21. mail tähistame Ira Lemberi 100. sünniaastapäeva. See on esimene kord teha seda ilma temata – lahkus ju kirjanik mullu augustis. Tema pikalt ja viljakalt loometeelt on küllap igaühel oma lemmikud kaasa võtta – olgu need siis luuletused või laulusõnad, detektiivilood või noortejutud. Minu jaoks on kõige armsamad Jannu-lood, mis inspireeritud kirjaniku poja Tõnu mudilas- ja koolipõlvest. Üks põhjusi, miks need nii südamelähedaseks said, on ilmselt asjaolu, et raamat sattus kätte just ajal, kui ise peategelasega samas vanusejärgus olin.
Jannu-raamatus antakse kerges humoristlikus toonis lühilugudena edasi argielu situatsioone. Lember alustab pajatusega sellest, kuidas Jannu, õige nimega Jaanus, endale nime sai. Seejärel räägib kirjanik sellest, kuidas poiss hakkas r-tähte ütlema, hambaarsti ja juuksuri juures käis, lasteaeda läks, sünnipäeva pidas, lugema õppis jne. Lihtsate, iga mudilase elus ette tulevate olukordade tutvustamine annab väikesele lugejale võimaluse enne päriselus uute olukordadega kohtumist nendega raamatulehekülgedel kokku puutuda. Aga lapsel, kes juba näiteks juuksuri juures või hambaarstil käinud, on teost lugedes võimalik oma kogemust Jannu omaga võrrelda.
Ivad, mis mõnusalt voolava jutustamisviisi kaudu, ilma liigse näpuvibutuse või targutuseta väikeste lugejateni jõuavad, on lihtsad ja argised, kuid kindlasti mitte tähtsusetud. Lemberil on ainulaadne oskus need pisikesed situatsioonid tähenduslikuks mängida, igapäevases märkimisväärset näha, seda pjedestaalile tõsta. Ja kuigi aeg on teose ilmumisest saadik oluliselt muutunud, siis maailma avastamine läbi voodis hüppamise, tähtedega tutvumise, ema abistamise ja muude toredate tegevuste on jätkuvalt aktuaalne.
Et Jannu ka kirjanikule endale eriliselt südamelähedane oli, tõestavad esmateosele järgnenud järjelood, mis koondatud kogumikku „Koolipoiss Jannu“ (1981). Aastakümneid hiljem on Lember lugudega veelgi edasi liikunud, pannes kirja vahepeal isaks saanud Jannu poja toimetamised. Kogumikus „Jannupoiss“ pajatakse lapselapse toimetamisest vanaema pilgu läbi.
„Jannu“, Eesti Raamat, 1969 (ill. Heino Sampu)
„Koolipoiss Jannu“, Eesti Raamat, 1981 (ill. Heino Sampu)
„Jannupoiss“ , Canopus, 2010 (ill. Helve Huttunen)
„Jannu“, Canopus, 2026 (ill. Heino Sampu)
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
