Hüppa põhisisu juurde

Nukukunstinäitus „Sala-aed“ pööningul

Alates 19. juunist kuni 31. augustini on Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningul avatud Stuudio 14 nukukunstinäitus „Sala-aed“.

Näitus on loodud Frances Elisa Hodgson Burnetti samanimelise raamatu ainetel ja seal saab näha professionaalsete nukukunstnike, keraamikute ja butafooride töid. Esindatud on Resa Tiitsmaa, Natalja Volohhonski, Sveta Aleksejeva, Svetlana Sorgina, Aire Kapstas, Karina Limits, Natalja Staškevitš, Annika Aedma, Sirje Raudsepp, Irina Kraud, Kirill Tugov, Evelin Vassar, Tiina Kaljuste ja Stuudio 14 laste eksperimentaalstuudio looming. Näituse kuraator on Tatjana Mohrjakova.

Fotol Resa Tiitsmaa „Moonitüdruk“

Kutsume raamatukogusid „LUGEMISISU“ programmiga liituma

Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemisprogramm „LUGEMISISU“ kutsub raamatukogusid 2023/2024 hooajaks liituma!

Sügisel 6. hooaega startiv lugemisprogramm innustab lugema 5–10-aastaseid lapsi, pakkudes raamatukoguhoidjale mängulisi lisategevusi ja teematunde. 

„Lugemisisu“ lugemisprogrammi registreerimine 18. augustini 2023 SIIN.

Lugemisprogrammiga liitunud raamatukogude esindajatele toimub 15. septembril stardikoolitus (virtuaalse ülekandega), kus tutvustatakse lugemisprogrammi, uuemat lastekirjandust ja programmiga kaasnevaid teematunde.

Lugemisprogramm kestab raamatukogudes 2. oktoobrist 2023 kuni 31. maini 2024.

„Lugemisisu“ võimaldab tugevdada raamatukogude koostööd klasside ja lasteaiarühmadega. 

  • Lugemispassid: 1.-4. klassi lapsed saavad raamatukogudes valida lugemiseks huvipakkuvat uudiskirjandust, mida soovitab ka lastekirjanduse keskus. Loetud raamatud paneb laps isiklikku lugemispassi kirja ja täidab kaasnevad ülesanded. Kooliaasta lõpus premeeritakse kõiki viis raamatut läbi lugenud ja lugemispassi täitnud lapsi lugemisdiplomiga. Lugemispassid on tõlgitud ka vene keelde. Lasteaialapsed saavad lugemisprogrammis osaleda rühmana, kus õpetaja abiga tegutsetakse raamatutega ühiselt.
  • Teematunnid: erinevatel teemadel loodud teematundide metoodilisi materjale saavad programmis osalejad alla laadida ja lugemise edendamiseks lastega tegutsemisel kasutada. Teematundidest saab valida, kas kasutada tunni materjali terviklikult (ca 45-minutiline tund) või kasutada ja integreerida sealt erinevaid osasid oma tegevustesse – näiteks saab mängida lugemismänge, uurida illustratsioone, tutvustada raamatu teekonda idee sünnist kuni raamatukogusse jõudmiseni või teha ise lasteajakirja, seigelda muinasjuttudes jpm.

Lugemisisu programm on kestnud 5 hooaega ning viimasel hooajal osales 211 raamatukogu üle Eesti – nii väiksemaid maaraamatukogusid, maakondlikke keskraamatukogusid kui ka kooliraamatukogusid ning lugemisisuga nakatus kokku ligi 9000 last ja raamatukogudes viidi läbi üle 2000 üritust või „Lugemisisu“ teematundi (statistika veel täpsustub).

Raamatukogude registreerimine „Lugemisisu“ programmi on avatud kuni 18. augustini 2023 SIIN. Eelmisel hooajal osalenud raamatukogusid ei kanta automaatselt uue hooaja osalejate nimekirja. Kui soovite osalemist jätkata, registreeruge palun uuesti.

Lugemisprogrammi toetab Kultuuriministeerium. Lugemisprogrammi lisainfo ELK veebilehel ja Facebookis.

Head lugemisisu!

Eesti Lastekirjanduse keskus

Lisainfo:
Katrin Tõnisson
„Lugemisisu“ programmi koordinaator
katrin.tonisson@elk.ee

Juuni 2023. Kairi Look „Kiludisko“

Kõige ilusamal võilillede õitsemise ajal jõudis raamatupoodidesse võilillekollane „Kiludisko“, mis sarnaselt võililledele pakub esmapilgul ohtralt silmailu, kuid loodetavasti levitab sama jõuliselt ka lugudesse peidetud tarkuseebemeid.

Kairi Loogi teosed on meie kirjandusmaastikul ikka oodatud olnud. Kes siis ei tahaks korraks argisest, tõsisest, kohati isegi hoolimatust reaalsusest sattuda kuhugi lustlikku, turvalisse ja hoolivasse keskkonda, kus leidub küll ohtralt igasugu tegelasi, kel erinevad iseloomud ja motiivid, kuid sellele vaatamata laheneb kõik alati kenasti ja kergesti. Viimastel aastatel on Look kirjutanud peamiselt ettevõtlikust Piia Präänikust ja tema lähikondseist („Piia Präänik ja bandiidid“ 2019, „Piia Präänik ja sõnasööbik“ 2021) või siis vahendanud eesti lastele hollandi lastekirjanduse paremaid palasid (Annet Schaap „Milla ja mere lapsed“, Annie M. G. Schmidt „Kriimik“, mõlemad 2022). Nüüd elab autor ennast välja lühilugude kaudu, kuigi etteruttavalt olgu öeldud, et Piiast ei pääse autor ka siin.

Aastaring täis lugusid

Kogumikule lükkab hoo sisse kõige esimene jutt „Jäälind kolib sisse“, mis annab järgnevast aimu ja mõnusalt kujutlusvõime tööle paneb. Järgnevad palad on jagatud nelja alaosasse ja kulgevad läbi kevade, suve, sügise ja talve. Iga aastaajaga on seostatud seitse juttu. Kuna ilmunud lugudest nii mõnigi on enne kogumikku jõudmist saanud ära trükitud ajakirjades (Pere ja Kodu, Hea Laps, Täheke), milles eeldatakse teatavat seost aastaringi ja seal esile tulevate tähtpäevadega, tundub selline lähenemine olevat üsnagi asjakohane. Tsükliteks jagamine loob mõnusaid mõtlemis- ja hingamispause ning aitab kogumikku paremini hõlmata. Eriti tore, et sisuline eristus kajastub ka pildikeeles – iga tsükli jutud on illustreeritud kolme erineva värvitooniga. Nii näiteks on kevade puhul valitud salatiroheline, taevasinine ja punakaspruun, suvetsükli lood saavad aga sügavrohelist, roosat ja kollast tooni pildid.

Kui tavaliselt on raamatu nimilugu esitatud esimesena, siis Loogi kogumikus on kiludiskost pajatav pala paigutatud teose lõppu. Loo sellisesse positsiooni asetamine hoiab põnevust ja laseb raamatule ülevas meeleolus punkti panna, mis ühtlasi kutsub lugejaid innustunult uue lugemisvara järele haarama. Küllap on jutu pealkiri valitud ka kogumikule nime andma oma erakordse intrigeerivuse tõttu: kes või mis see kiludisko on, küsib raamatu kättevõtja.

Elu kihab kõigil ja kõikjal

Kogumiku tegelaskond on erakordselt kirev ja värvikas. Karakterite seas on nii suuremaid kui väiksemaid inimesi, aga ka teisi loomi – nii maismaiseid, nagu karud, oravad, kassid ja koerad, kui vee-elukaid, nagu hülged ja haid, kiludest rääkimata. Eriti rohkelt on lugusid putukatest, näiteks ämblikest („Ämblik ärpleb“), kirpudest („Aasta kõige tähtsam võistlus“), koidest („Salapärased augud“), kärbestest („Kõige väiksem sõber“), lutikatest („Kuningas, kes ei armastanud vannis käia“), mardikatest ja liblikatest („Luukere comeback“). Tegevuskohtigi leidub väga eriilmelisi. Nende seas on nii suuri, väljapeetud losse kui väikseid armsaid kodusid, tegutsetakse nii metsas kui kodu- ja loomaias, lisaks maapealsetele toimetustele põigatakse aegajalt ka vee peale ja alla. Loogi raamatutes kihab elu tõesti kõigil ja kõikjal.

Igaüks on oluline!

Vaatamata värvikale tegelasgaleriile ja tegevuskohtade variatiivsusele omavad lood siiski mitmeid ühisjooni, mis need mõnusaks tervikuks kokku seob ja ühiste kaante vahel avaldamist õigustab. Nimelt nügib autor oma lugejaid märkavama, hoolivama ja ühtehoidvama ühiskonna suunas. See on maailm, milles erinevused on vooruseks ja väärtuseks. Loogi iga tegelane on tõesti isemoodi eriline ja veidike veider, kuid olenemata veidruste määrast ja iseloomust on igaühel eluõigus ja väärtus just sellena, missugune ta on. Niisuguses boheemlaslikus segaduses osatakse aga üksteisega arvestada ja eeldatakse, et igaüks annab endast parima, mida ta hetkel suudab. Nüüdisühiskonna kitsaskohtadele viitab kirjanik mõnusa maheda huumoriga. Tema tekstis ei ole satiiri või ärategemissoovi, pigem püüab ta teistsuguste eluvaadetega tegelasi mõista, nende tegevusele ajendit leida. Niimoodi leebelt ja humoorikalt suunab Look lugejat julgelt ja avali südamega maailma avastama ja sinna oma heatahtlikku panust andma.

Illustraator Ulla Saarega on Look varemgi koostööd teinud – üheskoos on  valminud Piia Prääniku raamatud. „Kiludisko“ ei moodusta viimati nimetatutega lugejas segadust tekitavat kooslust, piisav eristuvus on tekitatud nii valitud värvitoonide kui kaanekujunduse stiili märgatava muutmisega. Samaks on jäänud aga Saare illustratsioonide laad, kogenumana on illustraator ehk pisut enam osanud rõhku panna varasemast tuttavatele tugevustele. Saare illustratsioonid on vaimukad ja nüansirikkad, tõstes Loogi tekstis esile olulisimat või lisades kirjalikule tekstile vaimukaid pildilisi lisatasandeid. Ka on ta suurepärane karakterilooja, vahet pole siis, kas vaja on kujutada inimest, mõnda mutukat või joonistada eri ilmed paarikümnele kilule – Saar saab hakkama. Ainus, mis võib kehvema silmanägemisega lugejat häirima jääda, on teksti paigutamine illustratsioonile. See raskendab lugemist, eriti kui raamatu lugemine planeerida hilisõhtusesse lambivalgusse.

„Kiludisko“ näitab ilmekalt, et hea lasteraamat saab sündida vaid sünergilise ühistööna, milles lisaks kirjanikule ja illustraatorile osalevad ka kujundaja, toimetajad ja kirjastaja.

Illustreerinud Ulla Saar

Kirjastus Puänt 2023, 112 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935)

Marta Sillaotsa Tripsu, Trapsu ja Trulli lood pole paarile viimasele põlvkonnale ehk ülemäära laialdaselt tuntud. Põhjused on siin pigem ajaloolised ega peitu kirjaniku loomeoskustes. Nõukogude perioodil sobimatuks peetud olustik, mis kirjeldas Eesti Vabariigi aegset küllust ja idülli, tingis oma ilmumisajas menukate raamatute kordustrükkide puudumise. Nii ilmuski Sillaotsalt alles 1987. aastal sarjas „Lastekirjanduse varamust“ Reet Krusteni koostatud ja järelsõnaga varustatud valikkogu „Trips, Traps, Trull ja teised“ (ill. Silvi Väljal), mis sisaldab ka teisi Sillaotsa loomingu paremaid palu („Matkamehed“, Armi-lood jmt). Seevastu Saksamaal Augsburgis, kus asus sõjapõgenike laager ja oli üks suuremaid eestlaste kogukondi  välismaal, anti juba 1948. aastal välja raamatusarja esimene osa „Trips, Traps, Trull“.

Lugude tegevustik koondub kolmikutest poiste Endli, Ilmari ja Peetri ümber, kes saanud vahvad hüüdnimed – Trips, Traps ja Trull. Raamatu esimeses osas on poisid nelja-aastased. Trips ja Traps on välimuselt sarnased, pikad ja kõhnavõitu, Trull aga on teistest lühem ja prullakas. Ka iseloomult on Trull vendadest erinev. Trips ja Traps on tõsised ja arglikud, kohati ehk isegi hellikud ja virilad, Trull seevastu päikeseline ja ettevõtlik, nii juhtubki temaga alailma midagi. Üheskoos moodustavad vennad vahva kamba, mis küll igasugu sekeldustesse satub, kuid neist ka mängleva kergusega väljub. Iga kogemus lisab teadmisi poiste elupagasisse ning aitab neid tulevastes keerukates olukordades paremini hakkama saada.

Poisid kasvavad koduse ema, õpetajast isa, vanaema ja tädiga idüllilises Nõmme aedlinnas ilusas suure aiaga majas. Kui raamatu esimeses osas kirjeldatakse kolmikute seiklusi peamiselt kodu lähiümbruses ja Tallinnas, siis järgnevates osades külastatakse ka Tartut („Trips, Traps ja Trull Tartus“, 1936) ja Haapsalut („Trips Traps ja Trull Haapsalus“, 1937), mis annab kirjanikule hea võimaluse needki paigad lugejatele pisut lähedasemaks kirjutada. Sarja neljas osa „Trips, Traps ja Trull saavad sõbra“ (1938) kirjeldab aga perekonda koera võtmist.

Tripsu, Trapsu ja Trulli lugusid võib pidada üheks esimeseks algupäraseks väikelastele mõeldud ettelugemisraamatuks. Olulist rolli teose sünnis mängis õpetajanagi töötanud Sillaotsa huvi laste arengupsühholoogia ja kasvatusküsimuste vastu. Et autor oskas saadud teadmisi oma kirjanikutöös suurepäraselt kasutada, iseloomustab tema lugusid mudilastele sobiv lihtsus, kodusus ja mõnusa huumoriga vestmisviis. Lugudes peituvad tarkuseterad kooruvad poiste tegevuste kirjeldustest, mitte sõnas väljendunud sõrmega vibutamisest. Olulisemate väärtustena kerkivad esile ausus, headus, abivalmidus ja töökus ning tähelepanelikkus looduse ja loomade suhtes, mis kindlasti väärivad rõhutamist ka tänastes oludes.

„Trips, Traps ja Trull“
Noor-Eesti Kirjastus, 1935
Illustreerinud Eduard Järv

„Trips, Traps, Trull Tartus“
Noor-Eesti Kirjastus, 1936
Illustreerinud Eduard Järv

„Trips, Traps ja Trull Haapsalus“
Noor-Eesti Kirjastus, 1937
Illustreerinud Eduard Järv

„Trips, Traps ja Trull saavad sõbra“
Kirjastus Loodus, 1938
Illustreerinud Richard Kivit

„Trips, Traps, Trull ja teised“
Eesti Raamat, 1987
Illustreerinud Silvi Väljal

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Lastekirjanduse Keskuses avatakse hispaania kunstniku Paco Roca isikunäitus

Alates 6. juunist kuni 30. juunini saab lastekirjanduse keskuse saalis ja trepigaleriis vaadata tuntud  hispaania koomiksikunstniku Paco Roca illustratsiooninäitust.

„Paco Roca on tuntud ja tunnustatud kunstnik mitte ainult Hispaanias, vaid kogu hispaaniakeelses maailmas ja laiemaltki. Koomiksiraamatute puhul on tegemist erakordselt töömahuka ettevõtmisega, mis nõuab lisaks suurepärast joonistusoskust, millega Roca ka tõepoolest silma torkab. Tema teemad ulatuvad seinast seina – linnatemaatikast looduse ja lennunduseni välja. Roca looming on nauditav ja kaasahaarav,“ märkis Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert ja näituse kuraator Viive Noor.

Paco Roca (1969) on õppinud Valencia kunsti- ja disainikoolis ja tegutseb peamiselt koomiksikunsti vallas. Roca koomikseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Illustraatorina on ta teinud kaastööd ajalehtedele El País, Il Corriere Della Sera jpt, aga ka vabaühendustele Greenpeace, Piirideta Arstid, Punane Rist jne.

Roca on oma loomingu eest pälvinud rohkesti tunnustust, mille hulka kuuluvad Hispaania riiklik koomiksiauhind ja Hispaania valitsuse kaunite kunstide kuldne teenetemedal, San Diego Comic-Con`il välja antav Eisneri auhind USA parimale tõlkekoomiksile, prantsuse ajalehe Le Parisieni auhind parima koomiksi eest, Itaalia Lucca koomiksiauhind Yellow Kid aasta parimale autorile ja Jaapani meediakunstifestivali koomiksiauhind Excellence Award.

Näitusel saab näha valikut tema illustratsioonidest, millest osa on loodud Guillermo Corral Van Damme graafilise romaani „Musta Luige aare“ jaoks, mis ilmus hiljuti eestikeelsena kirjastuselt Varrak.

Näitus avatakse teisipäeval, 6. juunil kell 17 ja seda saab uudistada kuni 30. juunini keskuse lahtiolekuaegadel.

Paco Roca illustratsioon David Bowiest

Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjad on selgunud

Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuulutati laupäeval, 3. juunil välja 31. Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse võitjad. Kokku saadeti võistlusele 253 muinasjuttu vabalt vallitud teemal ning osalejaid oli 59 koolist.

Tänavuse muinasjutuvõistluse esimese koha sai Carl Eelmaa Tartu Herbert Masingu Kooli 5. klassist muinasjutu „Silmsabatroll“ eest. Teise koha vääriliseks hindas žürii Tallinna Reaalkooli 6. klassi õpilase Ell Juhani muinasjutu „Mulle ei meeldi üksinda kapis“. Kolmandale kohale tuli Thorolf Ollema Uuemõisa Lasteaed-Algkooli 4. klassist oma muinasjutuga „Ülekastja“.

„Ühtlaselt hea tasemega töid oli tänavu palju. Üha enam on hakanud lapsi inspireerima filmid. Sellest ka portaalide, võlurite ja võitluste rohkus. Kuid pole unustatud eesti müütilisi vägimehi ja tüüpilisi muinasjututegelasi nagu vaeslapsed, printsessid ja nõiad. Noored autorid annavad esemetele ja isegi toiduainetele hääle ja iseloomu ning mõtlevad välja enneolematuid olendeid. Võidutööd eristusid ootamatu vaatenurga, elava ja vallatu dialoogi ning ebatavalise minajutustaja poolest,“ märkis žüriiliige Krista Kumberg.

„Meeldis, et palju oli töid, mis heas mõttes üllatasid. Oli ootamatuid tegelasi, süžeepöördeid, tegevuspaiku. Tundub, et meie lapsed on hea kujutlusvõimega ja tunnevad end kirjutades vabalt. Meelde jäid ka tänapäevase tegevustikuga lood, mis olid valatud klassikalisse muinasjutuvormi. Selliseid moodsaid muinasjutte oli päris mitu,“ lisas ajakirja Hea Laps peatoimetaja ning žüriiliige Kätlin Vainola.

Lisaks esikolmikule anti välja veel eriauhinnad Haapsalu Linnavalitsuselt, ajalehelt Lääne Elu, Läänemaa Keskraamatukogult, ajakirjalt Hea Laps, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivilt, Eesti Lastekirjanduse Keskuselt, Ann Roosilt ja Leelo Tunglalt ning ka žüriiliikmetelt endilt.

Žüriisse kuulusid Krista Kumberg Läänemaa Keskraamatukogust, Kätlin Vainola ajakirjast Hea Laps, Risto Järv Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivist ning Tiina Undrits ja Ülle Väljataga Eesti Lastekirjanduse Keskusest. 


Muinasjutuvõistluse algatasid aastal 1993 Haapsalust pärit Ants ja Ann Roos oma poja Steni mälestuseks. Alates 2018. aastast korraldab võistlust Eesti Lastekirjanduse Keskus.

Võistluse toimumist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keele Instituut.

Tutvu võitjate täisnimekirjaga siin.

Fotol tänavuse Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjad (foto autor: Aron Urb)

Osale rahvusvahelisel koomiksivõistlusel

Leedu lastekirjanduse propageerimisega tegelev programm VAIKŲ ŽEMĖ (LASTE MAAILM) kutsub kõiki 7- kuni 13-aastaseid õpilasi Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast osalema rahvusvahelisel sõnadeta koomiksite konkursil „Linn, mida pole olemas“. Koomiksivõistlusel saab osaleda kahel ajavahemikul — konkursitöid võetakse vastu kuni 30. juunini ja 1. septembrist kuni 10. oktoobrini 2023.

Kas oled kunagi koomikseid lugenud? Või siis neid ise loonud? 

Mida sa ka ei vastaks, kutsume kõiki 7- kuni 13-aastaseid õpilasi Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast osalema rahvusvahelisel sõnadeta koomiksite konkursil „Linn, mida pole olemas.

Ülesanne:

Loo sõnadeta koomiks teemal „Linn, mida pole olemas“, kasutades etteantud 9 väljaga šablooni. 

Konkursi reeglid:

  • Konkursil võivad osaleda õpilased Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast.
  • Konkursil osalejate vanus on 7-13 aastat.
  • Konkursil osalemiseks tuleb täita Google vormis (palu vanema abi vormi täitmisel, ingliskeelse juhise leiad Google vormi lõpust).
  • Peale Google vormi täitmist saavad osalejad ligipääsu konkursi reeglitele ja koomiksi šabloonile.
  • Koomiks peab olema sõnadeta, jutustades loo piltide abil, ilma teksti kasutamata.
  • Iga osaleja võib esitada piiramatu arvu erinevaid koomikseid.
  • Kvaliteetselt pildistatud või skaneeritud koomiksid tuleb saata e-postiga aadressil: festivalis@vaikuzeme.lt
  • Koos koomiksiga tuleb esitada ka info autori kohta: ees- ja perekonnanimi, vanus, elukohariik ja kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress).

Koomikseid võtame vastu järgmistel ajavahemikel:

22. mai – 30. juuni 2023 ning 1. september – 10. oktoober 2023.

Mõlemal ajavahemikul saadetud tööd osalevad ühel ja samal konkursil. 

Konkursil osalemine on tasuta.

Võitjate väljakuulutamine:

Konkursil osalevaid töid hindab professionaalne koomiksiautorite žürii Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast.

Parimad tööd paneme üles virtuaalsesse galeriisse, trükime need ära lasteajakirjades ja eksponeerime Leedus toimuval festivalil Children’s Book Island (18.-19. novembril 2023), kus kuulutame välja ka konkursi võitjad ning anname neile üle auhinnad.

Lisainfo e-posti aadressil: festivalis@vaikuzeme.lt ja kodulehel www.vaikuzeme.lt

Konkursi partnerid: Eesti Lastekirjanduse Keskus, ajakiri Laimiukas 

Festivali HeadRead raames avatud uued illustratsiooninäitused

Alates 23. maist on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud kahe kunstniku isikunäitused, milledel saab näha ukraina illustraatori Oksana Drachkovska ja hispaania koomiksikunstniku Paco Roca töid.

Festivali Head Read raames esineb Oksana Drachkovska lastekirjanduse keskuses reedel, 26. mail koos Indrek Koffiga, kellega ta avaldas kakskeelse raamatu „Kes võidab?” (kirjastus Härra Tee ja Proua Kohvi, 2023). Tema isikunäitust saab vaadata keskuse illustratsioonigaleriis.

Illustraator Oksana Drachkovska (1987) on lõpetanud Lvivi Riikliku Kunstiakadeemia maali eriala. Oma karjääri jooksul on ta teinud koostööd paljude kirjastuste ja ajakirjadega ning loonud ka kommertsillustratsioone ettevõtetele üle maailma. 2016. aastal pälvis ta Gaude Polonia (Poola) ja SAIA (Slovakkia) stipendiumid. Aastal 2020 võitis tema illustreeritud raamat „Hüppamatu jänku ja tema vapper ema” Lvivi raamatumessil 6-8-aastastele lastele mõeldud raamatute kategoorias parima kirjanduse auhinna. Aastatel 2021, 2022 ja 2023 oli ta Bologna lasteraamatumessi illustratsioonivõistluse finalist.

Oksana suurimaks inspiratsiooniallikaks on loodus, maastikud ja reisid. Üle kõige meeldib talle töötada raamatutega, milles on poeetiline meeleolu ja mäng metavormiga.

Lastekirjanduse keskuse trepigaleriis on üleval isikunäitus hispaania kunstnikult Paco Rocalt (1969), kes on õppinud Valencia kunsti- ja disainikoolis ja tegutseb peamiselt koomiksikunsti vallas. Roca koomikseid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja ta on pälvinud rohkesti tunnustust erinevate auhindade näol nii Hispaanias kui välismaal. Illustraatorina on ta teinud kaastööd ajalehtedele El País, Il Corriere Della Sera jpt, aga ka vabaühendustele Greenpeace, Piirideta Arstid, Punane Rist jne.

Näitusel saab näha valikut Paco Roca koomiksitest, millest osad on loodud Guillermo Corral Van Damme graafilise romaani „Musta Luige aare“ jaoks, mis ilmus hiljuti eestikeelsena kirjastuselt Varrak.

Näitused jäävad avatuks 3. juunini ja neid saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E-R 10-18, L 11-16.

Pildil Oksana Drachkovska illustratsioon ühele lasteluuleraamatule

Odessas toimuvad Eesti lastekirjanduse päevad

Kuni 31. maini toimuvad Odessa raamatukogudes Eesti lastekirjanduse päevad, mille jooksul saavad kohalikud lapsed tuttavaks meie laste poolt armastatud raamatulugude ja -tegelastega.

„Lugude maailm teeb imet, tõmmates meid hetkeks eemale reaalsest maailmast, andes võimaluse olla keegi teine, teises ajas ja kohas, teha imetegusid. Just seda tunnet ja killukest rõõmu soovisimegi ukraina lastele kinkida. Oleme väga tänulikud Eesti suursaatkonnale Kiievis, kes võttis asja korraldada, aitas kontakte luua ning toimetas näituse, raamatukingid, Tähekese ajakirja ja muu Ukrainasse,“ märkis Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Eesti suursaatkond avas lastekirjanduse päevad Odessas 19. mail, kus suursaadik Kaimo Kuusk luges kohale tulnud lastele ette Eno Raua „Naksitralle“, toimusid meisterdamise töötoad, Eesti-teemaline viktoriin ja lastekirjandusest inspireeritud lühietendused. Lisaks avati näitus raamatukunstnike töödest, kus olid esindatud Regina Lukk-Toompere, Catherine Zaripi, Viive Noore, Katrin Erlichi, Anne Pikkovi, Anu Kalmu, Anne Linnamäe, Ulla Saare ja Kertu Sillaste illustratsioonid. 

Sellele järgneval päeval tutvustati publikule ukraina keelde tõlgitud Ilmar Tomuski raamatut „Hundi sõbrad“ ja Piret Raua „Natuke napakad lood“, esitleti „Naksitrallide“ lauamängu jne. Kuni 31. maini saab Odessa raamatukogudes vaadata „Sipsiku“ ja „Lotte“ multifilme.

Üritust korraldab Eesti suursaatkond Kiievis koostöös sealsete partneritega ning Eestist on projekti kaasatud lastekirjanduse keskus ja ajakiri Täheke. Sarnast programmi pakuti lastele ka märtsikuus emakeelepäeval Kiievis. Koos illustratsioonidega rändasid Kiievisse ja Odessasse kingiks ukrainakeelsed Tähekesed, raamatukogudele valik eestikeelseid raamatuid lastekirjanduse keskuselt ning raamatuid Eesti Joonisfilmilt ja kirjastuselt Aleksandra.

Fotol tutvustatakse Odessa lastele ukrainakeelset Tähekest (allikas: Eesti suursaatkond Kiievis)

Lasteraamatute vahetuslaat „Sulle-mulle“ tuleb taas!

Laupäeval, 27. mail kell 12–15 toimub lastekirjanduse keskuse sisehoovis tänavune meeleolukas lasteraamatute vahetuslaat „Sulle-mulle“.

Ootame kõiki raamatusõpru Eesti Lastekirjanduse Keskuse hoovi lõbusale lasteraamatute vahetuslaadale, et leida endale uut ja meelepärast lugemist! Haara endale laadalt kaasa mõni hea raamat ja kui on vahetuskaubaks raamatuid tuua, võid ka seda teha, et nendega rõõmustada teisi raamatusõpru.

Vahetuslaadal saab nautida ka toredat kultuuriprogrammi. Kell 12 toimub laulustuudio „Laulumarjad“ kevadkontsert, kell 13 saab meisterdada järjehoidjaid ja kell 14 esinevad Helin-Mari Arderi õpilased ja Katri Kaasiku ukulele mängijad.

Avatud on ka kodune kohvik, kus pakutakse keskuse tragide töötajate valmistatud hõrgutisti.

Olete oodatud!