Hüppa põhisisu juurde

Oktoober 2014. Liz Pichon „Tom Gatesi äge maailm”

Liz Pichoni „Tom Gatesi äge maailm” (The Brilliant World of Tom Gates, inglise keeles 2011) on kõike muud kui traditsiooniline lasteraamat, mille tekstile on lisatud üksikuid illustratsioone. Teos on kujundatud ja kirjutatud kui päevik või märkmik, kus lisaks poisi päevasündmustele kirjas ka kodused ülesanded, kirjandid, kooli nõusolekuvormid jne. Kujunduses on kasutatud erinevaid kirjatüüpe, esiletõstmistehnikaid, joonistusi ja koomiksijuppe. Raamat moodustab suurepärase terviku, kuna peategelase Tom Gatesi loomus harmoneerub kujundusega – poiss armastab üle kõige joonistada ja koomikseid lugeda, lisaks veel ka oma sõbra Derekiga bändi „Zombi-koerad” teha ja küpsiseid süüa.

Lugu algab esimesel koolipäeval peale suvevaheaega. Õpetaja Fullerman paigutab viiendat klassi alustava Tomi esimesse pinki Marcus Meldrew’ kõrvale, kes on Tomi arvates kõige tüütum olevus. Eelmisel aastal tagumises reas istunud poiss ei saa nüüd õpetaja nina all istudes enam nii vabalt koomikseid lugeda ja joonistada. Õnneks istub esimeses pingis ka Amy Porter, Tomi arvates kõige ilusam ja targem tüdruk. Paraku aga jooksevad Tomi katsed Amy tähelepanu köita esialgu liiva.

Kõiki Tomi klassi õpilasi on kirjeldatud isiksustena, samuti töötab koolis terve rida erilisi õpetajaid nagu äärmiselt entusiastlik matemaatikaõpetaja Worthington või direktor Keen, kes ärritub kergesti ja seepärast punastab tihti. Tänu neile on iga sündmus, olgu selleks kas klassipildi tegemine või väljasõidul käimine, eriline.

Tomi perekondki on üsna värvikas. Ta elab koos südamliku ema, piinlikke olukordi tekitava isa ja pidevalt pahura õe Deliaga. Vanaema Mavisele meeldib toiduga eksperimenteerida, nii et kunagi ei tea, millal on söögiks banaanidega pitsa, lavendliga kartuliküpsised või joogiks porgandiviiluga vesi. Pereelu põhjal on Tomil tekkinud rida tähelepanekud, mida ta lahkelt lugejaga jagab („õed-vennad oskavad sind ärritada viisidel, mida keegi teine ei oska”, „vanemad tekitavad aastatega veel rohkem piinlikkust” jne).

Liz Pichon on terane elu jälgija ning kujutab seda humoorikalt ja nüansirikkalt. Ta kirjeldab kõiki tegelasi vaimukalt, värvikalt ja soojalt, kinnitades, et igaüks meist on omal viisil veider ja kummaline, kuid õigus oma vigadele ja veidrustele läbi huumoriprisma vaadata on igaühele vägagi vajalik.

Teoses on palju erinevaid infotasandeid (tekst, illustratsioonid, eraldi kastides välja toodud lisamaterjal jne), mistõttu see sobib suurepäraselt lastele, kellel on raskusi pikast lineaarsest tekstimassiivist läbi murdmisega. Vähese tekstiga leheküljed edenevad kiiresti ning eduelamus ja lustlik tuju on garanteeritud.

Autor, Suurbritannias elav Liz Pichon on teose eest võitnud rohkelt auhindu, muuhulgas ka Roald Dahli huumoripreemia (2011) ja Red House’ i lasteraamatuauhinna (2012). Liz Pichon on õppinud graafilist disaini ning enne lastele kirjutama hakkamist töötanud disainerina heliplaadifirmas. Tom Gatesist on ilmunud veel kolm raamatut („Tom Gates: Excellent Excuses (and other good stuff“ 2011, „Tom Gates: Everything’s Amazing (sort of)” 2012, „Tom Gates: Genius Ideas (mostly)” 2012). Loodetavasti jõuavad needki varsti eesti lugejate lauale.

Tõlkinud Mario Pulver
Illustreerinud autor
Välja andnud Pikoprint OÜ
254 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Koolinoored panevad teadmised proovile kirjanduslikus mälumängus “Seiklusjutud”

Sel sügisel toimub Tallinna ja Harjumaa 5.–7. klasside noortele hariv mälumäng „Seiklusjutud“. Mälumäng toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning NUKU teatri koostöös.

Mälumängu fookuses on seiklusraamatud „Saladuslik saar“ (Jules Verne), „Huckleberry Finni seiklused“ (Mark Twain) ja „Džungliraamat“ (Rudyard Kipling). Kõik kolm raamatut tähistavad sel aastal ümmargust ilmumise aastapäeva.

Kolmapäeval, 8. oktoobril kell 15.00 algab korraga kolmes asutuses esimene mälumängu eelvoor, milles osaleb kokku 100 noort 20 Harjumaa ja Tallinna koolist. Mängu finaal, kus lisaks tavalistele mälumänguküsimustele lisanduvad ka loomingulised koduülesanded ning kohapealsed improvisatsioonilised etteasted, toimub 18. novembril.

Kõigile osalevatele noortele on auhinnad välja pannud eelpool nimetatud asutused, Rahva Raamat ning kirjastused Tänapäev ja Draakon & Kuu.

Mälumängu eesmärk on tõsta lugemis- ja teatrihuvi ning erinevate ülesannete kaudu arendada lastes mõtlemisoskust, meeskonnatööd ja loomingulisust. Sarnased mälumängusarjad on üle 10 aasta toimunud ka Pärnus, mille eestvedaja Jaak Känd on ka Tallinna mängu küsimuste autor.

Mälumängu täpsema juhendi leiab aadressilt www.nuku.ee/seiklusmang/juhend.

 

Lisainfo
Hannele Känd
NUKU teatri kommunikatsioonijuht, mälumängu projektijuht
5669 8839 / 667 9509
Hannele.kand@nuku.ee

Loe lähemalt

Tulekul on Õpetajate Maja algõpetuse ainesektsiooni koolituspäev

22. oktoobril 2014 kell 14.00-17.00

Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn)

 

14.00 – 15.00

Muutunud maailm ja isemoodi lasteraamatud – ELK kunstiekspert Viive Noor

Vaatleme isemoodi raamatuid, mis meile siin Eestis on ehk veidi võõrad vaadata, aga samas üleilmsel raamatuturul sugugi liiga erilised ja isemoodi ei paista. Pigem näitavad trendi, kuhu lasteraamatumaailm on suundunud ja suundumas.

 

15.00-15.45

Raamatu- ja teematundidest Eesti Lastekirjanduse Keskuses – ELK huvitegevuse projektijuht Katrin Tõnisson

Emakeeletundide rikastamiseks pakub Eesti Lastekirjanduse Keskus klassidele ekskursioone ja saab tellida uuest õppekavast lähtuvaid raamatu- ja teematunde.

 

Puhkepaus

 

16.00 – 17.00

Uuemast eestikeelsest lasteraamatust ja selle lugemisest – ELK lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge

NB! Palume kõigil soovijatel registreeruda koolituspäevale hiljemalt 20. oktoobriks,  saates e-kiri aadressile kaiarikson@gmail.com

Kohtumiseni!

Loe lähemalt

2014. aasta noorteromaani võistluse võitis Ele Arakas käsikirjaga „Esmaspäevad”

Tänavusele konkursile laekus 23 tööd. Žürii hindas seekordsete võistlustööde keskmist taset mõne eelmise konkursi omadest nõrgemaks, kuid paremik eristus õnneks üsna selgelt.
Žürii otsustas välja anda esimese koha, teise koha, kaks kolmandat kohta ning ära märkida ühe käsikirja.

I koha võitis Ele Arakas (pseud) käsikirjaga „Esmaspäevad”.
Peategelasel Katariinal ei lähe just kõige paremini, koolis teda kiusatakse ja emaga on suhted kehvad – ema läheb Soome tööle ja tüdruk peab üksi hakkama saama. Tal tekib suhe vanema mehega, kes varjab vägagi painavat saladust. Katariina peab temast vabanema, aga samal ajal tegelema kõigi muude probleemide ja uute tuttavatega.
Žürii pidas esikohatöö puhul kõige tugevamaks debüütautori kirjutamisstiili, see on hoogne, irooniline ja kohati lausa ülbe, aga positiivses mõttes.

II koha pälvis Reeli Reinaus käsikirjaga „Suhkrust ja jahust”.
Johanna ja Mia on kooliõed, kuid mitte päris tavalised koolitüdrukud. Üks pöörane tegu viib teiseni ja tüdrukud hakkavad tutvuma täisealiste meestega, et neilt raha välja pressida. Kuigi alguses see tõesti toimib, siis peagi võtavad asjad karmi pöörde. Žürii hindas teravat teemakäsitlust – on juletud ette võtta üsna tõsine teema.

III kohti anti välja kaks.
Ketlin Priilinna käsikiri „Halloween” räägib perekonnast, mis pärast pereisa venna surma on purunemisohus. Uurimise käigus selgub, et sündmustega on seotud üsna ootamatu kriminaalne lugu. Žürii hindas käsikirja loogilist kulgemist ja head dialoogi.
Mann Loperi käsikiri „Algus pärast lõppu” on noorteromaani sugemetega postapokalüptiline lugu. Tuumasõja järgses maailmas on osa inimkonnast koondunud suure kosmoselaeva moodi keskkonda, kust mõned tegelased aga põgenevad ja avastavad, et neile on Maa kohta palju valetatud. Žüriile meeldis käsikirja hoogne algus, kus on hästi õnnestunud luua pingeline ja tempokas meeleolu

Ära märgiti Kadri Aadma käsikiri „JAL”, mis räägib õnnetuses vanemad kaotanud ja mälukaotust põdevast tüdrukust, kes pärast haiglaravi läheb onu juurde elama. Kui onu võtab vennatütre kaasa tööreisile Kreekasse, tekib tollel ootamatuid tutvusi.

Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldavad noorteromaani võistlust 2000. aastast, mil võitis Aidi Valliku käsikiri „Kuidas elad, Ann?”. Nende kaheksa konkursi jooksul on esitatud kokku üle 200 käsikirja, millest raamatuna on ilmunud umbes 40.

Tänavuse konkursi žürii koosnes taas lastekirjanduse keskuse ja kirjastuse Tänapäev töötajatest. Kõik auhinnalised ja äramärgitud tööd on kavas avaldada. Võistluse auhinnafond on 3200 eurot, mille osas toetas konkurssi Kultuuriministeerium. Esikohapreemia on 1100 eurot, teise koha tööl 900 eurot ja kolmanda koha pälvinud käsikirjadel 600 eurot.

Loe lähemalt

Palju õnne, Helga Nõu!

22. septembril saab kirjanik ja kunstnik Helga Nõu 80-aastaseks. Tema pärand lastele ja noortele pole küll mahukas, koosnedes seitsmest raamatut, lugemikest ja ajakirjanduses avaldatud üksikpaladest, kuid on sellest olenemata tähelepanuväärne.

Lapsena perega Rootsi emigreerunud Helga alustas kirjanduslikku karjääri lühijuttudega ajakirjanduses. Peagi aga tekkis vajadus lisaks täiskasvanuile avaldatule üht-teist ka lastele pakkuda. Mälestusraamatus „Valetaja. Mälestused, tõeotsimised” (2011) kirjutab H. Nõu ilmekalt pagulaskonna laste-lektüüris tekkinud vaakumist, mistõttu Nõukogude Eestist Rootsi jõudnud teosed tulid töödelda. „Lasteraamatud pidid läbima meie koduse „tsensuuri”. Enn luges läbi ja kleepis üle kõik ebasobivad sõnad ja mõisted. Kolhoos sai taluks, pioneer skaudiks, näärid jõuludeks, punalipp sinimustvalgeks ja oktoobripüha Eesti Vabariigi aastapäevaks. Nii töötas ta läbi kümneid ja kümneid raamatuid, kleepides üle ka punalipud ja viisnurgad piltidel. Kahjuks ei hakanud meie lapsed neid raamatuid kunagi lugema, need polnud lihtsalt huvitavad ega suutnud võistelda rootsi raamatute üleküllusega.” „Kui sobivaid lasteraamatuid ei olnud, tuli need ise kirjutada!” võtab H. Nõu olukorra kokku.

Nii ilmuski peagi fantaasiarikas krimilugu CRuuduline röövel” (1965, Eestis 1990), mille eeskujuks olid Astrid Lindgreni moraalivabad lasteraamatud. Sellele järgnes „Oi-oi-oi, mis juhtus?” (1967), mudilasraamat, milles fantaasiamaal seiklevad kirjaniku laste Laine (s 1960), Heino (s 1961) ja  Liia (s 1965) iseloomujooni kandvad tegelased. Autori sõnul  kannab teos mõningaid mõjutusi „Sipsikust”. Raamat sai paguluses H. Nõu raamatutest populaarseimaks, nii et seda on hellalt mälestustes maininud nii mõnigi tollal laps olnud pagulane.

Enim on Helga Nõu siiski tuntud noortekirjanikuna. Huvitav on aga see, et ühtegi noorteraamatut pole ta kirjutanud omal algatusel, vaid pigem tellimise peale. Kui mõnda loojat taoline sundus segab, siis Helga Nõule on see mõjunud pigem motiveerivalt ja inspireerivalt. Soov olla vajalik, anda endast ja lisada midagi eesti kultuurile on teda tiivustanud.

Noorte jaoks ei eksisteeri sageli eilset ega homset – nemad elavad tänases päevas, seetõttu on teismelistele oluline just kaasaja reaalelu  käsitlemine. H. Nõu menuk „Pea suu!” (1983, Eestis 1994) käsitleb küll tõsiseid kaasaja probleeme (tähelepanupuudus, identiteedikriis, eesti noorte olukord rootsi koolis jne), kuid see on kirjanikule omaselt rüütatud põnevasse krimiloo lahedamise vormi. 2001. aastal ilmunud „Tõmba uttu!” on mõeldud eelneva paralleelteosena, käsitluse keskpunktis seekord Eesti koolinoored, kelle soovid ja plaanid on suuremad kui nende väike kodumaa.

Kirjaniku järgmine teos „Kuues sõrm” (2003), mis noorteromaanivõistlusel esikoha saavutas, eristub nii H. Nõu varasema loomingu kui ka kogu eelneva eesti noortekirjanduse traditsiooni taustal. Teose teeb eriliseks eelkõige meisterlik irreaalse ja reaalse maailma  ühitamine. H. Nõu sümbiootiline raamatuilm on terviklik, läbimõeldud ja viimistletud. Äärmiselt põnev, lausa filmilikke kaadreid silme ette manav süžee on nõnda haarav, et teost esimest korda lugedes jäävad mõnedki seigad kahe silma vahele. Järgnevad lugemiskorrad toovad aga esile üha uusi nüansse, millest põnevaimatena sööbivad mällu kujutlusliku ja tegeliku maailma kokkupuutepunktid.

H. Nõu pole kunagi olnud pelgalt laste ja noorte meelt lahutav kirjanik. Tugev sisemine vajadus juhtida tähelepanu kaasaja ühiskonna valupunktidele ilmneb ka teostes „Appi” (2008) ja „Jääauku” (2010). Kui varasemates teostes valutas kirjanik südant elundidoonorluse, narkomaania, hulkuvate loomade ja palju muugi pärast, siis hilisemates kajastab ta noorte üksildust, homoseksuaalsust, riskirasedust jne. Kirjanik pakub oma teostes välja rea lahendusteid, viitamata neist ühegi ainuõigsusele. Noor lugeja peab enne raamatus püstitatud küsimustelele vastamist ise endas selgusele jõudma.

Helga Nõu looming lastele ja noortele on probleemide, teemade ja käsitlusviiside poolest rikas. Ta on ajaga kaasas käinud, olles pagulaseesti lastekirjanikest ainus, kes end ka kodueesti lastekirjanduses maksma on pannud.

Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija

Loe lähemalt

Sel pühapäeval tähistatakse lastekirjaniku ja illustraatori Edgar Valteri sünniaastapäeva

 21. septembril oleks Eesti üks produktiivsemaid lasteraamatute illustraatoreid ja tunnustatud kirjanikke Edgar Valter saanud 85. aastaseks.

Edgar Valterisse mahtusid korraga terase sulega karikaturist ja meisterlik illustraator. Tema looming on kujundanud  mitme põlvkonna lasteraamatute maailma. Paljud karakterid, mis said näo tema töölaual on tänaseni ainuõiged just nii nagu Valter neid joonistas. Ta on illustreerinud umbes 250 raamatut, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua „Naksitrallid” ja „Sipsik”, Ellen Niidu „Krõlli-raamat”, Aino Perviku „Kunksmoor” ja “Arabella”, Jaan Rannapi „Nublu”, Oskar Lutsu „Nukitsamees” jpt. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles.

“Lastekirjanduse keskusel on suur rõõm säilitada ja tutvustada Edgar Valteri loomingut,” sõnas keskuse direktor Triin Soone. “Meie uuenenud Valteri galeriis on eksponeeritud valik originaalillustratsioonidest, mille kunstniku pärijad 2007. aastal keskusele kinkisid. Edgar Valteri kogus on pea 2500 originaalillustratsiooni, sealhulgas kõigi tema enda kirjutatud 30 lasteraamatu illustratsioonid, lisaks arvukalt vinjette ja mõned šrifti näidised. Valteri galeriis avaneb vaatajale tema looming kogu oma rikkuses ja lõbususes. Ekspositsioonis on originaalpildid, raamatud, filmid, mida aitavad lapsele mängulisemaks ja põnevamaks muuta lamenukumakett tuntud raamatutegelastest, pokukoda, kuhu sisse pugeda ja loodushääli kuulata, ning pokud, kelle süles istuda ja näiteks raamatuid vaadata.”

Edgar Valter on läbi aegade enim tunnustust pälvinud autor Nukitsa konkursil, kus kirjanike ja kunstnike loomingu hindajaks on tuhanded Eestimaa lapsed. 1996 kanti Edgar Valter Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja “Pokuraamatu” piltide eest ja märkimaks tema elutööd lasteraamatukunstnikuna. 2001 omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden. 2005 sai Edgar Valter Eesti Kunstnike Liidu auliikmeks. 20 aastat tagasi ilmunud Valteri esimese omakirjutatud ja -joonistatud lasteraamatu – „Pokuraamat” järgi on Võrumaale loodud Pokumaa, teemapark kogu perele.

Juubelinädala raames toimuvad mitmed sündmused. Armastatud autorit meeles pidades kutsub Eesti Lastekirjanduse Keskus 1.-4. klasside lapsi osalema fotovõistlusel „Kuidas õppida vaatama?”. Võistluse eesmärgiks on innustada lapsi loodusest rõõmu tundma ning sarnaselt Valteriga märkama puuvõras, pilves või mättas elu ning seiklusi. Pokumaal toimub meenutuste õhtu „Visandeid Edgar Valterist“.
Lisainfo:
Triin Soone
Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
triin.soone@elk.ee
617 7230
Eesti Lastekirjanduse Keskus: www.elk.ee

Loe lähemalt

Ootame lapsi osalema fotovõistlusel „Kuidas õppida vaatama?”

A4_plakat_Edgar Valteri fotovoistlus_web21. septembril 2014 saanuks armastatud kunstnik ja kirjanik Edgar Valter 85-aastaseks. Tema sünniaastapäeva meeles pidades kutsub Eesti Lastekirjanduse Keskus 1.-4. klasside lapsi osalema fotovõistlusel „Kuidas õppida vaatama?”.

Edgar Valter oli suur loodusesõber, kes leidis mitmed oma raamatutegelased just loodusest inspiratsiooni saades. Nii sündisid näiteks pokud. Oma raamatus „Kuidas õppida vaatama?” õpetab ta lastele, kuidas vaatamisel on pisuke konks sees – peab nägema ka! Kuidas käia looduses ja näha pilvedes, puudes, põõsastes, kivides ning kasvõi samblamätastes põnevaid tegelasi. Just sellistest loodustegelastest fotod koos tutvustavate lugudega on võistlusele oodatud!

Sobivat matkarada, kuhu fotoaparaadi või nutitelefoniga suunduda, aitab leida Riigimetsa Majandamise Keskus loodusegakoos.ee

Võistlusfotosid ja jutte sai saata kuni 31. oktoobrini 2014. Võistluse lõpetamisele kutsutud laste nimekirja leiab siit.

Auhindadega toetavad Riigimetsa Majandamise Keskus, Pokumaa, Tallinna Loomaaed, kirjastus Koolibri ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Võistluse tingimused:

–   Võistlus kestab 21. septembrist kuni 31. oktoobrini 2014.
–   Osalema oodatakse 1.-4. klasside lapsi.
–   Iga osaleja võib võistlusele esitada 1-2 teemast lähtuvat fotot, millele on juurde kirjutatud ka pildistatud tegelast tutvustav lugu.
–   Foto pikema külje pikkus peab olema vähemalt 2000 pikslit ja faili vorming JPG.
–   Fotol olevat tegelast tutvustav lugu võib olla kuni pool A4 lehte pikk.
–   Esitatud võistlustööd ei või olla varem avaldatud.
–   Koos foto ja jutuga palume saata osaleja ees- ja perekonnanime, kooli ja klassi, täiskasvanud esindaja nime ja e-posti aadressi.
–   Võistlusele laekunud töid hindab žürii, kuhu kuuluvad Riigimetsa Majandamise Keskuse, ajakirja Loodusesõber ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse esindajad.
–   Auhinnad on välja pannud Riigimetsa Majandamise Keskus, Pokumaa, Tallinna Loomaaed, kirjastus Koolibri ja Eesti Lastekirjanduse Keskus.
–   Parimad tööd avaldatakse ajakirjas Loodusesõber ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel ning neist koostatakse rändnäitus.
–   Näituse avamine koos võistluse lõpetamisega toimub 15. novembril Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn). Külastuselamuse pakub võitjatele ka Eesti Loodusmuuseum!
–   Võistluse lõpetamisele kutsutud osalejad leiavad oma nime alates 7. novembrist Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt www.elk.ee. Lõpuürituse kutse saadetakse osaleja antud e-posti aadressile.

Ilusat sügist ja toredat avastamist metsaradadel!

Lisainfo:
Anneli Kengsepp
Eesti Lastekirjanduse Keskuse arendusjuht
e-post: anneli@elk.ee

Loe lähemalt

Eesti taasiseseisvusaja laste- ja noortekirjanduse ülevaade sai kaante vahele

Lastekirjanduse-ajalugu-1991-2012-esikaas-r10. septembril 2014 kell 15.00 esitletakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses raamatut “Eesti laste- ja noortekirjandus 1991-2012”.

Artiklikogumik on esimene teos, mis süstemaatiliselt kirjeldab ja analüüsib taasiseseisvusaja eesti lastekirjanduses toimunud protsesse.

Raamatu kümme artiklit annavad ülevaate lastele mõeldud ilukirjanduse põhiliikidest ja žanritest, aga ka aimekirjandusest ja ajakirjandusest. Lisades on esitatud Eesti lasteraamatutoodangu statistika ning lastekirjanduse auhindade ja võistluste loetelu. Pildimaterjal annab mõningase ettekujutuse vaadeldava perioodi lasteraamatukujundusest ja -illustratsioonist.

Kogumiku autorid on Eesti Lastekirjanduse Keskuse juures tegutseva lastekirjanduse uurijate töörühma liikmed Krista Kumberg, Ilona Martson, Ave Mattheus, Mari Niitra ning töörühma juht ja ühtlasi kogumiku peatoimetaja Jaanika Palm.

“Ettevalmistused raamatu ilmumiseks algasid peale “Lastekirjanduse sõnastiku” valmimist”, kirjeldab Jaanika Palm. “Töö oli mahukas, aeganõudev ja keerukas, kuna materjal oli värske ning puudusid varasemad uurimused, millele toetuda. Samuti asendati lastekirjanduse uurimuses valitsenud autorikeskne lähenemine laiemale lugejaskonnale huvitavamate vaatenurkadega. Nii järgibki peatükkide liigendus kas laadi põhimõtet (reaaleluline vs. fantastiline), arvestab žanrispetsiifika (luule, aimekirjandus, ajakirjandus jms), teema (ajalooaineline kirjandus) või sihtgrupi vanusega (väikelastekirjandus, noortekirjandus).”

Eesti Lastekirjanduse Keskuse juht Triin Soone lisab: “Keskuse üks olulisemaid rolle on meie lastekirjanduse ajaloo jäädvustamine ja tutvustamine. Nii esindusliku kogumiku koostamine oli meile kahtlemata ambitsioonikas ja mahukas ettevõtmine. Mul on väga hea meel, et see sündis Eesti parimate lastekirjanduse uurijate ja asjatundjate ühistööna.”

“Eesti laste- ja noortekirjandus 1991-2012” on mõeldud uurijatele, üliõpilastele, raamatukoguhoidjatele, kooli- ja lasteaiaõpetajatele, lapsevanematele – kõigile, kel sügavam huvi lastekirjanduse vastu.

Eesti Lastekirjanduse Keskus on keskne eriala- ja infoasutus lastekirjanduse alal ning arendus- ja kutsealase nõustamise keskus lapsi teenindavatele raamatukogudele. Keskuse peaeesmärgiks on eesti lastekirjanduse kogumine ja säilitamine ning tutvustamine ja vahendamine kodu- ja välismaal.

 

Lisainfo:

Jaanika Palm, “Eesti laste- ja noortekirjandus 1991- 2012″ peatoimetaja tel 5343 6586, jaanika@smail.ee
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, tel 617 7230, 5919 0363, triin@elk.ee

 

Pressiteate koostas:

Maarja Tali, Eesti Lastekirjanduse Keskuse kommunikatsioonijuht
maarja.tali@elk.ee, 507 3778

Loe lähemalt

September 2014. Heidi Linde „Pym Pettersoni äpardunud perekond”

8-13-aastaste lugemislaud ei ole kunagi üleliia lookas olnud. Sellises vanuses lapsed suudavad juba kiiresti ning palju lugeda, paraku on aga omamaistel kirjanikel haruharva neile piisavalt lektüüri pakkuda. Mullu hoogsalt alanud ja sel aastal jätkuv suundumus sellele vanusele raamatuid just Põhjamaade kirjandusest juurde tõlkida on igati tänuväärne.

Heidi Linde (1973) on norra kirjanik ja stsenarist, kes avaldas esimese lasteraamatu 1998. aastal. Lisaks lasteraamatutele on ta kirjutanud kuuldemänge ja romaane. Rahvusvahelist tuntust on ta ennekõike kogunud Pymi-nimelisest tüdrukust pajatava sarjaga, mille esimene osa „Pym Pettersoni äpardunud perekond” (norra keeles 2012) hiljuti ka eesti laste lugemislauale jõudis.

Raamatu peategelane on 11-aastane tüdruk, kelle passis seisab küll nimi Victoria, kuid keda kutsutakse peamiselt Pymiks. Tema peresse kuuluvad lisaks emale ja rootslasest isale ka kaksikutest õde-venda Sanna ja Sigmund, kes on temast kaks aastat vanemad.

Ühel päeval annab õpetaja Hilde Pymi klassi õpilastele koduse ülesande, mis tüdrukule sugugi ei meeldi. Nimelt peab igaüks kirjutama tõestisündinud loo oma perekonnast ja selle siis klassis ette lugema. Pym kirjutaks meelsamini universumist või veidratest faktidest või ükskõik millest muust, ainult mitte oma perekonnast. Nimelt arvab ta, et ta perekond on täiesti ja igas asjas äpardunud. Tüdruku arvates pole ebaõnnestunud mitte ainult tema poisilik hüüdnimi, vaid ka tema sünd ja sellega seoses toimunud „soovahetus”. Pymi isa norskab igal ööl, nii et magamata ja uimane ema ei jõua enda eest hoolitseda ning pakub perele õhtusöögiks ostetud pitsat. Pymi vend Sigmund on lootusetult halb Angry Birdsi mängus, kuid ei loobu seda ikka ja jälle proovimast, ning õde, kes oma asju hoida ei mõista ja neid pidevalt kaotab, ei näi end kunagi parandavat.

Nii kirjutabki Pym paar väljamõeldud lugu, kuid õpetaja saab aru, et tegemist pole tõsilooga. Lõpuks soovitab ta tüdrukul lihtsalt kirja panna, mis õhtul kodus juhtub. Nii õnnestubki Pymil viimaks kodutöö sooritada ja klass lõpetada. Kaasõpilastele meeldib tüdruku lugu väga ja see paneb Pymi oma pere äpardlikkuses kahtlema.

Kui noortelt lugejatelt küsida, milline üks hea lasteraamat olema peab, vastavad nad suure tõenäosusega, et see peab olema huvitav ja naljakas. Heidi Linde kasutab kärsitutele lugejatele sobivat viisi nelja jalaga sündmustikku hüpata ja seal siis jõuliste tõmmetega edasi sumada. Sündmusterohkuse tagavad põhiliinile lisatud rohked humoorikad meenutused tüdruku lapsepõlve põnevamatest seikadest.

Raske on tempokas olla ja samal ajal sisukuses ning mõttetiheduses mitte kaotada. Pymi-raamatus seda muret ei ole. Kirjanik tegeleb pinge ja põnevuse hoidmise ajal oskuslikult nii Teise maailmasõja kui ka nüüdisühiskonna teravamate küsimustega. Köitvalt kajastab ta õdede-vendade omavahelisi suhteid, laste hirmu lahutuse ees jne. Meie hetke lastekirjanduspildis on haruldane, kuidas autor kirjeldab kohalikku turvalist koolielu. Õpetaja ja õpilane on seal partnerid, koduse ülesande sooritamise aeg on paindlik ning õpilaste omavahelised suhted mõistvad ja sallivad, mis sellest, et igaühel oma soovid ja veidrused.

Südamliku ja sooja Pymi humoorikatest seiklustest loeks hea meelega teistestki sama sarja raamatutest.

Tõlkinud Annika Kupits
Välja andnud Egmont Estonia
192 lk

Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija

Loe lähemalt

Poola disain lastele Eesti Lastekirjanduse Keskuses

cover_NZ.inddEesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis saab alates 2. septembrist näha Poola autorite raamatu „D.E.S.I.G.N.” illustratsioone.

Raamat „D.E.S.I.G.N.” („Kodune sisustuse ja mitteigapäevase majakraami aabits“)
Tekst: Ewa Solarz
Illustratsioonid: Aleksandra ja Daniel Mizieliński
Raamatusari: „S.E.R.I.A.”, kus on ilmunud ka raamatud kodust, kunstist ning moest – „D.O.M.E.K.”, „S.Z.T.U.K.A.”, „M.O.D.A.”

„D.E.S.I.G.N.” on uudne lasteraamat kõige üldisemalt levinud ning kõige vähem hinnatud kunstiliigist – disainist. „D.E.S.I.G.N.” on lühike disainiajalugu: kaasahaarav ülevaade 69 kõige huvitavamast kodusest sisustusesemest viimase 150 aasta jooksul – alates klassikalistest kuni nende kõige hullumeelsemateni nagu poksiringikujuline voodi, täissirgeldatud lühter või skeletiga peegel. Neist enamik on kõige kuulsamate disainerite poolt kavandatud disaini-ikoonid – alates Le Corbusierist kuni Philippe Starckini. Poola disainerite poolt loodud kodusisustusesemeid esindavad selles raamatus (ning ka näitusel Tallinnas) Oskar Zięta, Anna Kotowicz-Puszkarewicz, Artur Puszkarewicz, Agata Kulik-Pomorska, Paweł Pomorski, Magdalena Lubińska ja Michał Kopaniszyn.
Lihtsate ja vaimukate kirjelduste, värvikate anekdootide ning veelgi värvikamate illustratsioonide abil lahutab „D.E.S.I.G.N.” meelt, paneb meid imestama ning teeb tundlikumaks ümbritsevate esemete esteetika ja vormi suhtes. See on raamat igaühele!

 

Kuraator Ewa Solarzi näituse D.E.S.I.G.N. esitlus IX DisainiÖö raames

26. septembril kell 14.00 esitletakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse illustratsioonigaleriis rahvusvahelise festivali DisainiÖö ajal Ewa Solarzi raamatu ingliskeelset väljaannet (kirjastus GECKO PRESS). Näitusele on välja pandud Aleksandra ja Daniel Mizieliński illustratsioonid ning nende kavandatud raamatud kirjastuselt Dwie Siostry. Esitluse ajal saab näha ka tunnustatud Poola disainerite töid, sealhulgas megapaberlõiget meenutavat vaipa Dia, tapeete Mazzy ja seina-värviraamatut ning kännulauda. Ühesõnaga – need on kõige igapäevasemad mitteigapäevased sisustusesemed.

Tere tulemast!

Näituse kuraator: Ewa Solarz
Eesti-poolne kuraator: Viive Noor, viivenoor@gmail.com, tel 5557 9930
Eesti Lastekirjanduse Keskus (Tallinn, Pikk 73)
www.elk.ee

Näitus jääb avatuks 27. septembrini E-R kell 10:00-18:00 ja L kell 11:00-16:00.
Klassidele näitust selgitava tutvustusega külastused ettetellimisel elk[at]elk.ee, tel 617 7231

Rohkem infot festivali kohta: www.disainioo.ee

 

Loovõpituba D.E.S.I.G.N. lastele Ewa Solarzi idee järgi Reet Ausi juhendamisel

27. septembril 2014 kell 14.00-15.30 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn) lastele loovõpituba disainist.

Mis see on – disain? Kuidas loodi tuntud disainerite kavandatud mööbel? Mis disainereid inspireerib? Õpitubades tutvuvad lapsed XX sajandi disaini-ikoonidega, samuti muinasjuttudest inspiratsiooni saanud esemetega. Õpitubade ajal saavad neist endist disainerid – saadakse teada, mida disainer peab esemete projekte kavandades meeles pidama ning disainitakse ise kodusisustust enda valikul, kelle jaoks – kas või haldjatele või kodu-ussidele.

Töötuba on lastele vanuses 6-9 aastat. Oma tulekust anna teada katrin[at]elk.ee.

NB! Õpitoa kohad on täis!

NB! Projekti raames viivad Poola ja Eesti disainerid läbi õpitube koondnimetusega „Disainiloeng”. Rohkem infot alates 16. septembrist  internetilehel: www.tallinn.msz.gov.pl

Arendavate loominguliste projektide D.E.S.I.G.N. korraldaja on Poola Vabariigi Suursaatkond Eestis.

Näituse ja disainiõpitubade korraldamise tegid võimalikuks Poola Vabariigi Majandusministeerium, Välisministeerium, Kultuuri- ja Rahvuspärandi ministeerium.

Poola Vabariigi Suursaatkond tänab projekti kaaskorraldamise eest Eesti Lastekirjanduse Keskust, kirjastusi Dwie Siostry ja Gecko Press ning rahvusvahelist festivali DisainiÖö.

 

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee