Hüppa põhisisu juurde

Eesti lasteraamat valiti maailma kõige väljapaistvamate pildiraamatute hulka

Piret Jaaksi ja Marju Tammiku pildiraamat „Suur saladus“ (Päike ja Pilv, 2024) on valitud mainekasse 2025. aasta pildiraamatu valikusse dPictus, kuhu kuuluvad 100 maailma kõige tähelepanuväärsemat pildiraamatut.

„100 väljapaistvaima pildiraamatu hulka kuulumine on suur tunnustus Piret Jaaksile ja Marju Tammikule, rõhutades Eesti lastekirjanduse isikupärasust ja kvaliteeti rahvusvahelisel tasandil,“ märgib Eesti Lastekirjanduse Keskuse rahvusvaheliste suhete juht Ulla Saar.

100 väljapaistvaima pildiraamatu valikusse jõuavad teosed, mis on saanud külaliskuraatoritelt kõige enam tähelepanu, luues mitmekesise ja hoolikalt kureeritud kogu silmapaistvatest lugudest ja illustratsioonidest. Igal aastal esitletakse seda valikut Bologna lasteraamatumessil, pakkudes rahvusvahelistele kirjastajatele, agentidele ja raamatuprofessionaalidele võimalust avastada väljapaistvaid pildiraamatuid.

Bologna rahvusvaheline lasteraamatumess 2025 toimub Itaalias 31. märtsist kuni 3. aprillini. Pärast Bologna messi suunduvad valitud raamatud Jeonju rahvusvahelisele pildiraamatumessile Koreas.

Palju õnne „Suure saladuse“ loojatele selle suure tunnustuse puhul!

Loe lähemalt

Eesti lastekirjandus on fookuses 62. Bologna rahvusvahelisel lasteraamatumessil

Esmaspäevast, 31. märtsist kuni 3. aprillini toimub Itaalias Bologna rahvusvaheline lasteraamatumess, mille tänavune peakülaline on Eesti. See on ka Eesti Raamatu Aasta üks võtmesündmuseid. Messi avapäeval osaleb  Vabariigi President Alar Karis ja kultuuriminister Heidy Purga.

„Meie eesmärk messi peakülalisena on eelkõige tutvustada maailmale eesti lastekirjandust ning luua koostöösuhteid raamatute ilmumiseks teistes riikides. Usume, et meil on, mida näidata ja pakkuda, sest tänane eesti lastekirjandus on teemadelt kaasaegne ja üllatav, isikupärase ja mitmekesise illustratsiooniga ning kvaliteetselt kirjastatud,“ ütles Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Peakülalise programmist leiab üle 25 sündmuse –  10 vestlusringi lastekirjanduse aktuaalsetel teemadel esinejatega Eestist ja välismaalt, samuti kohtumisi autoritega ning mitmeid illustratsiooni- ja raamatunäituseid. Kokku on messil esindatud ligi 100 eesti autori ja illustraatori looming. Messi peahallis eksponeeritakse näitusel „Hello! Tere!“ 40 eesti raamatukunstniku loomingut, kelle hulgas on nii tuntud ja hinnatud vanameistreid kui ka paari-kolme raamatuga tippu tõusnud noori illustraatoreid. 

Lisaks messil toimuvale leiab eesti lastekirjanduse üritusi Bologna linna festivali „Boom! Crescere nei libri“ kavast. Bologna lapsed kohtuvad eesti autoritega, toimuvad illustraatorite töötoad ja linna südames Palazzo d`Accursios avaneb Bianka Soe kureeritud näitus „Cittadini Creativi“. Näitus tutvustab eesti illustraatorite ja animaatorite mitmekülgset loomingut läbi kaasava ja vormilt uudse lahenduse – suurde linna sünnib väiksem linn, milles elavad ja ootavad külastajatega kohtumist raamatukaante vahelt välja tulnud tegelased.  „Cittadini Creativi“ on avatud 29. märtsist kuni 13. aprillini Bologna kesklinnas,  Palazzo d’Accursios asuvas Sala d’Ercoles.  Näitusega kaasnevad kuraatorituurid ja töötoad.

Bologna rahvusvahelise lasteraamatumessi peakülalise programmiga saab tutvuda projektil ametlikul kodulehel estonia2025bologna.com.

Bologna lasteraamatumess on vanim ja suurim lastekirjanduse sündmus, mis toob igal kevadel kokku tuhandeid lasteraamatute autoreid ja tegijaid üle maailma. Eesti on messil osalenud alates 2008. aastast. Igal aastal kannab üks riik messi peakülalise staatust, et tutvustada laiale publikule omamaist lastekirjandust. Eestile avaneb see võimalus esmakordselt 2025. aasta kevadel. Peakülalise programmi ja Eesti esindatust korraldavad Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus ning rahastab Kultuuriministeerium. 

Loe lähemalt

Selgusid konkursi „Räägi mulle üks lugu“ parimad jutuvestjad

Täna kuulutasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Eesti Rahvakultuuri Keskus esmakordselt välja Tallinna üldhariduskoolide 4.–12. klassidele mõeldud jutuvestmise konkursi parimad esinejad. Konkursi finaaliga tähistati ühtlasi rahvusvahelist jutuvestmise päeva ning suure publiku ees said osalejad jutustada oma lugu või muinasjuttu.

„Võin öelda, et meie, žürii, jaoks ei läinud täna mitte hästi, vaid väga hästi. Kui Eesti lapsed ja noored on nii loomingulised ja vahvad, siis Eesti on väga õigel teel,“ ütles Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi spetsialist Kadri Suits.

Konkursil osales 20 jutuvestjat kuuest Tallinna üldhariduskoolist. Võistluse žüriisse kuulusid elukutselised jutuvestjad Polina Tšerkassova ja Jaak Känd ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi spetsialist Kadri Suits ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse programmijuht Katrin Tõnisson.  

Parimad jutuvestjad kuulutati välja kolmes erinevas vanuseastmes:

4.–6. klasside arvestuses olid žürii hinnangul parimateks jutuvestjateks Leon Kubu ja Helena Kask Tallinna Prantsuse Lütseumist (juhendaja Riina Maidre), Hedvig Helin Laur Tallinna Saksa Gümnaasiumist (juhendaja Sandra Sillakivi), Emili Tenso Kalamaja Põhikoolist (juhendaja Birgit Tamme) ja Georg Mets Tallinna 32. Keskkoolist (juhendaja Kaire Lõhek).

7.–9. klasside õpilastest olid parimateks jutuvestjateks Karl-Erik Kudu ja Marie Konsa Gustav Adolfi Gümnaasiumist (juhendaja Marian Schär).

10.–12. klasside arvestuses jutustasid oma lugu kõige paremini Kete Erik ja Kirke Sammet Tallinna 32. Keskkoolist (juhendaja Maret Varblas) ning Eva Kreem Vanalinna Hariduskolleegiumist.

Parimad jutuvestjad said auhinnaks raamatupoe kinkekaardid. 

Loe lähemalt

Tartu Lapsepõlve auhinna nominendid on selgunud

Žürii kuulutas välja Tartu Lapsepõlve auhinna nominendid. Auhinda rahastab Tartu linn, väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Tartu Mänguasjamuuseumiga.

Žürii valis nominendid välja 141 raamatu seast, mis ilmusid 2024. aastal. Žürii esimehe Helena Kochi sõnul ühendavad tänavusi nominente teemad nagu põlvkondadevahelised suhted, loodushoid ja eesti murrakute julge kasutamine. Ta lisab: „Aasta jooksul ilmus väga palju toredaid lasteraamatuid ja nominentide valik polnud lihtne, kuid välja valitud said raamatud, mis meeldisid kõigile žüriiliikmetele.“

Lapsepõlve auhinna nimelist kirjandusauhinda annab Tartu linn välja üheteistkümnendat korda. Auhinna pälvib üks 2024. aastal ilmunud laste- või noorteraamatu autor.

  • Triinu Laan „Poiss ja papa“ (Päike ja pilv)
  • Jana Maasik „Neetud aare“ (Eesti Raamat)
  • Reeli Reinaus „Iiris, ilu ja instapildid“ (Ronk Ronk)
  • Anti Saar „Härra Haraldi unistuste aed“ (Kolm Elu)
  • Tuul Sepp „Haki ordu“ (Rahva Raamat)

2024. aasta Lapsepõlve auhinna žüriisse kuulusid lastekirjanik Helena Koch, Kristin Tohvre Tartu Linnaraamatukogust, Marge Pärnits Tartu Mänguasjamuuseumist ning eesti keele ja kirjanduse õpetajad Sirje Parol Tartu Kesklinna Koolist ja Kylle Kiristaja Ilmatsalu Põhikoolist.

Loe lähemalt

Kultuurkapitali aastapreemia võitis „Poiss ja papa”

Emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutati välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid. Lastekirjanduse kategoorias võitis Triinu Laane raamat „Poiss ja papa“ (Päike ja Pilv, 2024), mida kaunistavad Anne Pikkovi pildid.

Žürii sõnul on Laane raamat meisterlikult kirja pandud teos põlvkondade vahelisest sidemest, mis läheb korda väga erinevas vanuses lugejale. Nad kiitsid mitmekihilise juturaamatu suurepärast huumorit, mis juhatab lugeja läbi ka valusatest teemadest nagu surm, leinavalu ja sellest välja tulemine. Žürii leiab, et „Triinu Laan oskab kirjutada väikesed asjad suureks nii, et need annavad elule värvi, sügavust ja tähendust. Iga lugu selles raamatus on detailideni lihvitud, samas mänguline ja hoogsalt kirja pandud.” Samuti jäid žüriile silma Anne Pikkovi võrratud illustratsioonid.

Lisaks Laane teosele kandideerisid auhinnale Tiina Laanemi, „Liisu laseb jalga“ (illustr Sirly Oder, Pegasus), Kairi Loogi, „Natuke suur“ (illustr Anne Pikkov, Koolibri), Juhani Püttsepa, „Leierkastilugu“ (illustr Katrin Ehrlich, Pegasus), Tiina Tammeri, „Siin on kodu“ (illustr Catherine Zarip, Tammerraamat) ja Ilmar Tomuski, „Kukeleegu!“ (illustr Anu Kalm, Tammerraamat).

Lastekirjanduse žürii koosseisu kuulusid lastekirjanik Anti Saar (esimees), kirjandusuurija Mare Müürsepp ja lasteraamatukoguhoidja Grete Nootre, kes hindasid 2024. aastal ilmunud tekste.

Kultuurkapitali lastekirjanduse preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).

Loe lähemalt

Emakeelepäev lastekirjanduse keskuses

Emakeelepäeval, 14. märtsil käis Eesti Lastekirjanduse Keskuses külas Alli Laande Mulgimaalt. Alli õpetab Mulgimaal lastele erinevaid laulu- ja tantsumänge ning on Mulgimaa pärimuspäeva projektijuht.

Lastekirjanduse keskuses rääkis ta pealinna lastele veidi mulgi keelest ja selle erilisusest ning õpetas neile ka mulgikeelseid sõnu. Üheskoos mängiti, lauldi ja liiguti.

Ailiga oli kaasas ka mulgi vanem Kalle Vister, kel uhke mulgi kuub seljas ning mulgi vanema rahatäht kaelas.

Loe lähemalt

Eesti autorite raamatud valiti Bologna BRAW „Amazing Bookshelf” valikusse

Kolm eesti autorite raamatut jõudsid rahvusvahelise Bologna lasteraamatumessi „Amazing Bookshelf” valikusse, mis tõstab esile erilise kunstilise ja sisulise kvaliteediga teoseid kogu maailmast. BolognaRagazzi auhindade konkursile esitatud 3858 raamatu hulgast valiti välja 150 silmapaistvat teost 47 riigist.

Eestist arvati „Amazing Bookshelf” erivalikusse kolm raamatut:

  • „Härra Haraldi unistuste aed” – tekst Anti Saar, pildid Marja-Liisa Plats
  • „Natuke Suur” – tekst Kairi Look, pildid Anne Pikkov
  • „Ita ja Piuks” – tekst ja pildid Ulla Saar

Raamatud, mis valiti „Amazing Bookshelf” väljapanekusse, on hinnatud nende loovuse, kunstilise taseme ja uuenduslikkuse poolest, nende seas on nii tuntud autorite kui ka tulevikutähtede loomingut.

Bologna lasteraamatumess on rahvusvaheline suursündmus, mis toob kokku kirjastajad, illustraatorid ja kirjandushuvilised kogu maailmast ning pakub eesti autoritele suurepärast võimalust oma loomingut tutvustada. 2025. aastal on messi peakülaliseks Eesti.

Palju õnne autoritele ja illustraatoritele selle suure tunnustuse puhul!

Loe lähemalt

Iko Maran „Londiste, õige nimega vant“ (1973)

Iko Maran on kirjutanud küll rohkelt lühijutte, näidendeid, noorteteoseid ja isegi värssjutu, kuid laiem lugejaskond tunneb teda siiski peamiselt kummielevandist ja poisist pajatava teose kirjapanijana.

Nagu paljud teisedki eesti lastekirjandustegelased, ilmusid ka Siim ja Londiste, pärisnimega Vant kõigepealt lugejate ette ajakirja Täheke lehekülgedel. Raamatukaante vahele jõudnuna hinnati teost 1974. aastal tänase kultuurkapitali lastekirjanduse preemia eelkäija, Juhan Smuuli nimelise kirjandusauhinnaga. Nii polegi ehk ime, et õige pea võis teose leida ka koolikohustuslikust kirjandusest, kus see mõnel pool, tõsi küll soovituslikuna, figureerib tänaseni. 1992. aastal jõudsid Londiste lood legendaarse Eve Viilupi seatuna ka teleekraanile.

Londiste jõuab Siimuni vanemate kingitusena poisi neljandaks sünnipäevaks ja on üksinda kasvavale lapsele heaks seltsiliseks kuni poisi kooliminekuni. Londiste ja Siimu suhted on intrigeerivalt vastuolulised. Siim nimetab Londistet küll hellitlevalt oma pojaks, kuid selles on hoolitsuse kõrval ka paras annus isekust ja võimukust. Tahab ta ju olla kellestki suurem ja targem, et maailma ja selles leiduvat ise kellelegi tutvustada. Londiste laseb Siimul end küll vastutavana tunda ning pakub poisile võimalust otsustada ja asju korraldada, samas aga on juba loo algusest peale selge, et endale ülekohut teha või end asjatult väntsutada Vant ka ei luba. Kohati keerukadki omavahelised suhted kajastuvad ilmekalt ka Heldur Laretei illustratsioonides.

Lisaks fantaasiaküllusele ja seikluslikkusele on Siimu ja Londiste lood ka huvitavaks ajalooliseks dokumendiks omaaegsetest ühiskondlikest oludest ja kasvatusviisidest. Need üksipäini koju jäetud mudilased võivad nii mõnelgi tänasel lapsevanemal hirmuvärinaid tekitada, iseenese tarkusest kokku keeratud väikesed ja suuremad pahandused panna aga nii muigvelsui kulmu kergitama kui ka arutlema, kas sellistest asjadest lasteraamatus kirjutamine ikka kohane ja turvaline on.

Eest Raamat 1972, 1989
Estada 2001, 2002
Tiritamm 2008
Tänapäev 2017

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Märts 2025. Nadja Sumanen „Rambo”

Aasta algus toob kaasa tunnustused möödunud aasta lastekirjandusliku loomingu eest. Selgub ju jaanuaris aasta rosina tiitli saaja, veebruaris auhinnatakse kaunimaid raamatuid, märtsi alguses antakse üle tänukirjad heade laste -ja noorteraamatute autoritele. Õige pea, emakeelepäeval selgub ka kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna laureaat. Selle ehk ihatuimagi tunnustuse analoogiks on meie naabermaal Soomes Finlandia Junior auhind. 2015. aastal pälvis selle kvaliteeti tõestava äramärkimise Nadja Sumaneni noortejutustus „Rambo“, mis nüüd Kristiina Kassi vahendatuna on ka eesti keeles kättesaadav.

Erinevast eriliseks

Raamat kirjeldab ühe suve sündmusi läbi kaheksanda klassi lõpetanud Rambo silmade. Poiss määratleb end kui kaaslastest erinevat, teistsugust. Võibolla on tema arvamust süvendanud tõsiasi, et viimastel aastatel on tal olnud võimalus käia integreeritud õpilasena tavaklassis, mille eesmärk on raskesti kasvatatavate laste sulandamine massi. Poiss leiab, et taoline sulandumine pole mingil moel võimalik, nii nagu rosinad iialgi, proovitagu palju tahes, saiatainaga ühtset massi ei moodusta, vaid neid on võimalik ilmeksimatult ülejäänust eristada. Vaatamata suurtele edusammudele oma elu mõtestamisel ja emotsioonide taltsutamisel, mida poiss on teinud tänu teraapias käimisele ja sealse spetsialisti toetavale suhtumisele, ei tunne ta end seetõttu teistega paremini ühist keelt leidvat. Enda arvates oskab ta häbi lihtsalt suuremate kogustena alla neelata.

Suur osa poisi probleemidest on põhjustatud ema depressioonist tingitud heitlikust eluviisist ja poja hooletusse jätmisest. Rambo tunneb end ema diagnoosis süüdi. On ju just tema sünd  „ema täiusliku tuleviku muutnud ebatäiuslikuks emaduseks“.  Nii ongi Rambo leppinud sellega, et ta enamasti ise endaga hakkama peab saama. Ta peab ise vaatama, kust ja mida süüa saab ning ajama läbi pesemata riiete ja koristamata koduga sotsiaalmajas. Seepärast valdavad poissi viimasel koolipäeval kahetised tunded. Mõnes mõttes viimane koolipäev tõesti rõõmustab teda, kuna siis pole koduseid ülesandeid, pinnuliseks näritud pliiatsi maitset suus, hommikusi ärkamisi ega kiusamist. Samas aga toob suvepuhkus Rambole ka probleeme, kuna vaheajaga koos langeb ära võimalus saada koolitoitu ja teraapiat ning tekib ohtralt vaba aega, mida poisil millelegi kulutada pole. Kaua sa ikka suudad uut rippumisrekordit püstitada või kliimamuutuse peatamiseks uusi viise välja mõelda! Kui siis ema otsustab Rambo oma elukaaslase Risto suvilasse puhkusele viia, toob see poisi ellu vajaliku muutuse, mis näitab poisile, et temas on rohkem peidus, kui ta arvanud oleks.

Vaimne tervis, keerukad peresuhted

Teose peamised probleemipuntrad keskenduvad keerukatele peresuhetele, eriti isaduse küsimusele. Emaga kasvanud Rambol pole olnud oma isaga mingit kontakti. Nii ongi poiss püüdnud varases lapsepõlves isafiguuri leida ema kiiresti vahetuvates elukaaslastes, kuid hiljem sellest pettununa loobunud. Vaatamata ema öeldule, et poisi pärisisa pole isakujuna sobiv, igatseb Rambo tema järele. Kui ema elukaaslase Risto ema Annikki räägib oma perest, kus tema laste isa, kes oli kaotanud oma isa sõjas, läks rahuvalvajaks ja viibis seetõttu omakorda oma lastest eemal, mõistab Rambo, et isata olekut on mitmesugust. Ta saab aru, et isa asendama sobivad teisedki täiskasvanud, kes sinust hoolivad. Leidnud toetava täiskasvanu esialgu Risto isas Erkkis, hiljem ka Ristos, on poiss õnnelik ja tunneb enda osana täisväärtuslikust perekonnast.

Teise olulise teemana kerkivad üles vaimse tervise küsimused. Autor toob esile, kuidas lapsevanema depressioon, aga ka muud vaimsed probleemid mõjutavad kogu perekonna heaolu ja toimimist. Olukorraga toimetulekul langeb eriline pinge lastele. Osalt nende väiksema elukogemuse ja probleemilahendamise oskuse tõttu, teisalt aga ka seetõttu, et ühiskonnas on levinud tendents vaimsete probleemide pärilikkust ülemäära rõhutada. Raamatus toonitatakse, kuivõrd oluline on vanemal oma laste, aga ka teiste lähedastega võimalikult avameelne olla ja mitte häbeneda vajadusel ka arstilt-terapeudilt abi küsida.

Raamatu autor Nadja Sumanen on ametilt tegevus- ja psühhoterapeut. Kindlasti on tema elukutse tulnud raamatu kirjutamisel abiks, kuid rohkemgi jääb teosest kumama inimlik südameheadus ja empaatiavõime probleemidega kimpus olevate inimeste kujutamisel. Ei ole siin kübekestki haletsust ega alandamist. Kirjaniku tekst on mõnusalt asjalik, loos on tempoka sündmustiku ja üllatavate süžeepöörete kõrval ka paras annus huumorit. See kõik teeb teosest lisaks ivarohkusele ka igati meeliköitva ja lustaka lugemise.

Tõlkinud Kristiina Kass
Kirjastus Päike ja Pilv, 2025, 232 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

Balti illustraatorite näitus „Millest räägib linn“ Antwerpenis

1.–2. märtsil 2025 toimunud lastekirjanduse festivalil Kabaal avati Antwerpeni Permeke raamatukogu treppidel Balti illustraatorite näitus „Millest räägib linn“ (Telling the City). Näitus jääb avatuks kuni märtsi lõpuni.

Eksponeeritud on 20 illustraatori tööd Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, mis kujutavad lapsepõlve linnakeskkonnas – nii päriselt kui ka fantaasia kaudu. Näitus sai alguse Leedus tegutseva lastele ja noortele suunatud kirjanduse õppeprogrammi Vaikų žemė (“Lastemaa”), Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu IBBY Läti sektsiooni ja Gdański Läänemere Kultuurikeskuse koostöös 2023. aastal Vilniusest. 2024. aastal jõudis näitus Eesti Lastekirjanduse Keskusesse ning nüüd on see jõudnud Belgiasse, et pakkuda avastamisrõõmu ka rahvusvahelisele publikule.

Loe näituse kohta lisaks: Näituse „Millest räägib linn“ haridusprogramm 1.–3. klassi õpilastele – Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Illustration exhibition Telling the City

Lisainfo: Permeke raamatukogu veebileht ja Kabaal festival.

Liva Ozola illustratsioon „Linnadžunglis“

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee