Hüppa põhisisu juurde

Jaanuar 2015. David Walliams „Gängstamemm”

Inglise koomik ja näitleja David Walliams (1971) on alates 2008. aastast muu tegevuse kõrvalt ka lasteraamatuid kirjutanud. Hiljuti sai üks tema kümnekonnast ilmunud teosest – „Gängstamemm” ka eesti keeles kättesaadavaks. Nagu see, kannavad teisedki Walliamsi raamatud intrigeerivaid pealkirju nagu „The Boy in the Dress”, „The Slightly Annoying Elephant”, „Ratburger”, „Demon Dentist”. Kaks viimast on saanud kodumaal koguni aasta lasteraamatu auhinna (Children’s Book of the Year by the Specsavers National Book Awards). „Gängstamemm” ilmus Inglismaal 2011. aastal, paar aastat hiljem jõudis see filmina kohalikele teleekraanidele.

Teose peategelaseks on 11-aastane Ben, kes peab iga nädal korra, kui ta vanemad välja lähevad, ööseks vanaema poole jääma. Benile tundub tüütu reedeõhtuid kapsasupi, sõnamängu ning karvase lõua, kuuldeaparaadi ja proteesidega vanaema seltsis veeta. Hoopis ahvatlevamad tunduvad tulevikus terendavad õhtud sõpradega bussijaamas jõlkudes. Kõik aga muutub, kui poiss avastab küpsiseid otsides hulga juveele. Ta asub vanaema jälitama ning märkab peagi, et tema kapsalõhnaline lillelise kleidiga vanamemm pole sugugi see, kellena poiss teda senini näinud on. Varsti ei jõua Ben ära oodata, mil ta taas vanaema juurde viiakse. Vanaema ja lapselaps veedavad koos põnevaid ja vastastikku paljupakkuvaid tunde jutustades ja kuulates.

David Walliamsi teos on kui ülemlaul vanaemadele ja nende olulisele rollile laste elus. Köitvalt ja südamlikult kirjeldab autor vanaema soovi teha kõik, mis ta suudab, et lapselaps teda enam igavaks ei peaks ning taas tema vastu huvi tunneks.

Kirjanik valdab suurepäraselt sõna. Tema jutt on vaimukas ja särav, sisaldades intrigeerivalt värskeid võrdlusi, köitvaid kirjeldusi ja värvikat karakterkujutust. „Gängstamemme” tegelaste hulgas pole ühtegi tavalist, normaalset, igavat inimest – võtkem kasvõi võistlustantsust vaimustunud küünetehniku ametit pidav ema või naabrivalve sildi all tegutsev nuhkiv naaber. Kuigi autor viitab elu kitsaskohtadele ja inimeste puudustele, on tegemist ometi sooja ja südamliku huumoriga. Kirjanikul jätkub mõistmist ka kõige veidramatele tegelastele.

„Gängstamemm” ei jäta kedagi külmaks, kuna käsitletavad teemad on universaalsed ja olulised igas vanuses lugejaile. Teoses on nii nakatavalt naljakaid kui ka hingematvalt kurbi hetki. Õnneks ei keskendu autor neist ühelegi üleliia, vältides nõnda tunnete ülepaisutust. Olulisemaks kui öeldu saab ridade vahele peidetu.

Oma lastekirjanduslikus loomingus on David Walliams teinud koostööd kahe tuntud inglise kunstnikuga: Quentin Blake’i ja Tony Rossiga. „Gängstamemme” on illustreerinud must-valget koloriiti ja karikeerivat stiili kasutav Tony Ross, kes armastab teksti laiendada vahvate humoorikate skeemide, graafikute, plaanidega jms. Pilt ja sõna ei eksisteeri teineteisest eraldiseisvalt, vaid sulanduvad ühte, muutes teose terviklikuks.

Tõlkinud Ehte Puhang
Illustreerinud Tony Ross
Välja andnud kirjastus Tänapäev
200 lk

Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija

Loe lähemalt

Jätkuvad teematunnid „Minu esimesed triibulised”

Eduard Vilde raamat „Minu esimesed triibulised” tähistas hiljuti väärikat juubelit – 110 aastat esmakordsest ilmumisest.
Sellega seoses korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eduard Vilde muuseum ja Õiguskantsleri Kantselei koostöös teemanädala. Kuna käsitletud teemad pakkusid koolidele huvi, siis otsustasime ettevõtmist korrata.

10., 11. ja 13. veebruaril 2015 ootame 3.–4. klasse teematundi, kus räägime E. Vildest, tema teosest ja raamatus käsitletava erinevustest ajaloos ja tänapäeval. Arutleme lastega nende õiguste, võrdsuse, probleemide ja märkamise üle. Lahendame loovülesandeid ja lõpetuseks teevad lapsed grupis käelise loovtöö.

Teematund on tasuline ja maksab lapse kohta 1 euro.

Kohtade arv on piiratud. Ühes teematunnis osaleb korraga kahe klassi jagu lapsi

Teematund kestab ca 70-80 minutit.

Hetkel on kõik ajad broneeritud.

Registreerimine ja lisainfo:
Katrin Tõnisson
Eesti Lastekirjanduse Keskus
katrin@elk.ee, tel 617 7233

Loe lähemalt

Koolitused lapsevanematele „Laste lugemishuvist ja -raskustest”

Eesti Lastekirjanduse Keskuses algavad koolitused, kus keskendutakse lapse lugema õpetamisele ja sellega seonduvale. Erinevatel aktiivselt kaasa rääkima kutsuvatel koolitustel antakse praktilisi soovitusi, kuidas äratada ja toetada laste lugemishuvi, kuidas õppida mänguliselt lugema, millised on laste peamised lugemisraskused ja kuidas neid ennetada. Lugedes saab laps teada palju uut ja huvitavat, laieneb sõnavara ja areneb õigekirjaoskus. Toetades lugemist toetab täiskasvanu ka lapse hariduse omandamist.

Koolitustele oodatakse osalema lapsevanemaid ja ka teemast huvitatud lastega tegelevaid spetsialiste.

Lugemisalaseid koolitusi ja diskussioone viivad läbi Eesti Lugemisühingu aktiivselt tegutsevad praktikud ja eksperdid.

  • Laupäeval, 24. jaanuaril kell 12.00
    Maili Liinev / Eesti Lugemisühing, Hooling
    Lapsed lugema rõõmu ja mänguga : lugemishuvi, lugemiseeldused, sõnavara ja raamatutegevused
  • Laupäeval, 21. veebruaril kell 12.00
    Liina Velner / Eesti Lugemisühing, eralogopeed Sauel ja Tallinnas
    Lugema õppimise võlud ja valud : lugemisoskusest ja lugemisraskusest
  • Laupäeval, 14. märtsil kell 12.00
    Jelena Madisson / Eesti Lugemisühing
    Kuidas laps raamatu vaatajast lugejaks areneb
  • Laupäeval, 28. märtsil kell 12.00
    Kadi Lukanenok / Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool
    Kui lugema õppimine valmistab raskusi
  • Laupäeval, 9. mail kell 12.00
    Anneli Laamann / Eesti Lugemisühing
    Mängides lugema : laste lugemis- ja kirjutamisoskuse areng ja selle toetamine eelkoolieas

Suure huvi tõttu toimuvad lisakoolitused ka aprillis:

  • Laupäeval, 18. aprillil kell 12.00
    Maili Liinev / Eesti Lugemisühing, Hooling
    Lapsed lugema rõõmu ja mänguga : lugemishuvi, lugemiseeldused, sõnavara ja raamatutegevused
  • Laupäeval, 25. aprillil kell 12.00
    Anneli Laamann / Eesti Lugemisühing
    Mängides lugema : laste lugemis- ja kirjutamisoskuse areng ja selle toetamine eelkoolieas

Koolitused toimuvad Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn). Eelregistreerimine aadressil katrin@elk.ee või telefonil 617 7233.

Koolitustel osalemine on tasuta.

Koolitustega samal ajal saavad lapsed alates 5. eluaastast tegutseda lastekirjanduse keskuse perehommikul (osavõtutasu 1,80€).

Koolituste sarja toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loe lähemalt

Detsember 2014. Kairi Look „Lennujaama lutikad ei anna alla”

Kairi Look pole lastekirjandussõbrale tundmatu nimi. Mõni aasta tagasi ilmunud debüütraamat „Leemuripoeg Ville teeb sääred” (2012) tunnistati kriitikute poolt üksmeelselt õnnestunuks. Peagi teenis teos ka noorte lugejate armastuse ning tõlgiti saksa keelde. Käesoleva aasta lõpul aga ilmus noorelt autorilt koguni kaks raamatut: väikelaste jõululugu „Peeter, sõpradele Peetrike” ning põnevusjutt „Lennujaama lutikad ei anna alla”. Neist viimase käsikiri saavutas tänavusel lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat” esikoha.

Raamatu tegelaskond on nii eesti kui ka maailma lastekirjanduspildis pigem haruldane. Pole just palju teoseid, milles tegutseks terve kogukond putukaid. Ja kui putukad kord tegelasteks valitakse, satuvad olulisse rolli just meeldivamad loomakesed nagu mesilased, sipelgad või lepatriinud. Kairi Look on aga kandvatesse osadesse valinud enamuse arvates ebameeldivad väikeloomad – kirbud, lutikad, prussakad jne. Teose peategelaseks on lutikapoiss Ludvig, kes pärineb lennujaama lutikate uhkest soost. Sündmustiku käivitajaks on vanasse lennujaama saabuv puhtusekontroll pedantse härra Tangensi isikus. Kuna loomakesed lageda taeva alla sattuda ei taha, otsustavad nad lennujaama päästa ja selle ise läikima lüüa.

Kairi Loogi suurimateks voorusteks on tema värvikas sõnavara ja hea tegelastunnetus. Ta seob osavalt putukate kogukonna inimühiskonnaga, leides neis rohkelt ühiseid jooni, kuid osutab võluvalt ja humoorikalt ka ühe või teise seltskonna tegutsemise ja toimimise kitsaskohtadele. Oma uue raamatuga näikse kirjanik ütlevat, et kõik on suhteline ning palju sõltub sellest, millisest vaatepunktist probleemi lahata. Üks aga, mis kindlamast kindel – „koostöös ja planeerimises peitub edu võti” (lk 196) ning ilma sõpradeta pole rõõm edust mitte midagi väärt. Need peale raamatu lugemist kõlama jäänud tõeterad kehtivad ühtmoodi nii putukate kui ka inimeste maailmas.

Teos on oskuslikult struktureeritud. Lugu on jagatud proloogiks ning kolmeks osaks, millest esimene tutvustab tegelaskonda, teine jutustab lennujaama koristamisest ning kolmas puhtusekontrollist. Iga osa jaguneb noore lugeja vastuvõtuvõimet arvestavateks peatükkideks. Sageli lõpevad peatükid huvikonksuga, mis innustab raamatut üha edasi lugema. Kahju ainult, et pole lisatud sisukorda. See aitaks paremini teose ülesehitust tunnetada ning hõlbustaks pärast lugemist märgatavalt meeldivate kohtade ülesleidmist.

Raamatu on illustreerinud multitalent Kaspar Jancis, kes muusika, lavakujunduse, animafilmi ja paljude muude tegemiste kõrvalt aeg-ajalt ka lastekirjandusse eksib. Ja tore on! Lisaks fantaasiarikkale ja põnevale autoriraamatule „Seiklus Salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas” (2010), mis muide samuti pajatab putukate värvikast elust, on ta illustreerinud näiteks ka Kätlin Vainola lasteraamatu „Ville” (2006) ning Jaanus Vaiksoo luulekogu „Supipotikarneval” (2012). „Lennujaama lutikate” piltide jaoks on Kaspar Jancis valinud jõulised värvid. Iga tema joonistatud tegelane on omanäoline karakter – värvikas ja värske. Vahvad, humoorikad, väikeste vimkadega pildid laiendavad teksti ning avardavad lasteraamatuillustratsiooni piire.

Illustreerinud Kaspar Jancis
Välja andnud kirjastus „Tänapäev”
208 lk

Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija

Loe lähemalt

Aasta Rosina auhinna pälvisid Maris Pruuli ja Regina Lukk-Toompere raamatu „Maiasmoka atlas” eest

Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 4. detsembril 11. korda üle Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks raamatu „Maiasmoka atlas” (Regio, 2014), mille teksti on kirjutanud Maris Pruuli ja illustreerinud Regina Lukk-Toompere .

„Maiasmoka atlas” rändab läbi 52 riigi ning tutvustab nende maade komme ja maiustusi. Magusasõpradega jagatakse teadmisi, kes leiutas martsipani, milline kommivabrik on sõda pidanud, kus süüakse samblikukomme, kus nätsutati esimest korda närimiskummi ja palju muud põnevat. Raamat on ahvatlevalt illustreeritud ja hästi kujundatud. Žürii tõstis esile uudset teemakäsitlust, koguperekesksust ja atlase head teostust. Ühtlasi on see esimene Aasta Rosina auhinna pälvinud aimeraamat.

„See raamat on sobiv nii väikestele kui suurtele, nii ettelugemiseks kui ka ise lugemiseks ja muidugi niisama uurimiseks,” täiendab lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone. „See raamat on täiesti vältimatu kirjavara kõikidele reisisellidele. See raamat teeb maailma suuremaks ja paremaks ning selle lugeja targemaks.”

Autoreid tunnustati traditsiooniliselt kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga.

Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.

Täiendav info:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
Tel 617 7230
triin@elk.ee

Loe lähemalt

Paabeli Torni auhinna sai tõlkija Indrek Koff

2. detsembril 2014 andis Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond Lastekirjanduse Keskuses üle Paabeli Torni auhinna. Auhinna eesmärgiks on esile tõsta väärt tõlkekirjandust lastele ja noortele. Aasta jooksul (1. oktoober 2013 – 30. september 2014) ilmunud teostest valis žürii välja viis nominenti ja nende hulgast võiduraamatu. Teose autor ja tõlke avaldanud kirjastus saavad audiplomi, tõlkija lisaks sellele ka rahalise preemia.

Tänavuse tõlkeauhinna pälvis Indrek Koff Jean-Claude Mourlevat’ teose „Ookeani kutse” tõlke eest. Jean-Claude Mourlevat on tunnustatud prantsuse kirjanik ja 2014 nomineeritud Anderseni preemiale. Indrek Koffi aastatepikkune tõlketöö on eesti lugejani toonud palju väärtuslikku eri kultuuriruumidest ja keeltest. Raamatu „Ookeani kutse” on välja andnud kirjastus Draakon&Kuu, toimetanud Rein Põder.

Teised Paabeli Torni auhinna nominendid on Katri Kirkkopelto „Molli”, tõlkija Jaak Rüütel, kirjastus Helios; Ulf Starki „Vilista mulle, Johanna”, tõlkija Ülle Kiivet, kirjastus Koolibri; Jo Nesbø „Doktor Proktori ajavann” ja „Doktor Proktor ja maailmalõpp”, tõlkija Minna Salmistu, kirjastus Varrak ning Salla Simukka „Punane nagu veri”, tõlkija Kadri Jaanits, kirjastus Pegasus.

Žüriisse kuulusid Mare Müürsepp (esimees), Edward Kess, Krista Kumberg, Maire Iro ja Anneli Laamann.

Täiendav info:
Mare Müürsepp, Paabeli Torni žürii esimees, tel 510 2148
Leelo Märjamaa, IBBY Eesti osakonna president, tel 538 6089

Loe lähemalt

Lastejutuvõistlus „Minu esimene raamat” 2015

Eesti Lastekirjanduse Keskus, kirjastus Tänapäev ja ajakiri Täheke kuulutavad taas välja algupärase lastejutuvõistluse „Minu esimene raamat”.
1. Lastejuttude sihtgrupp on 5–9 aastased lapsed.
2. Jutustuse pikkus on 4–6 autoripoognat (160 000–240 000 tähemärki koos vahedega)
3. Planeeritud auhinnafondi suurus on 3000 eurot. Lisaks auhinnatud ja/ või äramärgitud töödele on žüriil õigus välja anda eripreemiaid.
4. Käsikirju ei tagastata ega retsenseerita.
5. Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Ümbrikule samuti kirjutada märgusõna. Võimalusel palume mitte kasutada spiraalköidet.
6. Võistlustöid oodatakse 1. maiks 2015. Pühade tõttu võib käsikirju kohale tuua ja saata veel ka 4. mail. (Kehtib 4. mai postitempel.)
7. Võitjad kuulutatakse välja 2015. aasta suve lõpus.

Käsikirjad palume saata või tuua aadressil:
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn

Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus, Anu Kehman, tel 6177 234, anu@elk.ee
Kirjastus Tänapäev, Tauno Vahter, tel 6691 894, tauno@tnp.ee
Vaata eelmiste aastate tulemusi siit.
Loe lähemalt

Kutsume seminarile „Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni”

Kreutzwald, Fr. R. „Rõugutaja tütar”, 2008, segatehnika1. detsembril 2014 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses Tallinnas, Pikk tn 73 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma seminar „Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni”.

Seminar keskendub muinasjuttude ning laste- ja noortekirjanduse omavahelistele suhetele. Vaatluse all on fantaasiakirjandus, noorteromaan ning õnne ja vägivalla teema muinasjuttudes ja lastekirjanduses. Ettekannetega esinevad kirjandusteadlased ja folkloristid, lugude uurijad ja vestjad: Risto Järv, Pille Kippar, Krista Kumberg, Mari Niitra, Piret Päär, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan.

Lisaks ettekannetele ja arutelule tutvustatakse muinasjuttude uurimise töörühma poolt valminud väljaandeid: teaduslikku antoloogiat „Eesti muinasjutud I: 2. Imemuinasjutud” (Eesti Kirjandusmuuseum), lastele mõeldud muinasjutukaarte „Head Eesti muinasjutud” (Loovhoog OÜ) ning autosõitjatele suunatud CD-ekstra formaadis audio- ja tekstiväljaannet „Linda kivist Lilla Daamini” (Eesti Kirjandusmuuseum), milles saab lugeda ja kuulata Piret Pääri ja Anne Türnpu esituses kohajutte Tallinna ja Tartu vaheliselt teelt.

Seminari korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, Kultuuriteooria tippkeskus ning Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Osavõtt on tasuta, palume eelnevalt registreeruda tel 617 7231 või elk@elk.ee hiljemalt 28. novembriks.

Igal aastal eri paigas korraldatav muinasjutuseminar toimub viiendat korda. Vaata ka eelmisi seminariteemasid veebilehelt.

Lähem info:
Risto Järv, Eesti Kirjandusmuuseum, tel 5190 4371, risto@folklore.ee
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7230, triin.soone@elk.ee

 

Kava

10.30 Mari Niitra. Muinasjutud fantaasiakirjanduse nurgakivina
11.00 Reeli Reinaus. Noorteromaan kui tänapäeva muinasjutt
11.30 Krista Kumberg. Kuidas heast paremat teha, ehk muinasjuttude töötlemisest
12.00 Risto Järv. Värvid, vägivald ja väljaanded: muinasjutukogumike koostajate muresid

12.30 Puhkepaus

13.00 Pille Kippar. Mis teeb looma õnnelikuks: Eesti loomamuinasjutud
13.30 Kärri Toomeos-Orglaan. Õnnelik lõpp
14.00 Piret Päär. Mis teeb jutuvestja õnnelikuks?
14.30 Seminari kokkuvõte

Olete oodatud!

Loe lähemalt

Hille Karmi lasteraamatute esitlus 24. novembril

Karm-Nae-sarabkiEsmaspäeval, 24. novembril 2014 kell 12 esitletakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Hille Karmi kahte lasteraamatut.

Näe, särabki!
Argo, 2014
Lugu Johanna ja Johannese pere juhtumistest, milles on tegelased ka küünlad, mis ema on köögiriiulile toonud. Kõik teised küünlad saavad üksteise järel näidata, kui tähtsad nad on – Johannese sünnipäevatordil ja ka siis, kui elekter ootamatult kaob.  Väike punane küünal aina ootab ja ootab oma korda, kuni lumisel jõuluõhtul läheb kogu pere küünlaid süütama surnuaeda. Ja siis…
Tõsise, aga ometi helge sisuga raamat. Värvilised illustratsioonid on teinud Reet Helisabeth Karm.

Kui vanaema väike oli
Fookus Meedia OÜ, 2014
Vanaemade lapsepõlvelugude aluseks on nii autori enese kui ka ajakirja Tiiu lugejate tõestisündinud lood, mis kirjanik on voolinud juttudeks. Lastele teevad vanaemade pajatused ajaloo lähedasemaks ja värvikamaks, emad-isad meenutavad enesegi lapsepõlve, vanaemad-vanaisad kogevad lugedes äratundmisrõõmu. Lahe lugemine kogu perele!
Raamatu on illustreerinud Jaan Rõõmus.

Lisainfo:
Hille Karm, tel 554 6144, hillekarm49@gmail.com

Loe lähemalt

Koolinoorte kirjandusliku mälumängu võitis Tallinna Muusikakeskkooli esindus

Kolm-rmt-kKirjandus- ja teatrimälumäng „Seiklusjutud” kulmineerus 18. novembri õhtul Eesti Lastekirjanduse Keskuses põneva finaaliga.

Neli finalisti lahendasid sõnasegadikku, näitasid teadmisi kolme seiklusraamatu ja kultuuriasutuse osas ja seletasid kehakeele abil eesti vanasõnu. Suurimat elevust tekitas aga kodune ülesanne, kus noored valmistasid ette 4-minutilise katkendi Rudyard Kiplingi „Džungliraamatu” põhjal. Etteasted olid eriilmelised ning kavalalt lahendatud – leidus nii kaasajastatud lugusid kui ka selliseid, kus džungliloomad kõnelesid muusikainstrumentide kaudu.

Põneva finaali võitis ühe punktiga Tallinna Muusikakeskkooli 6. klassi võistkond koosseisus Anna Lotta Karu, Tuule-Helin Krigul, Säde Meres, Lilit Laas ja Margot Salumets. Võistkonda juhendas õpetaja Ene Talisaar. Teiseks jäi Tallinna Kristiine Gümnaasium, kolmanda koha sai Tallinna Lilleküla Gümnaasium ning neljanda Saue Gümnaasium. Kõik finalistid said auhindu Rahva Raamatult, kirjastustelt Draakon ja Kuu ning Tänapäev, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumilt ning NUKU teatrilt ja muuseumilt.

Mälumäng toimus Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning NUKU teatri koostöös. Mängu küsimused koostas Gulliver ehk Jaak Känd, kes on sarnaseid mänge Pärnus korraldanud juba üle kümne aasta. Korraldajad plaanivad mälumängudega jätkata ka edaspidi.

Lisainfo
Hannele Känd
NUKU teatri kommunikatsioonijuht
5669 8839 / 6679 509
hannele.kand@nuku.ee

 

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee