Hüppa põhisisu juurde

Festival HeadRead lastekirjanduse keskuses

24.-28. maini toimub kirjandusfestival HeadRead, mis toob Eesti Lastekirjanduse Keskusesse mitmeid põnevaid esinejaid meilt ja mujalt. Lisaks toimub laupäeval, 27. mail kell 12 –15 lasteraamatute vahetuslaat „Sulle-mulle“, avatud on kohvik ning toimub muud põnevat nii väikestele kui suurtele lastekirjanduse sõpradele.

Kolme päeva jooksul (24.-26. maini) esinevad keskuses kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominendid lastekirjanduse kategoorias Liis Sein, Kadri Kiho, Juhan Voolaid, Tiina Laanem, Maarja Kangro ja Anti Saar. Samuti saab lastekirjanduse keskuses kohtuda mõne välismaa kirjaniku ning illustraatoriga, kelle raamatuid on ka eesti keelde tõlgitud. Keskusesse tulevad külla näiteks Jenny Jägerfeld Rootsist, Janne Teller Taanist ning Romana Romanõšõn, Andri Lessiv ja  Oksana Drachkovska Ukrainast.

Keskuse saalis on imetlemiseks Oksana Drachkovska illustratsiooninäitus.

Laupäeval, 27. mail toimub raamatute vahetuslaat „Sulle-mulle“ ja tore kultuuriprogramm muusika ning meisterdamisega.

Täpsem kava siin:

Kolmapäev, 24.05.2023

Kell 10 rõdusaalis – Liis Sein ja Ulla Saar „MONA ISEPÄINE ISA“
Kell 10 muinasjutupööningul – Kadri Kiho „ENDEL JA KATI“
Kell 12 rõdusaalis – Juhan Voolaid „KOMMIKOLETIS“
Kell 12 Muinasjutupööningul – Liis Sein ja Ulla Saar „MONA ISEPÄINE ISA“

Neljapäev, 25.05.2023

 Kell 10 rõdusaalis – Tiina Laanem „KATARIINA KAAPERDAB KOOLI“
Kell 10 muinasjutupööningul – Maarja Kangro „ULGUV RULA“
Kell 12 rõdusaalis – Janne Teller „MITTE MIDAGI“
Kell 12 muinasjutupööningul – Anti Saar „ÕUDNE LUGU“
Kell 14 rõdusaalis – Janne Teller „MITTE MIDAGI“

Reede, 26.05.2023

Kell 10 rõdusaalis – Jenny Jägerfeld „MINU SUUREJOONELINE ELU“, „MINU SUUREJOONELINE SURM“, „SUPERKOOMIK“
Kell 10 muinasjutupööningul – Indrek Koff ja Oksana Drachkovska „KES VÕIDAB?“
Kell 11 muinasjutupööningul – Indrek Koff ja Oksana Drachkovska „KES VÕIDAB?
Kell 12 rõdusaalis – Romana Romanõšõn ja Andri Lessiv „SÕDA, MIS MUUTIS RONDOT“

Laupäev, 27.05.2022

Lastekirjanduse keskuse sisehoovis:
Kell 12-15 „Sulle-mulle“ raamatute vahetuslaat
Kell 12 Laulustuudio „Laulumarjad“ kevadkontsert
Kell 13 meisterdame järjehoidjaid
Kell 14 Laulustuudiost Meero Muusik esinevad õpetaja Helin-Mari Arderi õpilased soololauludega ja õpetaja Katri Kaasiku ukulele mängijad

Avatud on ka kohvik!

(vihmase ilma korral toimuvad üritused majas)

Vaata ka festivali HeadRead kodulehte headread.ee

Loe lähemalt

Tänavune Söödi lasteluuleauhind on selgunud

Teisipäeval, 16. mail kuulutati Luunjas välja Karl Eduard Söödi nimeline lasteluuleauhind, mille pälvisid Anti Saar ja Vivianna Maria Stanislavska värssjutustuse „Õudne lugu” eest. Laste preemia anti Teet Talli raamatule „Vahvad ja õpetlikud luuletused loomadest“. 

Preemia saaja valis välja luule- ja raamatuillustratsioonide ekspertidest koosnev žürii, kuhu kuulusid Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Eesti Kunstnike Liidu, Luunja keskkooli ja preemia algatajate esindajad. Laste preemia valisid 2022. aastal lastele mõeldud luuleraamatute seast välja Luunja valla lapsed.

Lasteluuleauhinna pälvinud värssjutustuse „Õudne lugu“ (illustreerinud Vivianna Maria Stanislavska, Kolm Elu 2022) keskmes on küsimus, mis teeb meist just need inimesed, kes me oleme. Lugu räägib perekonnast, kus on kaksikutest pojad Tiit ja Teet. Emal-isal on lastega suured ja kindlad plaanid – kogu hingest soovivad nad, et poistest kasvaksid suurepärased inimesed, et nad oleks kõigist kõige tublimad. Nii vanemad nõuavad ja keelavad, pahandavad ja keelitavad, koolitavad ja huviringitavad – kõik ikka selleks, et poiste lapsepõlvest ei saaks tühipaljas ajaraisk. Vaatamata aga tõigale, et Tiit ja Teet saavad täiesti ühesuguse kasvatuse, ootab neid ees erinev elutee.

K. E. Söödi nimeline preemia antakse eelmise aasta parima lasteluulekogu autorile ja illustraatorile. K. E. Sööti võib pidada meie täisväärtusliku kunstlasteluule üheks algatajaks, kes sai inspiratsiooni oma lastevärsside loomiseks folkloorist. Sööt oli pärit Tartumaalt Luunjast ning tema nimelist lasteluule preemiat annab alates aastast 1988 välja Luunja vallavalitsus. Tänavu anti auhinda välja 34. korda.
Varasemate preemia laureaatide hulka kuuluvad Indrek Koff, Olivia Saar, Ilmar Trull, Aidi Vallik ja paljud teised.

Fotol kirjanik Anti Saar ja kunstnik Vivianna Maria Stanislavska (foto autor: Tiit Hellenurm)

Loe lähemalt

Ööbikuööd Eesti Lastekirjanduse Keskuses

Kolmapäeval, 17. mail kell 10-11 tuleb Eesti Lastekirjanduse Keskusele külla jutuvestmifestival Ööbikuööd. Festivali lastehommikul toimub seto muinasjututund lugude ja lauludega, kus esineb seto jutuvestja ja folklorist Õie Sarv koos perega.

Seto kultuuris on laulmisel ehk seto leelol väga tähtis roll. Paljudes muinasjuttudes suhtlevad tegelased omavahel läbi leeloridade või antakse sündmusi edasi läbi laulu. Olgu selleks kavala rebase meelituslaul kanadele või peremehe petmine. Eesti Lastekirjanduse Keskuse muinasjutundi ongi Õie valinud lauludega seto muinasjutud, mida aitavad ilmestada tema musikaalse pere igatsevad karmoškaviisid.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse eestvedamisel toimuv festival Ööbikuööd on loodud jutuvestmise kui ajatu ja olulise kultuurilise nähtuse tähelepanu keskpunkti tõstmiseks ja meie elava pärandi kogemiseks mitmetes erinevates vormides. Festivalil on tähelepanu ka Eesti väikekeeltel, mis on piirkondlike identiteetide alustalaks.

Festivali kohta saab rohkem infot SIIT.

Loe lähemalt

Muuseumiöö „Öös on liikumist“ lastekirjanduse keskuses

Muuseumiööl, 20. mail on tavapärasest kauem, kella 18-23 avatud ka Eesti Lastekirjanduse Keskus, et pakkuda lastekirjanduse sõpradele põnevat programmi. Avatud on ka raamatukogu ning vaadata saab keskuses olevaid näituseid.

Seiklushimulisi ootab ees otsimismäng, kus lapsed saavad riime nuputades aardele samm-sammult lähemale liikuda. Pööningul on avatud kohvik ja mängunurk lastele ning puhkenurk vanematele.

Kell 18-22 pakuvad personaalseid konsultatsioone meie Raamatutohtrid. Leiate nad Varakambrist. Raamatutohtrid jagavad kõikidele huvilistele lugemissoovitusi. Nõuandeid jagub nii esimesi lugemissamme tegevate mudilaste vanematele, tõsistele fantaasiakirjanduse fanattidele kui vanavanematele, kes lapsi raamatupisikuga nakatada soovivad – kõik mured saavad muheda lahenduse!

Kell 18-20 saab II korruse luugisaalis meisterdada ja rõdusaalis end proovile panna Läänemere teemalisel näitusel kalade tundmisel ja tähemängudes.

Kell 20 tuleb külla Pipi Pikksukk. Pipi õpetab, kuidas pannkooke valmistada ja paneb kõik lapsed liikuma, hüppama ja plaksutama.

Kell 22 viib meid unistuste maale jutuvestja ja muusik Maili Metssalu. Tema lummavad lood kevadest, kommetest on põimitud regilauludega. Öös on liikumist- Maili lood panevad liikuma hinged ja hea energia.

Lisaks Muuseumiöö programmile saavad huvilised imetleda Edgar Valteri galeriis armastatud kunstniku originaalillustratsioone, vaadata Valteri tegelaskujudega multikaid ja lavastusi, uurida pokukoda ja kuulata loodushääli.

Illustratsioonigaleriis saab viimast päeva vaadata näitust „Kas Läänemeri jääb meiega?“. Näitusel on esindatud Joanna Czaplewska (Poola), Rasa Joni (Leedu), Lucija Mrzljaki (Eesti), Gundega Muzikante (Läti) ja Justyna Nyka (Norra) illustratsioonid ja Grażyna Rigalli nukud, mis loodud inspireerituna poola lastekirjaniku Anna Czerwińska-Rydeli raamatust „Baltek“. Raamat kõneleb Baltekist, noorest ja targast tursast, kes koos teiste mereasukatega muretseb plastiga risustatud Läänemere tuleviku pärast. Iga kunstnik on püüdnud Balteki lugu interpreteerida omal viisil.

Olete oodatud!

Lisainfo:
Katrin Tõnisson
Programmijuht
Eesti Lastekirjanduse Keskus
617 7233

***

Muuseumiöö on üks kord aastas, laupäevasel maiõhtul toimuv kultuurisündmus, mille raames avavad oma uksed kümned muuseumid ja mäluasutused üle Eesti. Muuseumiöö kannab seekord pealkirja „Öös on liikumist“. Teema on seotud eelkõige 2023. aasta riikliku liikumise teema-aastaga, mis keskendub tervislikele eluviisidele ja liikumisharrastusele. Muuseumiöö teema valisid muuseumitöötajad üle Eesti. Tänavuse teema kohta saab rohkem lugeda siit.

Loe lähemalt

Muhvi auhinna pälvivad Krista Kumberg ja Tiina Liinak

Täna, 10. mail kuulutatakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse lasteraamatukoguhoidjate õpipäeval välja Muhvi auhinna saajad. Laureaadid pälvivad tunnustuse lastekirjanduse ja lugemise kajastamise eest erinevates meediumites aastatel 2021-2022.

„Kui meid pole meedias, siis pole meid olemas. Sellele elutarkusele tuginevalt asutas keskus 2001. aastal Muhvi auhinna, et tunnustada väljaandeid ja sisuloojaid, kes käsitlevad lastekirjanduse ja lugemisega seotud teemasid. Meil on hea meel, et lasteraamatute maailmal on meie üleküllatud meedias oma koht ja et on inimesi, kes oskavad seda teha nii, et sihtrühm neid märkab,“ ütles keskuse direktor Triin Soone.

Auhinna 12. laureaat on lastekirjanduse uurija ja bibliograaf Krista Kumberg, kes on aastaid tegelenud lastekirjanduse mõtestamise ja tutvustamisega. Paljud tema kirjutatud arvustused on ilmunud ajalehtedes Eesti Päevaleht, Lääne Elu, Postimees ning Õpetajate Leht. Samuti on ta teinud lastekirjanduse aastaülevaateid ajalehele Sirp, olnud õpikute kaasautor ning ka ise lastele kirjutanud.

„Krista Kumbergi suurepärased teadmised lastekirjanduse ajaloost ning kursis olemine uuemate suundumustega teevad tema ettekanded igal üritusel oodatuks. Ta on oma kirjutustes ja esinemistes sõnatundlik, leidlik ja vaimukas. Arvustajana on ta sõbralik ja hooliv. Krista oskab teoses märgata selle positiivseid aspekte, kuid samas tõmbab delikaatselt tähelepanu ka kitsaskohtadele. Kõik see teeb temast avara pilgu ja sooja südamega eesti lastekirjanduse hoidja ja harija,“ märkis lastekirjanduse uurija Jaanika Palm.

Muhvi meediaväljaande preemiaga tänab keskus Facebooki grupi „Lugemise väljakutse“ loojat ja administraatorit Tiina Liinakut, kes hoolitseb selle eest, et täiskasvanute kirjanduse kõrval kuuluks lugemisväljakutsetesse ka lastekirjandus.

Muhvi auhinna varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks ajakirja Täheke peatoimetaja Ilona Martson, kirjanik Leelo Tungal, ERRi lastesaadete tegijad Kadri Tiisel ja Tiina Vilu, kirjandusteadlane Ave Mattheus ja mitmed teised. Väljaannetest on äramärkimist leidnud näiteks Eesti Päevaleht, Postimees, Õpetajate Leht, Hea Laps ja Eesti Ekspress.

Muhvi auhindade üleandmist ja lasteraamatukoguhoidjate õpipäeva otseülekannet saab näha algusega kell 10.30 Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehel.

Loe lähemalt

Otfried Preussler „Väike nõid“ (1975)

Volbriöö tuules on varasalve riiulitelt hea tolmu pühkida mõnelt vahvalt nõiaraamatult. Ja mis sobiks selleks paremini kui armastatud Saksa lastekirjaniku Otfried Preussleri „Väike nõid“ (1957, eesti keeles 1975). Pole raamatusõpra, kellel poleks selle teosega seonduvalt mõnda lapsepõlvemälestust. Olgu see siis unustamatu väike nõid Mari Lille kehastuses või Enn Vetemaa sõnade ja Ülo Vinteri viisiga „Nõia elu“, mida võivad vist küll kõik unepealt kaasa laulma hakata. Preussleri sünnist möödub muuseas tänavu oktoobris 100 aastat, nii et põhjust tema teoste meenutamiseks jagub.

„Väikese nõia“ lugu saab alguse volbripäeval, mida on ajalooliselt nimetatud ka Walburgi päevaks või Walpurgi ööks. Väikesel nõial ei tule sel päeval kuidagi nõidumine välja, sest ta mõtted liiguvad alatasa õhtustele pidustustele Blocksbergi mäel, kuhu kõik suured nõiad kogunevad volbriööd tähistama. Algajatel sinna asja pole, aga see ei anna väikesele nõiale kuidagi rahu. Vaatamata kaaren Abraksase hoiatustele otsustab ta luuaga peole ratsutada, kuid jääb tantsuplatsil kohe haledalt vahele piksenõid Rumpumpelile, kes ta ülemnõia ette viib. Väike nõid saab viimasega kokkuleppele, et kui ta aasta pärast oma nõidumisega nõukogule muljet avaldab ja hea nõia tiitli vääriline on, avaneb tal võimalus järgmisest volbriöö pidustusest osa saada. Suurtele nõidadele koha kättenäitamiseks asub väike nõid veelgi usinamalt õppima ja püüab oma teele sattuvaid tegelasi igal võimalusel nõiakunstiga aidata. Mõistagi käib selle juurde alati väike vimka ja nii mõnigi kuri tegelane saab korraliku õppetunni. Lugu lõpeb volbriööga, kus ebaõiglaselt käitunud suured nõiad saavad ninanipsu, mis neile veel kauaks meelde jääb.

Mis on „Väikeses nõias“ sellist, et see ikka ja jälle väikseid ja suuri lugejaid kõnetab? Esiteks on tegu tõelise hea tuju raamatuga, kus võidutseb headus ja õiglus. Lastel on lihtne väikese nõiaga samastuda, sest milline laps ei tahaks olla juba suur, et ise otsustada ja täiskasvanute moodi lustielu elada. Ühtelugu õppimine ja reeglitest kinnipidamine on ju ütlemata igav! Ja seda mitte ainult lastele, ka täiskasvanuna tuleb ette halli argipäeva, kus tahaks hoopis luuasõitu lasta ja potist kübaraid võluda. Väike nõid tuletab niisiis ka suurtele meelde, et elu ei maksa liiga tõsiselt võtta. Olulisi teemasid ja eluks vajalikke õppetunde pakub teos veelgi, näidates, et töökus ja järjekindlus viib sihile ning julgus enda eest seista on sama oluline kui abivajajate eest välja astumine.

Kas 66 aastat tagasi esmailmunud „Väikeses nõias“ on ka midagi ajaga muutunud? Ilmselt mäletavad paljud oma lapsepõlvest väikses formaadis, kolletunud lehtede ja must-valgete piltidega raamatut. Uuemates, alates 2015. aastast ilmunud kirjastuse Tänapäev väljaannetes on algsed Winnie Gebhardti illustratsioonid vahvalt koloreerinud Mathias Weber ning raamat on seeläbi tänaste noorte lugejate jaoks kindlasti atraktiivsemaks muutunud.

Teost pole puutumata jätnud ka viimasel ajal üha rohkem vastuolu tekitanud nn tsensuurilaine ja vanemate tekstide ajakohastamine. Kui eestikeelses tõlkes on veel sõnad nagu „neegripoisid“ ja „eskimonaised“ teoses sees, siis Saksamaal anti teose tõlkeõiguste omaniku, kirjastuse Thienemann poolt 2013. aastal välja muudetud versioon, kus rassistlikuks peetav terminoloogia eemaldati. Eks tulevik näitab, kas ja mil kujul need muudatused eestikeelsetesse kordustrükkidesse jõuavad.

Igal juhul elab „Väike nõid“ juba ammu oma elu unustamatute lavastuste ja muusika näol ning on inspireerinud ka paljusid teisi nõidtegelasi, kes talle järgnenud on. Hõissa, väike nõid ja Walpurgi öö!

Otfried Preussler „Väike nõid“

Illustreerinud Winnie Gebhardt

Saksa keelest tõlkinud Vladimir Beekman 

Eesti Raamat, 1975

Tiritamm, 2005

Tänapäev, 2015

112 lk

Teele Nagel, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant

Loe lähemalt

Kutsume osalema Soome-Eesti lastekirjanduse loojate töötuppa „Sõnasillad“

Soome Lastekirjanduse Instituut (Finnish Institute for Children’s Literature) kutsub osalema projektis „Sõnasillad“ (Word Bridges), mille eesmärgiks on tugevdada suhteid Soome ja Eesti lastekirjanduse loojate vahel.

Projekti raames toimub kahepäevane töötuba Tartus (10.-11. oktoober 2023), kus tutvutakse Soome ja Eesti osalejate loomingu ja töömeetoditega ning lastekirjanduse kultuuri ja eripäradega mõlemas riigis. Töötoa läbiviijateks on lastekirjanik Anna Elina Isoaro Soomest ning illustraator ja kirjanik Kristi Kangilaski Eestist. Töötoa suhtluskeeleks on inglise keel. Projektis osalemiseks saavad kandideerida kõik Eestis ja Soomes (Pirkanmaa) elavad lasteraamatute autorid ja illustraatorid. Saabunud ankeetide põhjal valitakse välja 6 kirjanikku ja 6 illustraatorit (3+3 Soomest ja 3+3 Eestist). Töötuppa kandideerimine on hetkel avatud ja kandideerida saab kuni maikuu lõpuni, valitud osalejad avalikustatakse juuni alguses.

Projektis osalemiseks saab end kirja panna siin.

Pildil Anna Helmineni illustratsioon

Loe lähemalt

Mai 2023. Luis Sepúlveda „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“

Eesti keeles on värskelt ilmunud Tšiili tunnustatud lastekirjaniku Luis Sepúlveda ökokriitiline raamat „Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas“, mis esmakordselt nägi ilmavalgust juba 1996. aastal. Tegemist on maailma lastekirjanduse klassikasse kuuluva teosega, mida on tõlgitud rohkem kui 40 keelde. Õpetlik ja humoorikas lugu kutsub arutlema keskkonnahoiu teemadel ja on kantud üldinimlikest väärtustest, mis läbi aja ei ole oma aktuaalsust minetanud. Pigem vastupidi.

Ebatavaline seiklus tõsiste teemade taustal

Kass Zorbase pere on sõitnud puhkusele ja ta mõnuleb rahulolevalt, mõeldes eesolevale neljale nädalale, kus korter on ainuüksi tema päralt ja ta saab teha, mida üks kassi hing ihkab. See plaan aga pööratakse pea peale, kui tema rõdule prantsatab täbaras olukorras lind. Lähemal uurimisel selgub, et tegemist on emakajakaga, kes jäi merel naftalaiku kinni ja oma viimaseid jõuvarusid kokku võttes sealt välja rabeles. Zorbas ei kõhkle sekunditki, et kajakale abi otsima minna. Emakajakas Kengah, kes hakkab kohe munema, võtab Zorbaselt enne tema lahkumist kolm tõotust: et kajaka surres ei söö kass linnu muna ära, et ta hoolitseb muna eest kuni tibu koorumiseni ja et ta õpetab väikese kajaka lendama. Zorbas arvab, et tegu on haige kajaka sonimisega, kuid nõustub viimase meelerahuks ning ruttab teistelt kassidelt abi otsima. Siit hargneb seikluslik lugu, kus päästeoperatsiooniga ühinevad värvikad karakterid nagu lugupeetud sadamakass Kolonel, tema abiline Sekretär, raamatukoi Professor, laevakass Merekaru ja lõpuks ka üks isevärki luuletaja. Emakajakat küll päästa enam ei õnnestu, kuid hakkaja seltskond otsustab vaatamata sellele, et nad munadest ja tibudest midagi ei tea, teha kõik, et Kengah’ile antud lubadusi täita. Sest nagu auväärne Kolonel pidulikult rõhutab, üks tõeline sadamakass peab alati oma sõna.

Keskkonnateemade jõuline tulek lastekirjandusse

Keskonnateemad on viimastel aastatel üha jõulisemalt lastekirjandusse jõudnud, peegeldades ühelt poolt ühiskonna väärtuste muutumist, aga ka laste ja noorte kasvavat huvi loodushoiu ja jätkusuutliku arengu teemadel kaasa rääkida. Oma osa on viimasel kümnendil kindlasti olnud ka Rootsi keskkonnaaktivistil Greta Thunbergil, kes on inspireerinud ülemaailmseid noorte keskkonnateemalisi liikumisi ning näidanud, kuidas uus generatsioon suudab olulistel teemadel oma häält kuuldavaks teha. Kui Soomes hakati keskkonnateemasid jõulisemalt kajastama juba 2000. aastatel, siis Eestis võib selgemat trendi täheldada alles viimasel paaril aastal. Kliimakriisi on käsitlenud näiteks Kertu Sillaste oma esimeses sõnadeta raamatus „Appi! Help!“ (2021), looduse ja linna tasakaalust on juttu Liis Seina pildiraamatus „Minu linn“ (2021) ja Austria tunnustatud lastekirjaniku Mira Lobe nüüdsama eesti keeles ilmunud raamatus „Rohelise südamega linn“ (2023). Kliimamuutuse mõju loomadele on fookuses Gerda Märtensi raamatus „Virmalised“ (2020) ja Tia Navi „Kimalane Karla ootab vihma“ (2021). Laste tegutsemisest loodushoiu eesmärgil räägivad Tiina Laanemi „Kollase kassi komando“ (2020), Austraalia kirjaniku Nat Amoore „Heade vempude jõud“ (2022) ning Soome päritolu Maija Hurme ja Lina Laurenti „Salajane aed“ (2022).

Välja astumine nende eest, kes ise seda teha ei saa

Sepúlveda raamatus võib näha keskkonnateemalistes lasteraamatutes korduvat mustrit, kus täiskasvanud probleemi ei näe või ei tee midagi olukorra parandamiseks. Antud juhul käituvad inimesed loomade vaatevinklist jaburalt, olles looduse vastu ükskõiksed ja omakasupüüdlikud, olgu siis merel uduvarjus kütusetankerite lastiruume pestes või arukaid loomolendeid tsirkustes alandades. Ilustamata loob Sepúlveda lastele lihtsas ja arusaadavas keeles vägagi reaalse pildi inimtegevuse tagajärgedest merereostuse kontekstis ning merelindude saatusest, kes naftaga kokku puutuvad. Samas rõhutavad raamatutegelased, et kogu inimsugu ei ole siiski ühe vitsaga löödud ning leidub inimesi, kes loomadest ja loodusest hoolivad ning on valmis ebaõigluse vastu välja astuma.

Keskkonnahoiu kõrval on teoses olulisel kohal üldinimlikud väärtused, mida Sepúlveda on ühe sajaleheküljelise loo sisse suutnud mahutada omajagu. Kassi ja kajaka lugu võib näha kui lugu ligimesearmastusest ja üksteise aitamisest vaatamata sellele, et oleme erinevast liigist või rassist. Kui ühte vastkoorunud nunnusse tibusse on võrdlemisi lihtne kiinduda, siis episood rottidega toob värvikalt välja, et ka ebasümpaatsete olenditega on võimalik heade läbirääkimisoskuste korral edukalt koos eksisteerida. Mõne üleoleva tänavakassist kaabakaga pole aga midagi läbi rääkida ning kiusajad on vaja lihtsalt enesekindluse abil paika panna.

Eraldi tähelepanu väärib teoses abi küsimise oskus ja meeskonnatöö. Meil, eestlastel, on endale aeg-ajalt raske tunnistada, kui ise kõigega hakkama ei saa. Zorbas näitab, et abi otsimine ei ole nõrkuse märk ning üheskoos üksteise tugevusi ära kasutades võib ka keerulistele probleemidele lahendusi leida. Selleks tuleb vahel muidugi julgeda oma mugavustsoonist välja astuda ning, olgu sa kass või inimene, rääkida teisega tema enda keeles. Nagu Zorbas nii mitmetähenduslikult sõnab: „Lennata saab vaid see, kes julgeb.“

Pildid, mis püüavad emotsioone

Raamatusse on pildid joonistanud tunnustatud ja mitmeid auhindu võitnud Jaapanist pärit illustraator Satoshi Kitamura. Kitamura looming on inspireeritud koomiksitest ning teda hinnatakse omapäraste perspektiivide, detailirohkuse ja unikaalsete karakterite poolest. Tema illustratsioonides on olulisel kohal loomad, eriti armastus kasside vastu, mis ka antud teoses ehedalt väljendub. Minimalistlikku joont jälgides on Kitamura suurepäraselt tabanud erinevad karakterid ning nende tundevarjundid. Tema must-valged pildid on liikuvad ja õhulised, luues raamatusse teatava ruumi ning kerguse.

Elu oma ilus ja valus

Kui midagi välja tuua, mis kriipima jäi, siis mõnes kohas võib justkui tajuda näpuga viibutamist, mis tänapäeval hea lasteraamatu juures pisut võõras tundub. Samas võibki seda žanri mõttes vaadata kui mõistujuttu, mille puhul õpetlik sisu koos elujaatava suhtumisega on omal kohal. 

Sepúlveda teksti on mahtunud lisaks ülaltoodule veel suuri teemasid nagu surm ja sünd, ebaõnnestumised ja kordaminekud, armastus ja lahti laskmine. Teoses ei ole laste eest midagi ära peidetud, vaid näidatakse elu oma ilus ja valus. Ja see lõppkokkuvõttes ongi ilus.

Joonistanud Satoshi Kitamura

Tõlkinud Eva Kolli

Kirjastus Rahva Raamat AS, 120 lk.

Teele Nagel, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant

Loe lähemalt

Eesti lastekirjanike teosed on populaarsed ka Lätis

Läti Rahvusraamatukogu lastekirjanduse keskuse korraldatav lugemisprogramm „Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii“ (Bērnu, jauniešu un vecāku žūrija) tunnustas kolme Eesti autori raamatut.

Sel aastal valiti lugemisprogrammi raamatute hulka ka kolm teost Eesti autoritelt: Aino Perviku „Kunksmoor“ („Burmemme“, kirjastus Liels un mazs, 2022, ill. Aleksandra Runde), Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“ („Skeleta Juhana gaitas“, kirjastus Liels un mazs, 2022, ill. Marja-Liisa Plats) ja Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ („Kā mans tētis atrada sev sievu“, kirjastus Zvaigzne ABC, 2023, ill. Marja-Liisa Plats).

Programmis osaleb umbes 20 000 last, noort ja täiskasvanut üle kogu Läti ja ka välismaalt. Osalejad jagunevad viide vanuserühma: lastežürii 5+; lastežürii 9+; noortežürii 11+; noortežürii 15+ ja lapsevanemad. Lugemisprogrammi parim raamat selgub hääletustulemusena 2024. aasta märtsis Lätis toimuva Suure Lugemisfestivali ajal. Igas vanuserühmas võistleb 6 raamatut, mille on välja valinud täiskasvanud spetsialistid. Nimekirja jõuavad nii läti lasteraamatud kui ka tõlkekirjandus.

Laste-, noorte- ja lapsevanemate žürii (Bērnu, jauniešu un vecāku žūrija) asutati 2001. aastal. See on ühelt poolt kirjandusauhind, mida jagavad lapsed, ja teiselt poolt laiaulatuslik lugemisprojekt.

Loe lähemalt

Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Ilmar Tomusk

Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) võitis Ilmar Tomusk raamatuga „Julius, mida sina suvel tegid?”, mille illustreeris Hillar Mets ja andis välja kirjastus Tammerraamat. Auhinnale kandideerisid 2022. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud. Auhind antakse Tartus pidulikult üle 16. – 21. oktoobrini toimuval laste- ja noortekirjanduse festivalil Luup.

Ilmar Tomusk on õppinud eesti keele ja kirjanduse õpetajaks ning emakeeleõpetajana ka töötanud, aga alates 1995. aastat peab Keeleameti peadirektori ametit. Ametniku ja kirjaniku rolli on ta edukalt ühendanud, olles alates 2007. aastast avaldanud üle neljakümne lasteraamatu. Ta on kirjutanud raamatuid põhikooli kõikedele vanuseastmetele ja saanud Nukitsa konkurssidel mitu korda laste tunnustuse osaliseks, samuti on ta pälvinud Kukltuurkapitali sihtkapitali aastauhinna on olnud 2016. aastal raamatuga „Rasmuse vuntsid“  Tartu lastekirjanduse auhinna nominent.

Žürii oli üksmeelne nii selles, et kõik viis nominenti on suurepärased, kui ka selles, et laureaat on siiski “Julius, mida sina suvel tegid?” Neile imponeeris Juliuse raamatuga tehtud positiivselt lõppenud “inimkatsete” eriliselt lai vanuseskaala – see raamat kõnetab hämmastaval kombel nii väga noori kui täitsa vanu ja tõenäoliselt just seepärast, et igaüks suudab meenutada, kuidas on möödunud tema lapsepõlvesuved, mil ta “mitte midagi ei teinud”.

Ridade vahele on peidetud oluline sõnum, et suvi maal vanaema-vanaisaga kannatab võrdlust ükskõik millise väljamaareisiga. Sobib nii õhtujutuks kui ka iselugemiseks, päris pisikestele ja tegelikult ka kõigile juba väikelapseeast väljakasvanuile muhedaks pisilugemise ampsuks.

Ilmar Tomuski raamatu „Julius, mida sina suvel tegid?” kõrval kandideerisid Lapsepõlve auhinnale Tiina Laanemi  „Katariina kaaperdab kooli”,  Piret Jaaksi „Härra Maru mustikapood”, Meelis Krafti  „Tiuhkamäe” ja Kadri Kiho „Endel ja Kati”.

Tartu Lastekirjanduse auhinda antakse välja alates 2015. aastast. Üheksa  aasta jooksul on auhinna võitnud  Kairi Look, Andrus Kivirähk, Reeli Reinaus, Jana Maasik, Tuul Sepp, Triinu Laan ning kahekordne laureaat on Kadri Hinrikus (2018 ja 2022). 

Lapsepõlve auhinda rahastab Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Žürii tööd juhtis 2021. aasta auhinna laureaat Triinu Laan. 

Allikas: Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee