Eesti Lastekirjanduse Keskuse suures saalis on kuni 27. novembrini 2021 avatud Bari koomiksikooli Grafite õppejõudude näitus „Koomiks tuleb külla“. Novembris laieneb näitus ka keskuse trepigaleriisse. 

Grafite graafika- ja koomiksikool avati aastal 2012, mil kooli tegevjuht Gian Marco De Francisco ja akadeemiline direktor Fabrizio Malerba ühendasid kaks sarnast institutsiooni Studio il Tratto (Taranto linnas) ja Lupiae Comix (Lecce linnas). Uus kool avati Apuulia maakonnas Baris ja selle eesmärgiks sai edendada koomiksi- ja graafilise romaani kultuuri ning soodustada noorte kunstnike kujunemist. Nende eesmärkide täitmiseks pakutakse avalikkusele laia valikut kõrgetasemelisi kursuseid. Kool töötab kolmes linnas – Baris, Tarantos ja Lecces – ning sellest on saanud rahvusliku tähtsusega koomiksikunsti keskus.

Koolis toimuvad koomiksikunsti kursused ka lastele ja noortele ning aastate jooksul on õpetatavate teemade hulka lisandunud süžee loomine, süžeeskeemi (story board) koostamine, illustratsioon, 3D modelleerimine, arvutigraafika ja animatsioon. Grafite koomiksikooli õppejõududeks on 30 professionaalset kunstnikku, kellest mitmed töötavad nii kohaliku (Bonelli, Mondadori) kui rahvusvahelise tähtsusega (Marvel, Dc Comics, Lucasfilm, Glénat) kirjastajatega. Käesoleval näitusel on võimalik näha töid järgmistelt kooli õppejõududelt: Davide Fabbri, Mauro Gulma, Giuseppe Latanza, Andres Mossa, Pasquale Qualano, Domenico Sicolo.

Näituse kuraatori ja lastekirjanduse keskuse kunstieksperdi Viive Noore sõnul ei ole itaalia koomiksikunst ja ‑kultuur vähem tuntud kui belgia või prantsuse oma. „Itaalias on suurel hulgal mainekaid koomiksikõrgkoole, kuhu tullakse õppima kogu maailmast. Samuti korraldatakse seal mitmeid rahvusvahelisi festivale.“ Lastekirjanduse keskuse näitust külastades on ka Eesti publikul võimalik saada osa itaallaste koomiksiarmastusest ja ‑kultuurist. Näitus on avatud keskuse lahtiolekuaegadel.

Mauro Gulma pilt graafilisest romaanist “Modigliani”

Täna, 20. oktoobril 2021 tähistatakse Eestis järjekorras juba 28ndat ettelugemise päeva. Eesti Vabariigi President Alar Karis kutsub nii suuri kui väikseid raamatusõpru päevast osa võtma ja nutiseadme asemel veetma aega raamatuga.

Ettelugemise päeva traditsioonile pani Eesti Lastekirjanduse Keskus aluse aastal 1994. Päeva eesmärgiks on tõsta esile ettelugemist kui lapse arengus hindamatu tähtsusega tegevust. Just siit saab alguse lapse kõne areng ja kirjanduslik kasvamine. Lisaks on ettelugemine tore ning arendav meelelahutus, mis pakub ka täiskasvanutele võimaluse veeta kvaliteetaega ühes perega.

President Alar Karis toonitab ettelugemise tähtsust meie ühise identiteedi loomisel: „Ettelugemine on meie tuleviku kasvatamisel väga oluline. See kujundab noorte maailmapilti ning arendab nende mõtlemis-, kõnelemis- ja kujutlusvõimet. Samuti on ettelugemine oluline põlvkondade kokku siduja ja turvatunde tekitaja, mis ühtlasi loob meie ühist identiteeti. Nii et võiksime sagedamini lastele nutiseadme ettesöötmise asemel nende jaoks aega võtta ja neile oma lapsepõlve lemmikuid ette lugeda. Lisaks kõigele on lugemine ka lihtsalt üks äraütlemata mõnus tegevus.“ President valmistas ettelugemise päeva puhuks ka videotervituse, milles loeb ette katkendi ühest oma lapsepõlve lemmikraamatust, milleks on taani kirjanik Jens Sigsgaardi „Palle“ (1942; ilmunud eesti keeles Vladimir Beekmani tõlkes aastal 1959).

Ettelugemise tähtsust lapse arengus rõhutab ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone: „Lisaks sellele, et ettelugemine on tore peretraditsioon ja koos veedetud aeg, saab just ettelugemisest ja ühisest raamatuvaatamisest alguse lapse laiem kultuurihuvi. See on teeviit teatri-, filmi- ja teadusemaailma.“ Samuti leiab Soone, et ettelugemine on sisukas ajaveetmise viis ka täiskasvanutele ning sellele tuleb vaid rohkem aega pühendada: „Jutte-luuletusi on alati tore lugeda ja kuulata, võtkem selleks vaid aega.“

Traditsiooniliselt korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus päeva puhul ka 4. klasside õpilastele üle-eestilise ettelugemisvõistluse, mis sel korral on pühendatud metsale ja saanud innustust vanasõnast „Ega mets tühi ei ole“. Võistluse regionaalsed eelvoorud toimuvad maakonna keskraamatukogude eestvedamisel ning finaalvõistluseks saadakse laupäeval, 23. oktoobril kokku Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses.  

Itaalias, Ischia saarel Lacco Ameno riiklikus muuseumis, Villa Arbustos on oktoobris näha Eesti tuntud kunstniku Viive Noore kureeritud Eesti, Läti ja Leedu illustraatorite suurnäitust „Joostes huntidega“. Noor on näitusele valinud 65 tööd, teemaks huntinimene Läänemere idakalda rahvapärimuses.

Näituse eel, 6. oktoobril toimus Lacco Amenos Viive Noore ja Ischia Ajaloo ja Kultuuriuuringute Instituudi CEiC korraldatud töötuba Napoli ja Ischia eri vanuses kunstihuvilistele. Osavõtjad said kollaažitehnikas kujundada killukese metsast. Nii sündis kollektiivne kunstiteos – fantaasiarikas mets, kus võiks end hästi tunda ka hunt.

Itaalias kehtivate koroonapiirangute tõttu ei saanud kõik soovijad sel korral töötoas osaleda. Lacco Ameno linnapea, Giacomo Pascale loodab siiski, et koostöö Eesti ja Viive Noorega jätkub. „Näitus „Joostes huntidega“ jõuab meile väga olulisel hetkel, mil loodetavasti oleme pandeemiast tingitud hirmudest toibumas. Ma loodan, et kontaktid Eestiga jätkuvad nii kunsti-, turismi- kui ka majandusvallas ja Viive Noor on meie juurde alati tagasi oodatud,“ ütles Lacco Ameno linnapea Giacomo Pascale näituse avamisel, 7. oktoobril.

2018. a valiti hunt Eesti rahvusloomaks. Eesti, Läti ja Leedu alade kultuuri- ja folklooripärandis on laialt levinud legendid just huntnaisest. Eesti muistses traditsioonis on veendumus, et iga naine kannab endas metsiku ja vaba hundi vaimu, mis annab naisele loodusega otsekontaktis võimsa eluenergia.

Illustratsioonikunst võimaldab jutustatud lugudesse või reaalselt toimunud sündmustesse põimida uued väärtused – näiteks keskkonnateadlikkuse, rohepöörde, hirmudega toimetuleku ja tõeliste elu väärtuste äratundmise. See kunstivorm kõnetab nii lapsi kui täiskasvanuid.

2018. a. Londoni raamatumessil ning seejärel Poolas, Leedus ja Põhja-Itaalias Pordenones kohaliku kunstifestivali raames eksponeeritud näitus saabub Itaaliasse ringlema erilisel ajal, mil maailm on toibumas koroonaviirusest. Hirmudega silmitsi seismine on pandeemiaajal saanud uue sisu.

„Eesti rahvausundi järgi toob hundi nägemine õnne. Lahkujatele sooviti alati –  õnne teie teel ja tulgu hunt teile vastu,“ räägib folklorist Marju Kõivupuu.

Kunstnik ja kuraator Viive Noor on Itaalias hästi tuntud. Aastatel 2014 – 2016 ringles Itaalias Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös Napoli barokiaegselt kirjanikult Giambattista Basilelt inspiratsiooni ammutanud vendade Grimmide muinasjutunäitus „Elas kord..“ (C’era una volta..), mida sai kahe aasta jooksul näha 11. Itaalia linnas, sealhulgas näiteks Rooma, Bologna ja Matera.

Äsja Ischia saarelt alanud Balti illustraatorite rändnäitus „Joostes huntidega“ sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Itaalia Eesti Seltsi koostöös. Näitust rahastab Eesti Kultuuriministeerium ning Kultuurkapital ning seda toetavad Eesti, Läti ja Leedu Suursaatkonnad Roomas. Napolis ja Ischial on projekti partnerid Locca Ameno linnavalitsus, Ischia linnavalitsus, Ischia Ajaloo ja Kultuuriuuringute Instituut CEiC, Campania maakonna Etnograafiakeskus, Salerno ülikool, Ischia maakonnavalitsus ja Itaalia kultuuriministeerium.

Ischial, Villa Arbustos jääb näitus avatuks 2. novembrini ning liigub edasi Rooma ja hiljem Apuulia maakonna pealinna Barisse.

Lisainfo:
Ülle Toode
+39 335 126 8574

Münchenis asuva Rahvusvahelise Noorteraamatukogu iga-aastane kataloog „The White Ravens“ koondab infot maailma parimate laste- ja noorteraamatute kohta. Eestist jõudis valikusse kolm lasteraamatut, mille autoriteks on Triinu Laan, Juhani Püttsepp ja Anti Saar.

Rahvusvahelise noorteraamatukogu keelespetsialistid valivad igal aastal üle kogu maailma ilmunud teoste hulgast välja tähelepanuväärseimad lasteraamatud. Kataloogi koostajate sõnul on valiku hulka jõudmine kui kvaliteedimärk. Selle pälvivad rahvusvahelist huvi pakkuvad raamatud, mis väärivad laiemat vastuvõttu universaalse teema ja/või erakordse ja sageli uuendusliku kunsti- ja kirjandusstiili ning kujunduse tõttu. Kataloog on abiks nii kirjastajatele tõlkeõiguste ostmisel-müümisel kui ka raamatukogutöötajatele uudiskirjanduse valimisel. Seda tutvustatakse igal aastal Frankfurdi ja Bologna raamatumessil.

Sel aastal jõudsid kataloogi 200 tähelepanuväärset laste- ja noorteraamatut 54 riigist 38 keeles. Eesti lasteraamatutest märgiti ära Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“ (pildid Marja-Liisa Plats, Päike ja Pilv 2020), Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“ (pildid Gundega Muzikante, Tänapäev 2020) ja Anti Saare „Anni asjad“ (pildid Anne Pikkov, kirjastus Kolm Elu 2020).

„Luukere Juhani juhtumised“ on võluv ja helge lasteraamat bioloogiaklassist pensionile jäänud skeletist, kes veedab vanaduspõlve maal memme ja taadu juures. Kataloogi koostaid võlus teose soe ja nutikas huumor, mis iseloomustab nii Triinu Laane teksti kui Marja-Liisa Platsi illustratsioone. „Juhani-raamat on kantud minu usust, et kõik inimesed on väärt vaba ja metsikut lapse- ja vanaduspõlve. Ja lootusest, et pärast selle raamatu lugemist julgeb nii väike kui suur olla rohkem lustlik ja krutskiline ise omas maailmas. Nautisin kirjutades neid tava-arusaama kohaselt natuke napakaid vanainimesi, kes on kindlad, et ka vanast peast on lubatud pöörased ettevõtmised ja eriti tähtis on neisse kaasa võtta lapsed,“ kõneles raamatu autor Triinu Laan.

Juhani Püttsepa lasteraamat „On kuu kui kuldne laev“ jäi kataloogi koostajatele silma olulise teema ja Gundega Muzikante kaunite illustratsioonide tõttu. Raamat kõneleb läbi lapse silmade eestlaste põgenemisest Rootsi II maailmasõja ajal, tehes seda noorele lugejale eakohase stiili ja soojusega. Püttsepa sõnul on „The White Ravens“ katalooge põnev sirvida, sest need annavad hea ülevaate sellest, kuhu suunas lasteraamatute maailm on hetkel suundumas. „Minu jaoks ei ole see auraha, vaid hea võimalus luua sildu ja saada teiste kirjanike seast kontakte. Ka IBBY aunimekirja jõudes valisin kaasautorite seast kümmekond, kellele saatsin oma teose. Sellest said alguse põnevad tutvused.“

„Anni asjad“ on südamlik lasteraamat, mille autorit Anti Saart iseloomustab suurepärane oskus oma lapspeategelasega samastuda. Tänu sellele on ta loonud raamatu, mille tegelased pakuvad äratundmisrõõmu nii lastele kui täiskasvanutele. Autori Anti Saare sõnul on tunnustused toredad, sest lisavad kirjutamislusti ja julgust. „Mis kõige tähtsam: need toovad lugejaid raamatute juurde. Suur tänu neile, kes lastekirjandust esile tõstavad. Ja suurim tänu kunstnik Anne Pikkovile, kelle piltideta poleks „Anni asjad“ see raamat, mis ta on,“ lisas Saar.

Varasemates kataloogides ära märgitud eesti autorite teoseid saab uudistada auhinna alalehelt.

Kümnendat korda toimunud lastejutuvõistlusele „Minu esimene raamat“ laekus 34 käsikirja, mida luges Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev töötajatest koosnev žürii. Otsustati välja anda neli auhinnalist kohta ning ära märkida kaks käsikirja avaldamissooviga. Konkursi auhinnafond on 3000 eurot.

Žürii pidas tänavuste käsikirjade keskmist taset mitmetest eelmistest paremaks ning otsustas esikoha jagada kahe töö vahel. I-II kohta jagavad Maris Mändeli käsikiri „Tüdruk vagunelamust“ ning Heidi Raba käsikiri „Ruuben, Tobias ja Lilli“. „Tüdruk vagunelamust“ räägib natuke ootamatu nurga alt laste sõprusest ja sellest, mida keegi peab koduks. Loo keskmes on vagunelamuga ringi rändav pere. „Ruuben, Tobias ja Lilli“ on helge lugu maalaste seiklustest, sõprusest ja kanast, kes võib saada sotsiaalmeedia kuulsuseks.

Kolmandat kohta jagavad samuti kaks käsikirja, Helen Käiti seikluslik krimilugu „Kuldse sõnnikumardika saladus“ ning Mari Teede „Ingmar ja meri“, mis käsitleb tundliku keelega üksinduse, vanemate lahutuse, koolivahetuse ja sõprade leidmise teemat.

Lisaks neile märgiti avaldamissooviga ära kaks käsikirja, Viiu-Marie Fürstenbergi lasterohke pere tegemistest rääkiv „Vennad ja Liise“ ning Epp Petrone ajaloolis-seikluslik lugu „Riks ja neli kuningat“.  Kõik käsikirjad on plaanis avaldada umbes järgmise aasta jooksul.

Algupäraste lastejuttude võistlus toimub alates 2004. aastast eesmärgiga leida heatasemelist algupärast lugemisvara 5-9-aastastele lastele. Võistlust korraldavad kirjastus Tänapäev, Eesti Lastekirjanduse Keskus ja ajakiri Täheke.
Võidutööd ilmuvad kirjastuse Tänapäev raamatusarjas „Minu esimene raamat”.

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (Estonian American National Council, Inc.) valis Juhani Püttsepa lasteraamatu „On kuu kui kuldne laev“ Visnapuu kultuuri- ja kirjandusauhinna nominentide hulka.

Henrik Visnapuu nimeline kirjanduspreemia loodi USAs 1952. aastal ja seda anti välja kuni aastani 2007. Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides hakkas preemiat uuesti välja andma aastal 2020, mil sellest sai laiema haardega kultuuriauhind. Auhinna pälvib eesti või võõrkeeles ilmunud Eesti-aineline teos proosa, luule, memuaristika või Eesti-ainelise uurimuse vallas.

„On kuu kui kuldne laev“ valiti nominendiks 15 preemiale kandideerima esitatud teose seast. Raamat kõneleb eestlaste suurpõgenemisest Rootsi II maailmasõja ajal. Selle on illustreerinud läti raamatukunstnik Gundega Muzikante ja andnud aastal 2020 välja kirjastus Tänapäev.

Žürii sõnul on see „esimene eestikeelne lasteraamat nii keerulisel ja raskel teemal, kusjuures autoril on õnnestunud leida lastepärane vorm ja stiil, mis kasvatab lugejas empaatiat. Tulemuseks on eesti lastekirjanduse klassikasse minev teos.“

ERKÜ teatab auhinna saaja 2. jaanuaril 2022 Henrik Visnapuu sünniaastapäeval. ERKÜ annab auhinna välja koostöös Eesti Kirjanike Liidu ja Luunja vallavalitsusega (Henrik Visnapuu kodukoht Eestis).

Žürii koosseisu kuulusid kirjandusteadlane Sirje Kiin, PhD (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esindaja), luuletaja Jürgen Rooste (Eesti Kirjanike Liidu esindaja) ja Luunja keskkooli direktor Toomas Liivamägi (Luunja valla esindaja). ERKÜ rahastab auhinda kuni 3000 USD ulatuses.

Lähem info preemia ja teiste nominentide kohta leiab Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides kodulehelt.

1. oktoobril algas „Lugemisisu“ programm, milles innustatakse 5–10-aastasi lapsi lugema 196 raamatukogus. Eesti Lastekirjanduse Keskuse ellu kutsutud lugemisprogramm kestab 31. maini 2022.

„Lugemisisu“ programm sai esimest korda hoo sisse aastal 2019. Piloothooajast võttis osa 26 Eesti raamatukogu ja nüüdseks on see arv kasvanud 196ni. Et lapsed saaksid isukateks lugejateks, tutvustatakse neile väärt uudiskirjandust, mis on välja toodud lastekirjanduse keskuse soovitusnimekirjades. Läbiloetud raamatud pannakse kirja spetsiaalsesse lugemispassi ja täidetakse sealsed loomingulised ülesanded. Kooliaasta lõpus premeeritakse diplomiga kõiki osalejaid, kes on passi kandnud viis teost. Lasteaialapsed saavad „Lugemisisus“ osaleda koos terve rühmaga.

Samuti viiakse klassidele ja rühmadele programmi jooksul läbi teematunde, mis on täidetud loovate lisategevustega. Ühekoos mängitakse lugemismänge, õpitakse tähelepanu pöörama raamatuillustratsioonile või tutvutakse ajakirja loomise protsessiga ja tegeletakse loovkirjutamisega.

Programmi eestvedaja Anneli Kengsepa sõnul on tore kui lapsed jagavad saadud lugemiselamusi ja lugemispassi täitmise õhinat sõprade ja kaaslastega: „Ärgitame lapsi lugema head lastekirjandust ning näitame, et lugemine võib olla ühiselt kaasahaarav tegevus kogu klassile või lasteaia rühmale.“ Tema sõnul on suureks lisaväärtuseks programmiga liitunud raamatukogudele ka koolitused, kus tutvustatakse raamatuid ja toetatakse lastega tegelust raamatukogudes.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse eeskujuks „Lugemisisu“ koostamisel on olnud soome lugemisdiplomi programm, mis on meie põhjanaabrite lugemisharjumusi kujundanud alates aastast 2000.

„Lugemisisu“ toetab Kultuuriministeerium. 2021. aastal eraldati programmile 100 000 eurot, mille eest osalevad raamatukogud saavad soetada teavikuid. Vahendid on pärit COVID-19 kriisiga seoses vastu võetud lisaeelarvest.

Anneli Kengsepp
programmi koordinaator
e-post anneli@elk.ee

Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsuvad Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilasi osalema esseekonkursil „Jäljed minu järel“.

Keskkonnateemalisele esseekonkursile ootame noorte vaadet maailmas toimuvale ning mõttekäike teemadel, kuidas mõjutab nende endi tegevus keskkonda ja milline võiks olla nende ökoloogiline jalajälg.

Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Björn Oker-Blom Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Aktiivselt osalevate klasside vahel läheb loosimisele ka ühiskülastus Fotografiska fotokunstikeskusesse vaatama inglise fotograafi Nick Brandti keskkonna teemalist näitust „See tühi maailm / Meile jääb vaid tolm“.

Konkursil osalemiseks palume saata essee hiljemalt 24. oktoobriks 2021 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle palume märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Esseid hindab žürii koosseisus:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Juhani Püttsepp, kirjanik
Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Villem Saar, noorte esindaja

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile saadetakse kutse tunnustamisüritusele, mis toimub 24. novembril 2021 kell 12 Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn).

Esseekonkurssi korraldavad Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks. Konkurssi toetab fotokunstikeskus Fotografiska.

Lisainfo:
Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing, ene.tomberg@tallinnlv.ee, tel 645 7456
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus, triin@elk.ee, tel 617 7230

Plakati autor: illustraator Olga Skomorokhova