fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Karl Eduard Sööt

Biograafia

Karl Eduard Sööt (1862–1950) sündis Tartu lähedal Raadi vallas Lohkva külas. Ta alustas oma kooliteed Tartu õpetajate seminari algkoolis, lõpetas Tartu kreiskooli ja täiendas end vabakuulajana Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas. K. E. Söödi elu jäi ka peale õpinguid tihedalt Tartuga seotuks. Ta oli mitmete rahvuslike organisatsioonide (Vanemuise Selts, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Põllumeeste Selts jt) asutajaliige, panustas aktiivselt kultuuriellu ja tegutses ajakirjanikuna ajalehtedes Olevik ja Postimees. Sööt oli tuntud ka oma hea ärivaistu poolest, 1895. aastal asutas ta oma trükikoja, kirjastuse ja raamatupoe. Eesti Vabariigi ajal müüs ta ettevõtted maha ja keskendus edaspidi kutselisele kirjanikutööle.

K. E. Sööti võib pidada rahvalaulule omase vormitraditsiooniga lasteluule alusepanijaks, kelle sulest on pärit palju üldtuntud lastelaule. Sööt ammutas oma lastevärsside loomiseks inspiratsiooni folkloorist ning andeka interpreteerijana iseloomustab tema luulet rütmikus, sonoorsus ning kõla‑ ja lausekujundite rohkus. Seetõttu on nii mõndagi tema luuletust peetud ehtsaks rahvaluuleks. Sööt oli ka esimene luuletaja, kes oma loomingus lõi lapsega emotsionaalse kontakti, arvestades väikelapse iseärasusi ja teda ümbritsevat maailma. Nii võib tema loomingus leida lapse esimeste sammude ja mängude („Piitsavarrel ratsutamas“, „Ratas tahab rautada“) ning sõnavigurite ja retooriliste küsimuste („Krokodill“, „Küsimused“) värsistusi, aga ka loodusnähtusi ja loomi kujutavaid lasteluuletusi („Allik“, „Kase kuld“, „Uudishimulikud kassid“, „Laps kiisule aabitsat õpetamas“). Tema hällilauludele pole tänaseni võrreldavat, tuntumad neist („Uni tuleb“, „Ehatäht kiirgab“, „Äiu, lahke lapsukene“) on olnud lapsepõlvekaaslasteks mitmele põlvkonnale.

1923. aastal ilmus Söödilt omas ajas küllaltki harukordne ja lastekirjanduse ajaloos märgilise tähendusega lastevärsikogu „Lapsepõlve Kungla“. Hiljem on ilmunud „Lastelaule“ (1949), „Lastelaulud“ (1955), „Äiu, lahke lapsukene“ (1969), „Upa, upa oalilli“ (1972, 2018) jmt. kogumikud.

Luunja vald annab alates 1988. aastast välja Karl Eduardi Söödi nimelist lasteluule auhinda. Auhinna on pälvinud paljud armastatud luuletajad nagu Leelo Tungal, Ellen Niit, Ilmar Trull, Lehte Hainsalu jt.

 

Profiilifoto: Parikas. ERM Fk 899:203