Ajakirja „Hea Laps“ innukad lugejad on ilmselt märganud Alvar Jaaksoni vahvaid selgitusi meie mütoloogilisest maailmast. Nüüd on need leidlikud ja lustakad kirjeldused saanud Marju Kõivupuu suurepärased vahetekstid ning kirjastuse Tänapäev vahendusel jõudnud raamatuna ka laiema publikuni.
Mida hakata peale küüntest kübaraga?
Kaitsvalt punases toonis kaante vahelt leiame kõigepealt teemasse juhatava ja teose pealkirja selgitava sissejuhatuse. Jaakson tõdeb siin, et teos toetub kõigile neile, kes mütoloogiat elavana hoidnud, kogunud ja edasi andnud. Teose pealkiri tuleneb asjaolust, et lisaks nähtamatuks tegevale omadusele annab küüntest kübar ka võime näha kõiki maailma asju. Mõistagi sai siis raamat, mis annab võime näha eesti mütoloogiat ja sellest aru saada, kandma sama nime. Raamatu lõpus asub muljetavaldav allikaloend, milles leidub nii varaste kirjameeste Matthias Johann Eiseni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Kunderi kui ka hilisema perioodi folkloristide Oskar Looritsa, Mare Kõiva, Reet ja Mall Hiiemäe jpt teoseid. See tõestab, et autorid on „Küüntest kübara“ valmimiseks teinud põhjaliku uurimistöö. Suurem huviline leiab sellest nimekirjast mütoloogiaalast kirjandust, mille abil oma teadmisi täiendada.
Raamatu sisuosa on jagatud kuueks peatükiks. Esimene neist tutvustab muistseid arvamusi maailma ja taevakehade tekkimisest, teine väega inimesi ja olendeid, kelleks inimesed kehastuvad. Kolmandas peatükis on keskmes inimesesarnased olendid, nagu hiiud, vanapagan, kurat ja koerakoonlased, misjärel avatakse mitmekülgset vaimolendite maailma alustades kodukäijatest ja luupainajatest ning lõpetades murueide tütarde ja näkkidega. Viiendas osas antakse ülevaade mütoloogilistest loomadest, lindudest ja taimedest, kuuendas aga maagilistest esemetest, nagu seitsmepenikoormasaapad, imepeegel ja võluvits. Iga osa alguses on meie tuntuima folkloristi Marju Kõivupuu lühike valdkonda avav vahetekst, mis seob napis vormis kokku folkloorse teadmise ja nähtust tõlgendavad Jaaksoni joonised.
Kuidas käituda kuutõbisega? Miks luua endale ohvriaed? Kuidas tõrjuda tuulispaska? Milline näeb välja kotermann ja miks tuleb karta tema nägemist? Mida hakata peale sõnajalaõie või kaarnakiviga? Kuidas teha kratt, kes sinu eest tööd ära teeks või varanduse kokku tassiks? Kõigile neile küsimustele võib raamatust leida konkreetsed ja kokkuvõtvad vastused. Vahvad skeemid ja joonised koos humoorikate illustratsioonide ja selgitavate lühitekstidega aitavad pärimusreale needki, kel pikema kirjaliku teksti lahtimuukimine keerukas võib olla.
Teksti ja pildi kooskõla avab noortele lugejatele tee pärimuseni
Kui sageli avatakse eesti mütoloogiat noorele lugejale raskes sõnastuses ja pikkade tekstiplokkidena, siis Jaaksoni ja Kõivupuu mõte juhatada noored meie pärimuseni teksti ja pildi harmoonilise põiminguga on kuldaväärt. Visuaalsus, mängulisus, humoorikus, aga ka seostatus tänapäevaga on võtted, mille abil noort lugejat kaasata ja sütitada saab. Kõik need viisid on raamatus kenasti esindatud.
Omamaine pärimus on oluline rahvusliku ja kultuurilise identiteedi kujundaja. Lapsed, kes kohtuvad varakult oma kultuuri muistsete lugude ja kujunditega, tajuvad end tugevamalt osana kogukonnast ja ühisest kultuuriruumist. Mõistes, et meie rahval on oma maailma selgitamise viisid, oma kujutlusolendid ja oma lood, kasvab ühtekuuluvustunne. Tajudes, et kultuur ei ole midagi kauget ja akadeemilist, vaid elav ja mänguline pärand, mis kuulub ka noortele ja mille edasikandmisel on neil oluline roll, on side oma kultuuriga kergem tekkima.
Sündinud on väga vajalik, imeilus ja kasutajasõbralik, meie pärimusest mõnusa eneseirooniaga rääkiv ja seda väärtustav aimeraamat, mis aitab noorel lugejal luua isiklikku suhet oma kultuuripärandiga ning suhestuda sellega intuitiivselt ja mänguliselt. On põhjust rõõmu tunda nii meie rikkaliku ja vaimuka pärandi kui ka selle suurepärase lastele tutvustamise viisi pärast.
Kirjastus Tänapäev 2026, 144 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
