Teisipäeval, 3. detsembril 2013 kell 16 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis türgi kunstniku Feridun Orali isikunäitus „Punane õun”.
Näitus on avatud 4. jaanuarini 2014.
Eesti Lastekirjanduse Keskus, Pikk 73, Tallinn
Avatud: E-R 10-18, L 11-16, P suletud
Täiendav info: Viive Noor, Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
tel 5557 9930, viivenoor@gmail.com
Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 10. korda üle Aasta Rosina auhinna aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis selleks Anti Saare proosaraamatu „Kuidas meil asjad käivad”, mille on illustreerinud Alvar Jaakson (kirjastus Tänapäev, 2013).
Raamat jutustab väikese Vasseli ja tema pisut boheemlasliku pere argielust. Anti Saare lähenemine on värske, lapselähedane ja humoristlik, ta õpetab elu nautima, mitte iga hinna eest tippu pürgima. Alvar Jaaksoni pildid on napid, kuid ilmekad. Kunstnik ei kopeeri autori kirjutatud lugu, vaid sageli hoopis jutustab seda edasi.
Autoreid tunnustati traditsiooniliselt kilo rosinate, rahalise preemia ja tänukirjaga. Tänukirja pälvis ka kirjastus Tänapäev.
Aasta Rosina auhinda antakse välja alates 2004. aastast eelnenud aasta jooksul ilmunud erilisele ja silmapaistvale eesti lasteraamatule, hinnates raamatut tervikuna või ainult kirjaniku- või kunstnikutööd.
Täiendav info:
Triin Soone
Lastekirjanduse keskuse direktor
Tel. 617 7230, triin@elk.ee
Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kirjastus Tänapäev kuulutavad välja ALGUPÄRASE NOORTEROMAANI VÕISTLUSE.
Noorteromaani sihtgrupp on 14–18-aastased noored.
Romaani pikkus on kuni 10 autoripoognat (400 000 tähemärki koos vahedega), minimaalselt 5 autoripoognat (200 000 tähemärki). Võistluse planeeritud auhinnafond on 3200 eurot.
Iga võistlusele toodud käsikiri peab olema kolmes eksemplaris, varustatud MÄRGUSÕNAGA ning lisatud kinnine ümbrik, milles autori nimi ja kontaktandmed. Märgusõna märkida ka ümbrikule.
Võistlustööd trükkida paberile ühepoolselt. Köidetest soovitame mitte kasutada nn diplomitööde-tüüpi kõva köidet.
Võistlustööde tähtaeg on 1. juuni 2014, kuid käsikirju võib tuua ka esmaspäeval, 2. juunil.
Võitjad kuulutatakse välja 2014. aasta suve lõpus/sügise alguses.
Käsikirjad palume saata või tuua kirjastusse aadressil:
Kirjastus Tänapäev
Pärnu mnt 20
10141 Tallinn
Lisainfo:
Eesti Lastekirjanduse Keskus
kontaktisik: Anu Kehman
tel: 6177 234
Kirjastus Tänapäev
kontaktisik: Tauno Vahter
tel: 6691 894
Eelmistest võistlustest loe siit.
PRESSITEADE
20. november 2013
Paabeli Torni auhinna võitis Riina Hanso Maria Parri raamatu „Vilgukivioru Tonje” tõlkimise eest.
Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond andis tänavu kümnendat korda välja Paabeli Torni auhinna, mille eesmärgiks on esile tõsta häid tõlkeraamatuid lastele. Aasta jooksul (1. oktoober 2012 – 30. september 2013) ilmunud teostest valis žürii välja viis nominenti ja nende hulgast võiduraamatu. Teose autor ja tõlke avaldanud kirjastus saavad audiplomi, tõlkija lisaks sellele ka rahalise preemia.
Tänavuse auhinna pälvis Norra lastekirjanik Maria Parr, tõlkija Riina Hanso ja kirjastus Eesti Raamat. „Vilgukivioru Tonje” jutustab loo väikesest tüdrukust, kes on oma küla ainus laps. Iseseisev ja -teadev Tonje naudib oivalist vabadust keset metsikuvõitu ja puhast loodust, turvalises ja eluterves ümbruskonnas, mõistvate ja lahkete täiskasvanute keskel. Tema ja 74-aastase Gunnvaldi vahel on suur ja hingestatud sõprus, millesse ähvardab kiilu lüüa üks ammune saladus. Hoogsa sündmustiku humoorika ülestähendamise sisse sugeneb tõsiseid, hingekriipivaid ja sügavalt liigutavaid teemasid. Kui tundub, et kõik läheb halvasti, läheb kõik lõpuks siiski hästi. Maria Parri on õigustatult võrreldud Astrid Lindgreniga ja Tonjet mitme Lindgreni loodud tegelasega. Parr on saanud „Vilgukivioru Tonje” eest mitmeid auhindu, sealhulgas Norra ühe mõjukama, Brage auhinna ja Saksamaal 2010. a parima lasteraamatu auhinna.
„Vilgukivioru Tonjele” pakkusid tihedat konkurentsi teised nominendid: Essi Kummu „Jutukas Elias” (soome keelest tõlkinud Ingrid Maasik; Fiore Publishing), Jo Nesbø „Doktor Proktori puuksupulber” (norra keelest tõlkinud Maris Kuuda; Varrak), Ulf Starki „Täitsapoiss” (rootsi keelest tõlkinud Ülle Kiivet; Koolibri) ja David Almondi „Poiss, kes ujus koos piraajadega” (inglise keelest tõlkinud Kaarin Kivirähk; Draakon & Kuu). Kui enamasti teevad tõlkeraamatute hulgas ilma (seda nii arvuliselt kui ka konkurentsivõimelisuse poolest) inglise keelest ümber pandud teosed, siis seekord oli silmatorkavalt palju häid raamatuid hoopis Põhjamaadest.
Žüriisse kuulusid Krista Kumberg (esimees), Evelin Banhard, Kaja Kaldmaa, Anu Kehman ja Ülle Väljataga. Paabeli Torni auhind anti üle IBBY Eesti osakonna sügisõhtul 20. novembril Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
Sügisõhtul tehti ka teatavaks IBBY aunimekirja nominendid, kes on silma paistnud oma viimase kolme aasta loominguga: autor Ilmar Trull raamatuga „Tuvi jalutab” (Varrak), tõlkija Allar Sooneste raamatuga „Mamma Muu ja Vares” (Karrup) ja illustraator Regina Lukk-Toompere raamatuga „Üle õue õunapuu” (Koolibri). Diplomite üleandmine toimub 2014. aasta septembris IBBY 34. kongressil Mexico Citys ja IBBY Eesti osakonna sügisõhtul.
Täiendav info:
Krista Kumberg, Paabeli Torni žürii esimees
Tel 59105502
Leelo Märjamaa, IBBY Eesti osakonna president
Tel 53860890
Viimastel aastatel valitseb laste- ja noortekirjanduses ilmselge fantasy ülekaal. Õnneks jõuab aeg-ajalt meieni ka realistliku olustikuga teoseid. Ja vahel on neil tõlgitutel erinevalt paljudest omamaistest noortekatest meile ka midagi sügavat ja värsket öelda.
„Süü on tähtedel” peategelaseks on Hazel Grace Lancaster, 16-aastane kilpnäärmevähki põdev neiu. Kuna vähk on arenenud kaugele ja sel on siirded tüdruku kopsudes, peab ta pidevalt hapnikuballooni kaasas kandma. Kuna Hazel pole juba aastaid koolitöös osalenud, sunnib ema tüdrukut käima haigete tugirühmas, et ta pisutki laiendaks oma kitsaks jäänud suhtlusringkonda. Üldiselt tüdrukule seal ei meeldi, kuid vähemasti tunneb ta ühtekuuluvust Isaaciga, kellel on silmavähk. Ükskord võtab poiss endaga kaasa Augustus Watersi, kes põeb osteosarkoomi, mis on võtnud temalt jala; see on asendatud kunstjäsemega. Augustus ja Hazel saavad kohe sõpradeks, sest poiss keskendub tüdruku haiguse asemel talle enesele – tema iseloomule, huvidele, perekonnale. Kuigi Hazel on poisist lummatud, otsustab ta mitte armuda, et poisile mitte rohkem kannatusi põhjustada.
Noorte ühiseks kiindumusobjektiks saab Peter Van Houteni raamat „Ilmotsatu kannatus”, mis pajatab samuti toimetulekust lapse vähiga. Teose avatud lõpust saab Hazeli ja Augustuse jaoks lõputute arutluste allikas, mille käigus avatakse ka enda hinged.
Ja kuigi tundub, et haigustest ja surmast on palju juttu, räägib see raamat pigem siiski elust. Vähihaigete laste tugigrupi juht Patrick rõhutab iga koosoleku lõpus: „Ela täna oma parimat elu”. Isegi kui peategelane ja tema kaaslased selle üle nalja heidavad, peavad nad paratamatult ikkagi mõtlema, mis on nende lühikese elu eesmärk, mis saab peale nende surma neile kallitest inimestest jne.
Augustus võrdleb oma mõtteid tähtedega, mis on taevakaarele laiali pillutatud. Seega näikse ka raamatu pealkiri „Süü on tähtedel” rõhutavat mõtlemise olulisust. Maailm, mille igaüks endale loob, on suuresti enese teha. Ja kuigi paljut ei saa valida, siis suhtumine on enese kätes. Nii kirjutabki Augustus Peter Van Houtenile: „Selles maailmas ei saa valida, kas saada haiget või mitte, vanamees, kuid me saame valida, kes meile haiget teeb.”
John Green ütleb raamatu eessõnas: „Lugudest tõeterade otsimine ei tule kasuks ei romaanidele ega nende lugejatele. Ainuüksi selle üritamine tähendaks, et väljamõeldud lood pole olulised. Vastupidise uskumine on aga meie liigi üks peamisi eelduseid.”
„Süü on tähtedel” räägib suurepäraselt ise enese eest. Raamat mängib osavalt lugeja tunnetel. Selles on lusti, ohtralt humoorikaid seiku, aga ka ääretult kurbi hetki. Lihtsat ja labast pisarakiskumist, (enese)haletsust ning musta masendust teosest ei leia. Pigem on peale lugemise lõpetamist tunne, et kõigega saab hakkama.
Viimaste aegade üheks edukamaks raamatuks tituleeritud „Süü on tähtedel” on olnud New York Timesi raamatumüügi edetabelis alates ilmumisest jaanuaris 2012. aastal, kokku 78 nädalat. Olulisem on vast see, et teos pälvis noorte lugejate auhinna The 2013 Children’s Choice Book Awards raames aasta noorteraamatu tiitli Teen Book of the Year. Stuudios 20th Century Fox on alanud võtted, et raamat jõuaks ka filmilinale.
Tõlkinud Bibi Raid
Välja andnud kirjastus Pegasus
270 lk
Jaanika Palm, lastekirjanduse uurija
12. novembril möödub 80 aastat Lastekirjanduse Keskuse eelkäija Tallinna Noorteraamatukogu asutamisest. Pidupäeva tähistatakse mitmete sündmuste ja üritustega novembrikuus, kuhu mahub nii mineviku meenutusi kui ka kohtumisi tänaste lastekirjanduse tipptegijatega.
Lastekirjandusel on sõpru kõikjal üle Eesti ja seepärast tähistab keskus juubelit lastekirjanike ja -kunstnike ringreisidega mööda Eestit. Homme, 12. novembril ollakse koos Piret Raua, Ilmar Tomuski ja ajakirjaga Täheke külas Kohila ja Põltsamaa lastel. 14. novembril on reisiseltskond, kuhu kuuluvad Kadri Hinrikus, Kätlin Kaldmaa ja Marge Nelk, Ridalas ja Haapsalus. 19. novembril viiakse aga tuntud lasteluuletajad Wimberg, Jaanus Vaiksoo, Ilmar Trull ja Heiki Vilep kohtuma Rakvere ja Tapa lastega. Ei unustata ka Tallinna lapsi ning mitmed kirjanikud ja kunstnikud on külas igal laupäeval keskuse majas toimuvatel perehommikutel.
Juubelimärgiks ilmus raamat „Sünnipäevalood”, kus on sees 24 sünnipäevateemalist juttu ja luuletust meie armastatud lastekirjanikelt koos uute piltidega eesti parimatelt illustraatoritelt.
Ümmargune sünnipäev annab põhjust tagasivaateks ja ajaloo põhjalikumaks talletamiseks. Keskuse tiiva alla koondunud lastekirjanduse uurijad on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud eesti lastekirjanduse ajaloo uuema osa läbitöötamisega. Selle tulemusena ilmub juubeliaastal artiklite kogumik „Eesti lastekirjandus 1991-2012”. Juubelihõnguline tuleb ka selleaastane ajakiri Nukits, mis ilmub alates 1995. aastast ja tutvustab nii eesti kui ka tõlkelastekirjandust ja illustratsiooni, lastekirjanduse alaseid tegemisi Eestis ja välismaal, lasteraamatukogude tööd ning laste lugemisega seotud teemasid.
Märke sünnipäevakuust leiab meie majast veelgi. Tulge külla!
Lugege pikemalt: Triin Soone „Väärikalt lapsemeelne”
Täiendav info:
Triin Soone
Lastekirjanduse keskuse direktor
Tel. 617 7230, triin@elk.ee
Eesti Rahvusraamatukogu kodulehelt, 06.11.2013
Rahvusraamatukogus selgusid Tallinna IV rahvusvahelise illustratsioonitriennaali „Pildi jõud” võitjad. Peapreemia Grand Prix läks leedu kunstnikule Rimantas Roliale.
Peapreemiaks on 1000 eurot, võimalus korraldada isikunäitus Tallinnas (Eesti Lastekirjanduse Keskuses) ja Piret Mildebergi skulptuur „Muusa”.
Žürii esimees Stasys Eidrigevičius kuulutas välja ka 10 võrdset tunnustust. Diplomi said Urmas Viik (Eesti), Ieva Babilaitė-Ibelgauptienė (Leedu), Lina Žutautė (Leedu), Marta Ignerska (Poola), Stefanie Harjes (Saksamaa), Marika Maijala (Soome), Salla Savolainen (Soome), Hanne Bartholin (Taani), Svetlana Korotkova (Venemaa) ja Katya Tolstaja (Venemaa).
Auhinnasaajad valis rahvusvaheline žürii koosseisus Varvara Alay (Venemaa, eelmise triennaali Grand Prix), Anu Kalm (Eesti), Andris Vītoliņš (Läti), Stasys Eidrigevičius (Poola-Leedu) ja Virpi Talvitie (Soome).
Välja jagati ka hulk eripreemiaid. Eesti Kunstnike Liidu eripreemia sai Erika Kallasmaa Soomest, Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia läks Regina Lukk-Toomperele Eestist, Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond auhindas Maria Mikhalskajat Venemaalt. Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna, millega kaasneb isikunäituse korraldamine, pälvis Heiki Ernits.
Tallinna IV illustratsioonitriennaalil saab Rahvusraamatukogus näha Läänemere-äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö. Rahvusraamatukogu kõik näitusesaalid on 30. novembrini illustratsioonide päralt. Samuti on Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis avatud eelmise triennaali võitja Varvara Alay näitus. Tallinna Linnateatris eksponeeritakse aga Vera Pavlova isikunäitust, tema võitis 2003. aastal toimunud esimesel illustratsioonitriennaalil diplomi.
Triennaali peakorraldajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu, korraldavad ka Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond. Triennaali patroon on Evelin Ilves. Illustratsioonitriennaali näituse Eesti kunstnike töid saab järgneval kolmel aastal näha mitmetes Eesti linnades ja samuti rahvusvahelistel näitustel.
11. ja 18. novembril kell 16.-17.30 toimuvad Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 9-12-aastastele lastele õpitoad „Pildi jõud–luues illustratsiooni“, kus tutvustatakse näitust, kuulata saab loengut ning täita loovat ülesannet. Õpituba viib läbi kunstnik Anu Kalm. Eelregistreerimine tel 630 7148, expo@nlib.ee. Ootame kõiki kunstihuvilisi lapsi osalema!
Samast saab tellida koolidele näituse lühitutvustusi. Õpitoad ja tutvustused on tasuta.
5. novembril kell 17 avatakse Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“. Näha saab Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö.
Illustratsioonitriennaal seab eesmärgiks tutvustada Läänemere regiooni oma ala parimaid, õpetada mõistma erinevat kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti. Triennaalil kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa (Peterburi ja Moskva), Soome, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kunstnikud. Tallinnasse on tööd saatnud omal maal tunnustatud ja rahvusvaheliselt tuntud lasteraamatute illustraatorid.
„Tee hea kunsti juurde on pikk, seega tuleb alustada varakult. Raamatus saavad kokku kaks eri kunstiliiki – kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatus liitub siia veel kolmas – illustratsioonikunst.
Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema,“ ütleb üks triennaali initsiaatoreid ja peamisi korraldajaid kunstnik Viive Noor.
Triennaalil antakse samas 5. novembril välja 10 võrdset diplomit ja Grand Prix 1000 euro väärtuses, millega kaasneb skulptuur “Muusa”, (autor Piret Mildeberg). Sel korral toetab Grand Prix’ väljaandmist Tallinna linn.
Auhinnasaajad on välja valinud rahvusvaheline žürii koosseisus Varvara Alay (Venemaa, Grand Prix TIT 2009), Anu Kalm (Eesti), Andris Vītoliņš (Läti), Stasys Eidrigevičius (Poola-Leedu) ja Virpi Talvitie (Soome). Triennaali patroon on Evelin Ilves.
Lisaks annavad eriauhinnad välja Eesti Lastekirjanduse Keskus, Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti osakond (lühidalt IBBY Eesti osakond), Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu.
Peapreemiaga kaasneb ka võimalus korraldada järgmise triennaali ajal oma isikunäitus Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis. Sel aastal eksponeeritakse seal eelmise TIT-i võitja Varvara Alay näitust, mis avatakse 5. novembril 2013 kell 15.
Triennaali peakorraldajad on Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Rahvusraamatukogu, korraldamisel osalevad ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti Osakond.
Illustratsioonitriennaali näituse eesti kunstnike töid saab järgneval kolmel aastal näha mitmetes Eesti linnades ja samuti rahvusvahelistel näitustel.
Triennaali näitused Rahvusraamatukogus, aga ka Tallinna Linnateatris ja Lastekirjanduse keskuses kestavad 30. novembrini.
Õpitoad lastele
11. ja 18. novembril kell 16.00-17.30 toimuvad Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 9-12-aastastele lastele õpitoad „Pildi jõud – luues illustratsiooni“, kus tutvustatakse näitust, kuulata saab loengut ning täita loovat ülesannet. Õpituba viib läbi kunstnik Anu Kalm. Eelregistreerimine tel 630 7148 või e-posti aadressil expo@nlib.ee. Ootame kõiki kunstihuvilisi lapsi osalema!
Samast saab tellida näituse lühitutvustusi koolidele. Õpitoad ja tutvustused on tasuta.
Olete oodatud!
Täiendav teave:
Viive Noor, Eesti Kujundusgraafikute Liit, tel 5557 9930
Teisipäeval, 5. novembril 2013 kell 15 avatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuses saksa kunstniku Judith Clay isikunäitus „Jutustades lugusid”.
Eesti Lastekirjanduse Keskus, Pikk 73, Tallinn
Avatud: E-R 10-18, L 11-16, P suletud
Täiendav info: Viive Noor, Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert
tel 5557 9930, viivenoor@gmail.com
30. oktoobril 2013 autasustati Eesti Lastekirjanduse Keskuses Kultuuriministeeriumi, Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv korraldatud lasteraamatukonkursi „Põlvepikuraamat” võitjaid.
Konkursi žürii koosseisus Epp Annus, Indrek Koff, Piret Niinepuu-Kiik, Jaanika Palm ja Asta Trummel otsustas välja anda kolm auhinnalist kohta, märkida ära kaks tööd ning esile tuua kolme raamatu kunstnikutööd:
I koht – käsikiri „Kus on armastus?”, tekst Kätlin Vainola, pildid Kertu Sillaste
II koht – käsikiri „Arva ära”, tekst Epp Petrone, pildid Kristi Kangilaski
III koht – käsikiri „Postiljon ja kanad”, tekst Markus Saksatamm, pildid Anni Mäger
Äramärgitud – käsikiri „Niipidi ja naapidi”, tekst ja pildid Indrek Raudsepp
Äramärgitud – käsikiri „Jänesejutt”, tekst ja pildid Kertu Sillaste
Äramärgitud kunstnikutöö – käsikiri „Mullide maal”, pildid Anne Pikkov
Äramärgitud kunstnikutöö – käsikiri „Tähejutud. Köök ja söök”, pildid Eleri Gross-Einasto
Äramärgitud kunstnikutöö – käsikiri „Haldjasokid”, pildid Tiina Mariam Reinsalu
Žürii liige Jaanika Palm hindas konkurssi väga edukaks: „Tänavu laekus võistlusele rekordiliselt 92 käsikirja. Palju oli eriilmelisi hästi läbimõeldud võistlustöid – filosoofilisi, sõnamängule või mingile värskele ideele rajatud teoseid. Eriti üllatav oli kunstnike kasutatud tehnikate mitmekesisus: siluettpildid, augustamise tehnika, kollaaž jne. Lisaks auhinnatud ja äramärgitud võistlustöödele võib nii mõnestki käsikirjast ümbertöötamise järel saada vahva väikelasteraamat.”
Põlvepikuraamatu konkurss toimus juba neljandat korda. Konkursi eesmärk on rikastada väikelastele mõeldud lugemisvara omamaiste kvaliteetsete pildiraamatutega. Võidutööd avaldab kirjastus Päike ja Pilv.
Täiendav info:
Asta Trummel, Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik, tel. 628 2223
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor, tel. 617 7230
Katrin Reinmaa, kirjastus Päike ja Pilv, tel. 513 1005
For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee