBBY Hollandiga kuulutab IBBY Eesti välja joonistusvõistluse „Pildikeel”. Oodatud on luuletusest inspireeritud joonistused lastelt vanuses 7–12.

Fotod töödest palume saata 30. aprillini aadressil ibby.estonia@gmail.com, märkides ära autori nime, vanuse, kooli ja kontakti. Kõikidest töödest luuakse virtuaalne näitus IBBY Eesti FB lehel ja IBBY Hollandi kodulehel. Parimatele on auhinnaks kunstitöötuba mai lõpus Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Loe rahvusvahelise lasteraamatupäeva ajaloost lähemalt siit alalehelt.

2025. aasta plakati saab alla laadida SIIT.

Pildikeel

Kas sa oskad joonistada
sõnu,
asju, millest ma räägin?

Siis joonista
hilist ärkamist,
külma,
tuult,
klompi kurgus
või halba õnne,

joonista köha,
ohet,
värske saia lõhna,
aega,
hetke,
ühe mõtte
algust või lõppu,

joonista kohta, kus kunagi,
kohta, kus mitte kunagi,
kohta, kus kohe varsti
midagi juhtub,

joonista tõukamise valu,
meremaitset.

Ma tahan nii palju kogeda,
näiteks armastust,
hiljem
kunagi, ehk.

Loo mu luuletusest
pilte,
kuid ära unusta:
need sõnad
kuuluvad sulle,
ehkki nad pärinevad minult.

Rian Visser

Tõlkinud Leelo Märjamaa