Alates aastast 2019, mil Tiina Laanem on täiskasvanutele kirjutamise kõrval ka meie lastekirjanduses toimetanud, on tema teoseid ikka suure põnevusega oodatud. Osalt kindlasti seepärast, et Laanem kirjutab vanuserühmale, kellele eesti autorid ülemäära palju kirjutama ei kipu, eelistades pigem mudilasi. Laanem tundub aga peamise adressaadina nägevat parimas lugemiseas lapsi – neid, kes juba omandanud mõningase kirjandusteksti lugemise vilumuse ja suudavad hõlmata ka pikema ja keerukama struktuuriga teksti. Eelkõige aga oodatakse Laanemi uudisteoseid küllap seetõttu, et autor suudab põneva, kiirelt areneva sündmustiku ning maheda huumori siduda kaasahaaravate teemadega, mis hetkel ühiskonnas esil on ja lahendusi otsivad.
Kriminaalne sündmustik ja põnevad tegelased
Raamatu „Kuldne Kolmik ja kriminaalid“ sündmustik käivitub samuti kiiresti. Paar nädalat enne suvise koolivaheaja lõppu ilmub Rocco ukse taha võõras suure kohvriga poiss nimega Aliko, kes soovib nende juurde elama asuda, kuna Rocco isa olevat lubanud temast džentelmeni kasvatada. Poiss väidab, et ta on Rocco isa verevenna poeg ja kõik on juba ammu kokku lepitud. Ent isa, kes võiks aidata Roccol asjas selgust luua, ei ilmu õhtul koju. Kui ka järgmisel päeval isa telefonile ei vasta, otsustavad poisid koos Rocco sõbra Lunaga asja uurima hakata. Siis veel ei tea end hiljem Kuldseks Kolmikuks nimetav uurimisrühm, et neil tuleb rinda pista ärritunud mesilastega, lüpsta kitse, põgeneda kuke eest ning mis kõige olulisem, võitu saada häbematutest kurjategijatest, kel pole mingit austust ühegi elusolendi vastu.
Teose peategelastest Roccost, Alikost ja Lunast moodustub põnev kamp. Igaüks neist on omamoodi: Rocco tagasihoidlik, ettevaatlik ja mõtlik, Aliko kiire, särtsakas ja julge ning Luna ettevõtlik, nupukas ja tegutsemishimuline. Ja kuigi tundub, et nii erinevad loomused kuidagi kokku klappida ei saa, tõestatakse sündmustiku jooksul korduvalt just vastupidist. On ju igaühel oma tugevused, mis aitavad noori lahendusele tasapisi, kuid järjepidevalt lähemale.
Omaette tegelaseks tõuseb Tartu linn. Muidugi mõista räägitakse sellega seoses Tartu Ülikoolist ja teadusest, Vanemuise teatrist ja Toomemäest, kuid huvitaval kombel esineb ka laiemale üldsusele vähem tuntud, kuid värvikamaid kohti, nagu Püssirohukelder, Aparaaditehas või Kaitseväe Akadeemia, mis tavapäraselt lasteteostesse ei jõua ja mille kaudu linna määratlema ei kiputa. Tartu linna kõrval mängib sündmustikus olulist rolli ka Kavastu. Nii mõjubki autori pühendus Tartumaa lastele igati asjakohaselt.
Lugu loo sees
Kriminaalse sündmustiku pealiskihiga paralleelselt räägib autor hoopis teistsugust lugu. Tähelepanelik lugeja märkab ehk juba esimesel lugemisel neid väikseid vihjeid, mida autor tasapisi peasündmustiku vahele pikib. Nii oskab ta ehk juba kohe küsida küsimusi, nagu miks on Rocco kaotanud tahtmise jalgrattaga kihutada, miks ei käi ta enam jalgpallitrennis või kuidas tal on nii tihe side isa töökaaslaste ja sõpradega. Neil aga, kes põnevat pealislugu endasse ahmides detailidele ülemäära ei keskendu, tekib peale lõpplahenduseni jõudmist vastupandamatu soov raamatut uuesti lugeda, et neile küsimustele vastused leida.
Tiina Laanemi lasteraamatuid on ikka iseloomustanud soe ja tähelepanelik pilk lapse argimaailmale ning eriline tundlikkus nende suhtes, kes mingil põhjusel teistest erinevad või kõrvale jäävad. Tema lugudes põimuvad sõprus ja peresuhted suuremate küsimustega, nagu kuuluvus, erinevuste aktsepteerimine ja põlvkondadevaheline mõistmine. Tõsiseidki teemasid oskab Laanem käsitleda loomulikult, ilma et need muutuksid pealetükkivalt õpetlikuks või ülemäära raskepäraseks. Teisiti ei ole see ka tema värskes raamatus, kus keskendutakse enam lähedase kaotusele ja sellest valust ülesaamisele, muutustele ja nendega harjumisele ning üksindusele ja enese taasavamise julgusele. Oluline on enda avada, et leida uusi sõpru ja selgitada tundeid – ainult nii on võimalik vähendada kaotusvalu ja ületada ligihiilivat üksindust, näikse kirjanik noorele lugejale sisendavat.
Vahvad illustratsioonid
Eraldi väärivad äramärkimist Sirly Oderi illustratsioonid. Kui kaanepilt välja arvata, on tegemist mustvalgete piltidega, mis sobib vanusegruppi arvestades kenasti – läbivalt värvilised võiksid mõjuda siin ehk liiga lapsikultki. Oderi oskus tekstiga tööd teha on ikka olnud silmapaistev ja süvenemisest ei ole puudu sellegi teose illustreerimisel: valitud stseenid on asjakohased, vaatenurgad huvitavad, detailid humoorikad. Tekstis sisalduv dramaatika on kenasti piltides edasi antud, vaadakem kasvõi mesilaste eest põgenemise stseeni või sõgedat kukke. Samuti oskab Oder hästi luua kõhedat meeleolu, olgu siis ainult pimedas vilkuvaid silmavalgeid kujutades või ka esitades tervet kurikaela portreed.
On öeldud, et kunstiteos on õnnestunud siis, kui see suudab sind ühekorraga rõõmustada ja nukraks teha, vihastada ja võimestada. Laanemi ja Oderi „Kuldne Kolmik ja kriminaalid“ täidab need tingimused kahtlemata.
Illustreerinud Sirly Oder
Kirjastus Sidrunid ja Siilid 2026, 172 lk
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm
