Hüppa põhisisu juurde

Lasteraamatute illustratsioonide näitus Hiiumaal

7. juunil kell 17 avatakse Kärdla Kultuurikeskuse sammassaalis lasteraamatute illustratsioonide näitus „Piltidega imet tabamas“. Näitust korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös Hiiumaa kirjandusfestivaliga teist aastat järjest ja see jääb avatuks kuni suve lõpuni.

„Käesolev näitus on juba teine, mille seoses Hiiumaa kirjandusfestivaliga Kärdlas avame. Esimene oli 2023. aasta suvel. Näitus ei ole suur, aga loodame, et see pakub huvi ja rõõmustab nii lapsi kui ka nende vanemaid ja pakub vaheldust nii kohalikele kui ka suvehiidlastele, keda on Hiiumaal suvekuudel vist enamgi kui kohalikke. Nii nagu eelmise suve näitus, hakkab seegi sügisest mööda Eestit rändama ja loodetavasti leiab kõikjal sooja vastuvõtu, “ märkis näituse kuraator ja lastekirjanduse keskuse kunstiekspert Viive Noor.

Näitusel osalevad Katrin Ehrlich, Kadri Ilves, Tuulike Kivestu-Rotella, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg, Gerda Märtens, Viive Noor, Margit Saluste ja Catherine Zarip.

Kärdlas saab näitust näha kuni 26. augustini ja seejärel läheb see rändama üle Eesti.

Pildil Viive Noore illustratsioon

Head Read lastekirjanduse programm keskuses

29. maist 2. juunini toimuv Tallinna rahvusvaheline kirjandusfestival HeadRead võõrustab tänavu ligi 30 väliskülalist, kelle hulgas on nii kirjanikke, illustraatoreid kui ka teiste kirjandusfestivalide kuraatoreid. Festival toob ka Eesti Lastekirjanduse Keskusesse mitmeid põnevaid esinejaid.

Kolme päeva jooksul (29.-31. maini) esinevad keskuses kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominendid lastekirjanduse kategoorias Leelo Tungal, Maian Kärmas, Anti Saar, Mari Teede ja Margus Haav. Samuti saab lastekirjanduse keskuses kohtuda mõne välismaa kirjaniku ning illustraatoriga, kelle raamatuid on ka eesti keelde tõlgitud. Keskusesse tulevad külla näiteks  „Kirbu-Krantsi“ raamatusarja autor Marc Boutavant Prantsusmaalt, „Molli“ raamatusarja autor Katri Kirkkopelto Soomest ning raamatu „Mis juhtus Leoga?“ autorid Stefan Boonen ja Melvin Belgiast.


Kolmapäev, 29.05.2024

Kell 10 rõdusaalis – Maian Kärmas ja „Manilundila“

Kell 10 muinasjutupööningul – Katri Kirkkopelto ja „Molli“ (tõlge)

 Kell 12 rõdusaalis – Leelo Tungal ja „Laste maitse“ 

 Kell 12 muinasjutupööningul – Marc Boutavant ja „Kirbu-Krants“ (tõlge)


Neljapäev, 30.05.2024

Kell 10 rõdusaalis – Anti Saar ja Alvar Jaakson „Kuidas istuda, kuidas astuda“

 Kell 12 rõdusaalis – Mari Teede, „Ingmar ja meri“

 Kell 12 muinasjutupööningul – Margus Haav ja Tuulike Kivestu-Rotella, „Hundiema ühepajatoidu saladus“


Reede, 31.05.2024

Kell 10 rõdusaalis – Marc Boutavant ja „Kirbu-Krants“ (tõlge)

Kell 10.00 muinasjutupööningul – Katri Kirkkopelto ja „Molli“ (tõlge)

 Kell 11.30 muinasjutupööningul – Marc Boutavant ja „Kirbu-Krants“ (tõlge)

Kell 11.30 rõdusaalis – Stefan Boonen ja Melvin „Mis juhtus Leoga?“ (tõlge)

Kell 13.00 muinasjutupööningul – Stefan Boonen ja Melvin „Mis juhtus Leoga?“ (tõlge)

Lugemissoovitused suvevaheajaks

Oleme täiendanud suvelugemise soovituste nimekirja lastekirjanduse keskuse kodulehel. Siit leiab lugemissoovitusi 1. –9. klassi õpilastele. Nimekirjad saab vajadusel lehelt ka alla laadida. Vaata raamatusoovitusi siit.

Foto: vabavara Pexel (Pixabay)

Tänavuse Söödi lasteluuleauhinna sai Leelo Tungal

Neljapäeval, 16. mail kuulutati Luunjas välja Karl Eduard Söödi nimelise lasteluuleauhinna järjekordne laureaat. Seekord pälvis auhinna Leelo Tungal luulekogu „Laste maitse” eest. Laste lemmiku tiitel kuulus Tiiu Kitsikule raamatu „Musterpere“ eest.

Preemia saaja valis välja luule- ja raamatuillustratsioonide ekspertidest koosnev žürii, kuhu kuulusid Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Kunstnike Liidu, Luunja keskkooli, Luunja raamatukogude ja preemia algatajate esindajad. Laste preemia valisid 2023. aastal lastele mõeldud luuleraamatute seast välja Luunja valla lapsed.

Lasteluuleauhinna pälvinud luulekogust „Laste maitse“ (Tammerraamat 2023) leiab armastatud poetessi Leelo Tungla luuletused koolilastele. Need on inspireeritud eesti vanasõnadest ning aitavad ütlusi lahti mõtestada ja neile värske nurga alt  läheneda. Jüri Mildebergi graafilised joonistused lisavad omalt poolt mõtlemisvabadust.

K. E. Söödi nimeline preemia antakse eelmise aasta parima lasteluulekogu autorile ja illustraatorile. K. E. Sööti võib pidada meie täisväärtusliku kunstlasteluule üheks algatajaks, kes sai inspiratsiooni oma lastevärsside loomiseks folkloorist. Sööt oli pärit Tartumaalt Luunjast ning tema nimelist lasteluule preemiat annab alates aastast 1988 välja Luunja vallavalitsus. Tänavu anti auhinda välja 35. korda.

Varasemate preemia laureaatide hulka kuuluvad Anti Saar, Indrek Koff, Olivia Saar, Ilmar Trull, Aidi Vallik ja paljud teised. Leelo Tungal on selle preemia pälvinud tänaseks neljal korral.

Öös on vabadust – muuseumiöö lastekirjanduse keskuses

Lastekirjanduse keskus ootab Muuseumiööl, 18. mail vabadust otsima. Meie maja on avatud kell 18-23, töötab ka raamatukogu, kust saab raamatuid laenutada. Sissepääs Muuseumiööl on 1 euro, alla 3-aastastele lastele tasuta.

Seiklushimulisi ootab ees otsimismäng, kus lapsed saavad nuputades end proovile panna. Pööningul on avatud kohvik ja mängunurk lastele ning puhkenurk  vanematele.

Kell 18.30 ootame Varakambrisse mudilastundi pere kõige pisemaid. Oodatud on 2–4-aastased põngerjad, et koos raamatulugu kuulata, mängida ja meisterdada.

Kell 18–22 pakuvad personaalseid konsultatsioone meie Raamatudoktorid. Leiate nad Valteri galeriist. Raamatudoktorid jagavad kõikidele huvilistele lugemissoovitusi. Nõuandeid jagub nii esimesi lugemissamme tegevate mudilaste vanematele, tõsistele fantaasiakirjanduse fanattidele kui vanavanematele, kes lapsi raamatupisikuga nakatada soovivad – kõik mured saavad muheda lahenduse!

Kell 18–20 saab II korruse luugisaalis meisterdada ja rõdusaalis end proovile panna hiigelsuurtes põrandamängudes, kus jagub tegevust nii sõnamängude meistritele kui lauamängu „Tsirkus“ huvilistele.

Kell 20 tuleb külla Lotte, kellega koos saab leiutada, mängida ja laulda.

Kell 21.30 avame II korruse saalis „Lapsepõlve lemmiklugude vaba lava“, kus võib üles astuda igaüks. Loe katkend oma lemmikraamatust ja jaga publikuga, miks see lugu sind elus saatma on jäänud.
*Oma soovist vabal laval esinemiseks anna märku aadressil katrin@elk.ee.

NÄITUSED

– Illustratsioonigaleriis saab tutvuda näitusega „Peegeldused“. Näitus on kahe riigi koostöö, kus 15 eesti kunstnikku illustreerivad hispaania muinasjutte ja 10 hispaania kunstnikku illustreerivad omakorda eesti muinasjutte.

***

Kord aastas, laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal, sümboolse hinnaga või suisa tasuta, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd. Eesti Muuseumiühing korraldab muuseumiööd alates 2009. aastast. See oli ka esimene kord, mil muuseumiööd viidi läbi üle-eestiliselt. Muuseumiühing on korraldanud muuseumiööd juba 14 korda. Tänavuse muuseumiöö teemaks on „Öös on vabadust“. Uuri lisa kogu programmi kohta muuseumiöö lehelt.

Kunstnikud peegeldavad lastekirjanduse keskuse uuel näitusel eesti ja hispaania muinasjutte

14. mail kell 16.30 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti ja Hispaania illustraatorite ühisnäitus „Peegeldused“, mis on osa kultuurifestivali Iberofest programmist. Näitus sündis koostöös Hispaania suursaatkonnaga Tallinnas.

„Kõnealune näitus on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Hispaania saatkonna suurepärase ja jätkuva koostöö tulemus. Eraldi tänu kahele imelisele kuraatorile – Viive Noorele ja Laura Pérez Granelile, kes on selle projekti võimalikuks teinud, ning kõigile suurepärastele kunstnikele, nii eestlastele kui hispaanlastele, kes näitusele imelised tööd on loonud,“ ütles Hispaania suursaadik Guillermo Corral van Damme.

Lastekirjanduse keskuse kunstieksperdi ja kuraatori Viive Noore sõnul on näituse mõte peegeldada mõlema maa kultuuri läbi muinasjuttude. „On jutud, mis levinud üle maailma väikeste kohalike erinevustega, aga on ka jutud, mida räägiti vaid teatud piirkondades. Eestlased püüdsid leida endale meeldivad hispaania muinasjutud ja neile pilte teha, hispaanlased tegid sama eesti muinasjuttudega. Ülesannet raskendas juttude kättesaadavus, sest tuli ju piirduda vaid nendega, mida oli tõlgitud. Lähenesime teemale veidi laiemalt ja lubatud oli ka autorijuttudele pilte teha, kui need oma olemuselt muinasjuttudega sarnanesid. Eks igaüks saab nüüd ise otsustada, kas peegeldused ka selged ja klaarid said või tulid need rohkem kõverpeeglite moodi,“ märkis Noor.

Näitusel on väljas 15 eesti ja 10 hispaania kunstniku illustratsioonid. Oma töödega osalevad Eestist Katrin Ehrlich, Kadi Kurema, Anne Linnamägi, Regina Lukk-Toompere, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Piret Niinepuu-Kiik, Viive Noor, Catherine Zarip, Urmas Viik, Tiina Mariam Reinsalu, Anne Pikkov, Ulla Saar, Kadri Ilves ja Liis Roden. Hispaania kunstnikest on näitusel esindatud Borja González, Mayte Alvarado, Adolfo Serra, Pep Brocal, Raquel Aparicio, Miguel Monkc, Sandra Rilova, Laura Pérez Granel, Pablo Pérez Monforte ja L.C. “Bonpa”.

Lisaks sellele saab muinasjutupööningul imetleda sama pealkirjaga näitust, mille on kokku pannud Stuudio 14.

Näitused on avatud kuni 31. juulini ja neid saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E-R 10-18, L 11-16, suveperioodil E-R 10-17.

Lisainfo:
Viive Noor
Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
5557 9930

Illustratsioon: Laura Pérez Granel

Mai 2024. Doris Kareva „Puhas lora“

Doris Kareva luulekogu ilmumine raamatupoe lastekirjandusosakonda võis nii mõnelegi, kes teda vaid täiskasvanutele luuletajana teadnud, üllatavalt mõjuda. Tegelikult on aga Karevalt juba pea paarkümmend aastat ilmunud luuletusi ja lühilugusid ka pere pisematele. Osa ühiskogumikes, nagu „Suurtelt väikestele“ (2006), „Uued eesti muinasjutud“ (2009) ja „Laps ei karda luulet“ (2023), teised lasteajakirjas Täheke. Möödunud aasta lõpus trükivalgust näinud lustakas värsslugu „Koerakari“ (illustreerinud Piia Ruber, Verb) on Kareva esimene lasteluuleraamat, „Puhas lora“ aga vaadeldav autori esimese lasteluulekoguna.


Narrilooris lora

Sõnaveeb määratleb lorana sügavama sisuta ohtrasõnalist, jama ja lolli juttu või tühjast-tähjast rääkimist. Pealiskaudses vaates võib tunduda, et ei leidu pealkirja, mis Kareva luulekogule vähem sobiks – pole ju luuletaja värsid kindlasti mitte sügavama sisuta või tühi-tähi. Kui aga lora vastandina käsitleda sõnasõnalist, otsest, praktilise loomuga sõnakasutust, siis tundub tiitel naelapea pihta tabavat. Kirjutaja ei taotle oma tekstidega mingit otsest praktilist kasu. Mõnusalt voogava loralise pealiskihi all peidavad end aga sügavamad alltekstid. „Lora kannab narriloori“ („Loralaul“, lk 20), kuid samas toob, nagu narride-klounide öeldugi, esile selle, mida teised ei söanda, ei märka või oluliseks ei pea. Seda niikuinii, et „lora maa peal läheb vaja/ kõige kuu ja päikse all./ Et ei oleks maailm hall!“ (samas).

Millest Kareva siis räägib? Räägib loodusest ja loomadest, eriti mesilastest, aga ka pääsulindudest, kaladest, kassidest ja koertest. Räägib suvest ja suvesõpradest ning magusalt kulgevast moosiajast, aga ka igiveebruarist, mis kuidagi lõppeda ei taha. Räägib kõrvutisest eksistentsist võistlemise asemel, sõja lõhnast, sõprusest, iseloomu ülemuslikkusest mõõduriistade ees. Räägib veel nii mõnestki asjast – õnnest, armastusest, ühtehoidmisest, hoolimisest. Vahepeal võib teemade määratlemisel ka hätta jääda, sest ühtaegu räägib Kareva justkui mitte millestki ja samas on ses tekstis ka kõik, mis vaja. Sellised kõla- ja rütmipõhised luuletused on vägagi virgutavad. Need on justkui ülesanded, milles tuleb punktid kindlas järjestuses ühendada, et teada saada, mis pildil on, või nagu tundmatus keeles muusikapala, mis hakkab igale kuulajale erinevat lugu rääkima. Kõige rohkem ja ükskõik millest rääkides räägib Kareva aga keelest, sellest, kui palju võimalusi see mänguks ja lõbuks pakub, kui kord ses osas tundlikkus omandatud ja keele-erksus säilinud.


Silmapaistev vabadus

Tänasel lasteluulemaastikul paistab Kareva loodu silma oma värskuse, lustlikkuse ja omapäraga. Ta on selgelt äratuntav – keelemänguline, sügavasisuline ja allusiooniderikas. Ka vormiliselt eristub Kareva nn keskmisest rütmilis-riimilisest lasteluuletajast. Ta kasutab küll riimilist ja rütmilist korrastatust, kuid see on mitmekesine ja vaheldusrikas. Lisaks leidub kogumikus ka vabavärsilisi luuletusi. Kuigi lastekirjandust käsitletakse valdavalt piirangutega ilukirjandusena, siis Kareva puhul näikse see mitte kehtivat. Võrreldes täiskasvanutele kirjutatuga tundub luuletaja lastele loodus vabam, fantaasiarikkam, kohati ehk isegi pöörasem olevat. Seajuures pole tema metsikus ja ohjeldamatus aga kunagi destruktiivne või sihitu, vaid hoopis intelligentne, eesmärgistatud ja loov.

Kindlasti ei püüa Kareva oma kogumikuga kõige pisemaid värsisõpru, kuigi neilegi on tema värssidel, näiteks rütmikatel kõlalise korrastusega paladel oma lugu rääkida. Enim avaneb poetessi kirjutatu oma mitmekihilisuses ja allusiooniderikkuses aga neile, kel veidi rohkem elu pagasis. Ja kuigi kogenum lugeja leiab siit üksjagu vihjeid ka teistele tekstidele, näiteks Artur Allisaare, Ellen Niidu, Juhan Liivi, Hando Runneli, aga ka Kareva enese loomingule, saab oma lugemismõnu kätte ka see, kes neid vihjeid lõpuni ei taba. Üks hoiatus ka – kes kardavad (laste)raamatutes sõnu nagu lakkekrants, paarituma, ristsugutis ja viskiklubi, võiksid raamatust heaga kõrvale hoida.


Sümpaatne enesekindlus

Raamatut kätte võttes oli mul hirmus kahju, et ma illustratsiooni sellevääriliselt käsitleda ei oska. Ühte tean aga küll – Regina Lukk-Toompere illustratsioonid sobivad imeliselt Kareva vaoshoitud pöörasusega. Tema maheda koloriidiga, kuid jõulistes kollaažides on samavõrra kui luuletaja värssideski enesekindlust, -usaldust ja -väärikust, mis mõjub äärmiselt sümpaatselt ja ligitõmbavalt. Eks igaühe enda silm ole nüüd kuningas!

Illustreerinud Regina Lukk-Toompere

Kirjastus Verb 2024, 54 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Ottokar Domma „Usin õpilane Ottokar. Rüblik Ottokar. Maailmaparandaja Ottokar“ (1985)

Kevadel, kui päevad muutuvad pikemaks ja päike meelitab õue, on üha raskem õppetükkidele keskenduda. Siis on asjakohane meenutada, et samamoodi on varemgi koolipoisid ja ‑tüdrukud koolipingist lahti igatsenud ja päästvat suvevaheaega oodanud. Ilmekaimateks näideteks sellest on kooli käsitlevad lastekirjandusteosed. Lisaks omamaistele koolilugudele, millest tuntuimad on ilmselt Oskar Lutsu „Kevade“ (1912), Jaan Rannapi, „Agu Sihvka annab aru“ (1973) ning Piret Raua „Tobias ja teine B“ (2010), on meil ilmunud ka vastavateemalist tõlkekirjandust. Üks selline raamatusari pajatab näiteks Ottokarist.

Sarja autor Otto Häuser (1924-2007), kes kirjutas Ottokar Domma pseudonüümi all lisaks ajakirjanikutööle ka lastekirjandust, elas põhilise osa oma elust Ida-Saksamaal. Peamiselt ongi Domma pikemaajalist tuntust kogunud satiiriliste koolilugudega, mis omal ajal kodumaal niivõrd menukaks osutusid, et 1985. aastal Andrus Simseli tõlkes ka eesti lasteni jõudsid. See kimbuke koolilugusid mõjus nõukogude okupatsiooni ajal kui värske tuuleõhk ning kutsus lugejaid siinse koolieluga paralleele tõmbama.

Ottokari-sarja suurimaks plussiks on Domma imepärane kehastumine 12-aastaseks tähelepanelikuks, nupukaks ja ettevõtlikuks Ottokariks. Elavalt ja värvikalt, mõnusa südamliku humoorikusega kirjeldab ta toimuvat, tuues seejuures leidlikult esile toonase koolielu kitsaskohad ja probleemid. Ehkki poiss küll püüab parimal viisil vanemate ja õpetajate nõudmistele vastavalt koolieluga hakkama saada, kipub miskipärast ikka juhtuma, et kõik ei lähe nii, nagu Ottokar plaaninud on. Mis asi on nääripilk, miks õpitakse ning kuidas saada muskleid ja mõistust on vaid vähesed küsimused, millega Ottokar maadleb. Lisaks tuleb tal rinda pista ka muuseumikülastuse, jõulupühade ja linnapea vastuvõtuga. Kõike seda muidugi vägagi eriilmeliste õpetajate valvsa silma all.

Kui täiskasvanuil võib teos äratada ehk ohtralt nostalgilisi mälestuskilde, siis noorematele lugejatele pakuvad need lood lustlikku vaadet ammusele koolielule ja aitavad sellest elavat pilti luua. Peale raamatu lugemist on õnn tõdeda, et nii mõnedki aspektid toonasest ajast on loodetavasti igavesti mälestuste hõlma vajunud, samavõrra rõõmus on aga märgata, et teised jälle jäävad kestma üle aegade.

„Usin õpilane Ottokar. Rüblik Ottokar. Maailmaparandaja Ottokar“,  Eesti Raamat 1985

„Jälle see Ottokar“, Eesti Raamat 1990

„Usin õpilane Ottokar“, Steamark 2003

„Rüblik Ottokar“ Steamark 2003

„Usin õpilane Ottokar. Rüblik Ottokar“, Tänapäev 2022

Illustreerinud Karl Schrader

Tõlkinud Andrus Simsel

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Eesti autorite lasteraamatud valiti taas Läti lugemisprogrammi

Läti Rahvusraamatukogu lastekirjanduse keskuse korraldatav lugemisprogramm „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii“ (Bērnu, jauniešu un vecāku žūrija) tunnustas nelja Eesti autori raamatut.

Sel aastal valiti teiste seas lugemisprogrammi raamatute hulka neli teost Eesti autoritelt: Juhani Püttsepa „Vanaema, kes muutus kutsikaks“ („Vecmāmiņa, kas pārvērtās par kucēnu“, kirjastus Jāņa Rozes apgāds, 2023, ill. Katrin Erlich), Indrek Koffi „Kuhu lapsed said?“ („Kur palika bērni?“, kirjastus Liels un mazs, 2023, ill. Elina Sildre), Kadri Hinrikuse „Elevant“ („Zilonis“, kirjastus Jāņa Rozes apgāds, 2023, ill. Kadi Kurema) ja Ilmar Tomuski „Kolmanda A kriminalistid“ („Izmeklētāji no 3. A“, kirjastus Pētergailis, 2023, ill. Hillar Mets).

Programmis osaleb umbes 20 000 last, noort ja täiskasvanut üle kogu Läti ja ka välismaalt. Osalejad jagunevad viide vanuserühma: lastežürii 5+; lastežürii 9+; noortežürii 11+; noortežürii 15+ ja lapsevanemad. Lugemisprogrammi parim raamat selgub hääletustulemusena 2025. aasta märtsis Lätis toimuva Suure Lugemisfestivali ajal. Igas vanuserühmas võistleb 6 raamatut, mille on välja valinud täiskasvanud spetsialistid. Nimekirja jõuavad nii läti lasteraamatud kui ka tõlkekirjandus.

Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii (Bērnu, jauniešu un vecāku žūrija) asutati 2001. aastal. See on ühelt poolt kirjandusauhind, mida jagavad lapsed, ja teiselt poolt laiaulatuslik lugemisprojekt.

Soome-Eesti lastekirjanduse seminar – Lastenkirjasilta – Sõnasillad – Word Bridges

Soome Lastekirjanduse Instituut (Lastenkirjainstituutti) korraldab teisipäeval, 21. mail 2024 kell 10.00–15.30 Tamperes Kultuurimaja Laikku loengusaalis (Keskustori 4) eesti ja soome laste- ja noortekirjanduse seminari.

Seminar on osa projektist „Sõnasillad“. 2023. aasta oktoobris tõi projekt kokku lastekirjanduse autorid ja illustraatorid Soomest ja Eestist, et üksteist tundma õppida, võrgustikke luua ja arendada ideid naaberriikide koostööks lastekirjanduse vallas. Lisateavet projekti kohta leiab siit.

Seminar ja näitus tutvustavad antud projekti tulemusi ja koostöövõimalusi laiemale publikule, näiteks kirjastustele ja teistele lastekirjanduse valdkonnas tegutsejatele. Oodatud on kõik huvilised Soomest ja Eestist.
Programmi kavaga on võimalik lähemalt tutvuda Soome Lastekirjanduse Instituudi kodulehel.


Seminar on tasuta, vajalik on registreerumine. Registreerimine lõpeb 13. mail 2024.
Üritus toimub inglise keeles. Osalemiseks registreeru siin!

Anna Helmineni illustratsioon