Hüppa põhisisu juurde

Eesti illustraatorite näitused Komimaal

2. detsembril 2021 avatakse Komimaa pealinnas Sõktõvkaris mitu Eesti illustraatorite näitust, mis koonduvad koondpealkirja „Jõulumuinasjutt“ alla. Näitustega tähistatakse Komi vabariigi 100. sünnipäeva.

Eesti illustraatorite jõulu- ja talveteemalisel grupinäitusel osalevad Regina Lukk-Toompere, Kadi Kurema, Lucija Mrzljak, Urmas Viik, Katrin Ehrlich, Anne Linnamägi, Kadri Ilves, Catherine Zarip, Kristi Kangilaski, Tuulike Kivestu, Kertu Sillaste, Kristi Kangilaski, Piret Mildeberg, Maris Siimer, Tiina Mariam Reinsalu, Piret Niinepuu, Anne Pikkov ja Viive Noor.

Lisaks illustraatorite grupinäitusele avatakse Regina Lukk-Toompere isikunäitus lastele. Samuti on Komimaa kunstihuvilistel võimalik uudistada lausa kahte näitust Viive Noorelt. Üks neist keskendub illustratsioonile ning on suunatud lastele. Teisel on väljas graafika ning see on mõeldud täiskasvanud kunstipublikule.  

Samuti avatakse „Jõulumuinasjutu“ raames Tatjana Mohrjakova kureeritud rahvusvaheline nukukunstinäitus.

Näitused leiavad aset kultuurikeskuses Jugor.

Catherine Zaripi illustratsioon

November 2021. Aino Pervik „Tuulelohe saab sõbraks“

Nii tore, et mõned asjad on just nii nagu nad on. Näiteks see, et on Aino Pervik ja temalt on ilmunud uus raamat. Varem osaliselt Tähekeses avaldatud palad on lisaks saanud uusi lugusid ja kenasti ühiste kaante vahele paigutatuna moodustavad need Ulla Saare lustlike ja iseloomukate kollaažpiltidega võluva terviku.

Raamatusse on koondatud üheksa lühijuttu. Lugude läbiv peategelane on ühel kaunil päeval sündinud tuulelohe, kes iseendale kangesti meeldib. Ja miks ei peakski! On tal ju hästi suured silmad, millega näeb nii mõndagi, suu, mis annab rääkimisvõime, ja uhkelt tuules kaasa lehviv kolme värvilise lindiga saba. Kuna tuulelohele ei meeldi olla peremehe poolt juhitud, otsustab ta nöörist vabaneda ja ise enda elu määrama hakata. Loomulikult tuleb sel teel ette takistusi ja olukordi, mis tuulelohele probleeme tekitavad, kuid teistesse heatahtlikult suhtudes ja neile avatud meelega lähenedes leiab ta oma rännakul palju sõpru. Näiteks kohtab ta ulgumerele sattudes allveelaevaga, seejärel tuuleveski ja kiigega, hiljem kanakulli ja lõokese ning tuletorni ja pilvelõhkujaga. Üha uued ja uued kohtumised näitavad tuulelohele, kuivõrd mitmekesine on maailm ning kuivõrd erinevaid asukaid siin leidub. On neid, kes ei taha kuidagi kodust ära minna ja neid, kellele meeldib olla kogu aega teel. Leidub neid, kelle elu kese on järglaste saamine ja neid, kes on pühendunud jäägitult teiste aitamisele. Igaüks on avastanud viisi, kuidas rahulolu saavutada ja õnnelik olla. Erinevad vaated elule sunnivad tuulelohetki mõtlema, kes ta on, mida igatseb ja elus tähtsaks peab.

Nii mõnigi kord võib jutu algpunktina tajuda kaasaja ühiskonnas toimuvat, olgu selleks siis rändekriis või kaksiktornide langemine. Paralleele kutsub tõmbama ka oma konnatiiki ainsaks ja iseennast maailma kõige targemaks konnaks pidav isend. Ei saa ju olla olemas mitte midagi niisugust, mida tema ei tea. „See ei ole lihtsalt võimalik,“ mõtleb ta. Ühiskondlikult tundliku närviga lastele, kes ümbritsevat hoolikalt tähele panevad ja oma peas nende teemadega tegelema kipuvad, aitab raamat mõtteis selgust luua. Samas aga pole vihjete lugemise oskus teost kätte võttes vajalik, teemad saavad üldistatud ning laiemasse konteksti asetatud. Nii et argitasandi mullituse asemel on tegemist ikka pigem üldhumaanse käsitlusega.

Perviku tuulelohe-raamatu keel on lihtne, nii et sobib nii iselugejatele kui ettelugemisealistele lastele vägagi hästi. Mõtted, mida selle keelega väljendatud, on selged ja hoolikalt läbikaalutud. Vaatamata sellele, et tegemist on suurte, komplitseeritud küsimustega, millega inimesed maadlevad kogu elu, on Pervik osanud need lastele sobivas vormis lahti seletada. Ta ei targuta ega noomi, ta on lihtsalt ühtteist oma pika elu jooksul tähele ja kõrva taha pannud, mis nüüd igast kirjapandud loost tahes-tahtmata läbi kumab ja neile, kel elukogemust vähem, igati ivaks ära kulub. Pervik on justkui moraalne kompass, mis aitab praeguses argihulluses kurssi hoida ja meeles pidada seda, mis tähtsaim. Tuulelohe jaoks on  kõige olulisemad vabadus, tervis ja sõprus. Mis hoiab sinu elu koos ja teeb selle tähenduslikuks?

Illustreerinud Ulla Saar
Kirjastus Tänapäev 2021
64 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja PÖFF Shorts näitavad animafilme lastele

Lühifilmide ja animatsiooni festivali PÖFF Shortsi lasteanimatsioonide programm on seiklusi täis. Artise kinos eestikeelse dublaažiga linastuvad filmid valis tänavu välja Eesti Lastekirjanduse Keskus.

„Hea pildiraamatu puhul peame võrdselt oluliseks nii teksti, pilti kui ka loo ideed ja kompositsiooni. Usun, et ka filmi puhul on need komponendid võrdselt olulised, et tekiks hea ja tugev animateos, mis lapsi kõnetaks. Hea valik sai!” tõdes Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Rahvusvahelisse lasteanima võistlusprogrammi valiti 12 filmi kaheksast riigist, Prantsusmaast Lõuna-Korea ja Soomeni. Rahvusvahelise esilinastuse teeb Chen Yangi film “Punane” (Saksamaa), lugu punases maailmas elavast tüdrukust, kes kogemata avastab teiste värvide olemasolu. Kõiki filme näidatakse Baltimaades esmakordselt.

„Filmid pakuvad värsket vaadet perekonnale, loodusele ja meie eelarvamustele,“ kirjeldas PÖFF Shortsi animaprogrammi juht Vassilis Kroustallis. Programmi panid kokku Triin Soone, Ulla Saar ja Kadri Naanu Eesti Lastekirjanduse Keskusest.

Laupäeval, 20. novembril kell 12.00–14.30 toimub festivali raames Eesti Lastekirjanduse Keskuses ka perehommik, milles osalejad saavad Animakooli toredate juhendajate käe all valmis meisterdada päris oma animafilmi.

PÖFF Shorts lasteanima võistlusprogrammi näeb kinos Artis laupäeval, 20. novembril kell 15.30 ning pühapäeval, 21. novembril kell 10 ja 11.
Filmid linastuvad eestikeelse dublaažiga.

Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts leiab aset 16.–24. novembrini. Filme saab vaadata nii kinosaalis Tallinnas ja Tartus. Alates 22. novembrist saab filme vaadata virtuaalselt PÖFFi veebikinos üle Eesti.


PÖFF Shortsi võistlusprogrammid: https://shorts.poff.ee/filmid/
PÖFF Shorts kodulehekülg: http://shorts.poff.ee
PÖFFi kodulehekülg: www.poff.ee
Facebook: https://facebook.com/poffshorts/
Instagram: http://instagram.com/poffshorts

Selgusid Põlvepikuraamatu konkursi võitjad

Neljapäeval, 11. novembril 2021 kuulutati Eesti Lastekirjanduse Keskuses välja Põlvepikuraamatu konkursi võitjad. Lastekirjanduse keskuse, kirjastuse Päike ja Pilv ning Kultuuriministeeriumi koostöös toimunud loomevõistlusele esitati kokku 66 raamatuprojekti, mis on mõeldud kuni 7-aastastele lugejatele.

Põlvepikuraamatu konkurss toimub alates 2006. aastast ja selle eesmärk on rikastada väikelastele ja koolieelikutele mõeldud lugemisvara professionaalselt teostatud ja kõrgekvaliteediliste algupäraste pildiraamatutega, milles on võrdselt pööratud tähelepanu nii tekstile kui illustratsioonile.

Konkursi võitsid kirjanik Kadri Kiho ja illustraator Stella Salumaa käsikirjaga „Endel ja Kati“. Teise koha pälvis Kertu Sillaste pildiraamatuprojekt „Väikeses majas“ ning kolmanda koha vääriliseks hindas žürii Liis Kivirandi kirjutatud ja Pamela Sameli illustreeritud võistlustöö „Toru“. Võidutööde autoreid ootab rahaline preemia ning need avaldab kirjastus Päike ja Pilv.

Teise koha saanud Kertu Sillaste „Väikeses majas“ avaldatakse nii eesti kui ka võru keeles – nimelt andis Võru Instituut sellele eripreemia. Võrukeelsed raamatud kingitakse Vana-Võromaal sündivatele lastele nende esimeseks raamatuks.

Lisaks andis žürii välja kolm eripreemiat. Illustratsiooni eripreemia pälvis Katri Smitt projekti „Väike romb avastab maailma“ eest. Joanna Liivaku „Plekiraamat“ sai ideepreemia ning värsipreemiaga tunnustati Leelo Tungla võistlustööd „Lasteaia liivakast“.

Kokku laekus 66 tööd, millest 19 jõudsid II vooru: „Naeratuse teekond“ märgusõna naeratus, „Plekiraamat“ märgusõnaga jogurt, „Kui sina oleksid kaelkirjak, kus sa siis oleksid?“ märgusõna tormi, „Kassipoeg nimega Tolmurull“ märgusõna tolmurull, „Kentsakas krokodill“ märgusõna kroku, „Tontla“ märgusõna tontla, „Milla“ märgusõna milla, „Iko helesinine unistus“ märgusõna Iko unistus, „Toru“ märgusõnaga toru, „Kus on ära? Kes on teised?“ märgusõna ära, „Endel ja Kati“ märgusõna endel ja kati, „Prügikasti pühapäev“ märgusõna pühapäevatunne, „Teine torm“ märgusõna teine torm, „Kivid“ märgusõna kivid, „Väikeses majas“ märgusõnaga okesse, „Kuu“ märgusõna kuu, „Lind, kes unustas laulu“ märgusõna lind+interneti turvanaine, „Lasteaia liivakast“ märgusõna liivakast, „Väike romb avastab maailma“ märgusõna ruut ja romb.

Kirjastuse Päike ja Pilv juhataja Katrin Reinmaa sõnul tõusid kõik finaali jõudnud 19 tööd esile kas hästi läbikirjutatud teksti, professionaalsete piltide või uudse idee poolest. „Esikolmikusse valitud töödes on kõik need kolm suurepärase lasteraamatu komponenti olemas ja moodustavad põneva terviku. Väga hea meel on selle üle, et tänavuste preemiasaajate hulgas on nii tuntud ja tuttavaid nimesid kui ka uusi tegijaid,“ lausus Reinmaa.

Žürii koosnes lastekirjanduse asjatundjatest, kes hindasid tööde terviklikkust, eakohasust ja professionaalset teostust. Žürii koosseisu kuuluid Liis Sein ja Ulla Saar Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Katrin Reinmaa kirjastusest Päike ja Pilv, Asta Trummel Kultuuriministeeriumist, Karin Pae Audentese lastekoolist ja huvikeskusest ja Triinu Laan Võru Instituudist.

Konkurss toimub igal teisel aastal ja on järjekorras juba kaheksas. Varasemate võistlustööde hulgast on ilmunud näiteks Liis Seina ja Gerda Märtensi „Minu linn“, Kristi Kangilaski „Suur rüütel“, Kaja Lotmani ja Marju Tammiku „Hommikukontsert Matsalus”, Kätlin Vainola ja Kertu Sillaste „Kus on armastus?“ jpt. Varasemate konkursside kohta leiab infot Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Päike ja Pilv kodulehtedelt.

Möödunud konkursside info leiad loomekonkursi alalehelt.

Lisainfo:

Katrin Reinmaa, Päike ja Pilv, tel 513 1005, paikejapilv@paikejapilv.ee
Liis Sein, Eesti Lastekirjanduse Keskus, tel 617 7231, liis.sein@elk.ee

Viivi Luik „Tubased lapsed“ (1979)

Iga kord, kui Tänassilmast läbi sõidan, tuleb meelde Viivi Luik, kes seal (tänaseks 75 aastat tagasi) sündinud on. Mulle ei meenu mitte „Seitsmes rahukevad“, mis on tema senise loomingulise tee tipuks kuulutatud, vaid pigem ikka lapsepõlvest pähe kulunud luuleread.

Õigupoolest lipsavad Luige värsid mu argipäevadest läbi märksa tihedamini. Näiteks siis, kui akna taga on maad võtnud kõikehõlmav pimedus ja mina kabinetis ikka veel klahve toksin või raamatukuhjades tuustin. Justkui väevõimul tungivad mu meeltesse Luige read kõigist neist vanemate kohalolu igatsevatest lastest, kes hobuse mängimisega pikki päevi lühemaks teevad või niisama radiaatori naksumise ja kraani tilkumise vahele mitmekesi käivaid muremõtteid mõlgutavad. Nõndasamuti ise ära olles mõistad kõiki neid vanemaid, kellel on „mahti anda ainult kas vitsa või musi“, kuid samas saad aru ka laste ängistusest, kes „tahaks koledaid plekke teha“ või „tuppa ajada prahti ja rääkida rumalusi“.

Luige lasteluule on küll mõtlema suunav, kuid kindlasti mitte rõhuvalt mõjuv. „Tubastest lastest“ leiab ka helgemate tundetoonidega luuletusi. Need pajatavad hommikutest, mis öö ära ajavad, ja ema häälest, mis „lõhub ära öiseid hirme täis õhu“. Luuletaja meenutab, et kunagi tuleb praeguste pimedate õhtute kiuste ka vaikne pehme lumi, mis sajab linnatänavad ääretasa täis. Tuleb kevad, mil „hädasti tarvis on vett ja pori, mille sees lapsed võiks paterdada“. Ja muidugi ka suvi, mil „muresid on vähem, palju rohkem aega“.

Mis sellest, et Luige lastele mõeldud luuleraamatud kannavad märget „nooremale koolieale“ – vägagi hästi sobivad need elu läbi kaasas kandmiseks.

illustreerinud Maarja Vannas
Eesti Raamat, 1979

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Tartu VII lugemisseminar

SEMINAR JÄÄB ÄRA!

19. novembril 2021 Tartu Loodusmajas (Lille 20) kell 9.15

Tartu VII lugemisseminari eesmärk on tutvustada tänapäevast arusaama kirjaoskust toetava keskkonna tunnustest, pakkuda lasteaiaõpetajatele konkreetseid juhiseid ja mänge kirjaoskuse arendamise toetamiseks ning tutvustada digiseadmete kasutamist lugemispesas. Korraldaja on Tartu Linnavalitusese kultuuriosakond koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega.

9.15-9.45 Registreerumine ja hommikukohv

9.45-12.00 Lugemispesa. Kujuneva kirjaoskuse teooria ja selle seos nüüdisaegse õpikäsitusega. Lugemismotivatsioon ja lugemisspiraalid. (Maria Jürimäe)

12.00-12.45 lõuna omal käel

12.45-15.45 Digiseadmed lugemispesas (Maria Jürimäe)

15.45-16.45 Ülevaade värskest lastekirjandusest (Jaanika Palm)

Registreerumine kuni 11. novembrini!
Igast Tartu lasteaiast on võimalik osaleda ühel lasteaiaõpetajal.

Nakkusohutuse tõendamiseks tuleb seminarile saabudes esitada COVID tõend vaktsineerimiskuuri läbimise või COVID-19 läbipõdemise kohta. Üritusel on kohustuslik kanda maski.

Lisainfo: Liis Kägu, Tartu LV kultuuriosakond, liis.kagu@tartu.ee, +372 5884 6288

MARIA JÜRIMÄE on hariduselt eesti filoloog ja töötab Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses. Ta usub mängu kaudu aktiivsesse õpimisse ning otsib viise, kuidas teha seda põnevate uute (digi)vahendite kaudu. Maria on osalenud DiLeSy digitaalse jutupliiatsi arendustöös, lisaks on Maria Eesti Lugemisühingu juhatuse liige ning on koostöös ühingukaaslastega loodud lugemispesa käsiraamatu toimetaja ja illustraator.

JAANIKA PALM on lastekirjanduse uurija, Muhvi auhinna laureaat, mis tunnustab parimaid lastekirjanduse teemade kajastajaid trükisõnas. Jaanika on „Lastekirjanduse sõnastiku“ (2006) ja kogumiku „Eesti laste- ja noortekirjandus 1991-2012“ (2014) üks autoreid ning koostanud lasteraamatuid („Minu esimene raamat“ (2008), „Laste rõõm II“ (2012), „Sünnipäevalood“ (2013).

Eesti kunstnikud Bratislava illustratsioonibiennaalil

Slovakkia pealinnas on 15. oktoobrist 2021 kuni 9. jaanuarini 2022 avatud Bratislava illustratsioonibiennaal (BIB), kus osaleb ka arvukalt Eesti raamatukunstnikke.

Rahvusvaheline biennaal on üks olulisemaid illustratsiooninäitusi maailmas ning toimub Slovakkia pealinnas juba 28. korda. Seda on võimalik külastada Bratislava lossis asuva ajaloomuuseumi SNM ruumides. Biennaalil on näha 380 illustraatori töid 42 riigist. Illustraatorid üle kogu maailma esitasid näitusele üle 2700 illustratsiooni ja ligi 500 raamatut, mis on ilmunud aastatel 2019–2021.

Eestist osaleb näitusel 14 kunstnikku: Catherine Zarip, Urmas Viik, Viive Noor, Ulla Saar, Kertu Sillaste, Katrin Ehrlich, Lucija Mrzljak, Elina Sildre, Kadi Kurema, Marja-Liisa Plats, Piret Raud, Joonas Sildre, Kadri Ilves ja Anne Pikkov.

Ürituse peakorraldaja on Bratislavas asuv rahvusvaheline laste kunstimaja BIBIANA. Biennaal toimub UNESCO ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) egiidi all Slovakkia Vabariigi Kultuuriministeeriumi toetusel. Biennaali patrooniks on Slovaki Vabariigi president Zuzana Čaputová.

Lisainfo leiab laste kunstimaja BIBIANA kodulehelt.

Seminar “Laps kirjanduses 9”

26. oktoobril 2021 kell 10.15–15.30 toimub Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ühisseminar „Laps kirjanduses 9: laps ja keskkond“. Seminari ülekannet on võimalik vaadata ERR kultuuriportaalist või lastekirjanduse keskuse Facebooki lehelt.

Lastekirjandus on üks võimalus kujundada lapsi ja noori ümbritsevast teadlikumaks ning õpetada neid keskkonnateemadele rohkem tähelepanu pöörama. Sel korral arutlevad seminari esinejad keskkonnateemade üle, mis on viimastel aastatel lastekirjanduses jõuliselt esile kerkinud. Sellest, kuidas meie lastekirjanduses on kujutatud loodust või loodusõnnetusi, millisena esitletud loomi-linde, räägitakse kirjandusteaduse, keskkonnahumanitaaria ja zooloogia vaatevinklist.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjandusuurija ja seminari korraldaja Jaanika Palmi sõnul ei eksisteeri kirjandus väljaspool ühiskonda ja nii kajastub see, mis ühiskonnas toimub, paratamatult ka kirjanduses: „Lasteraamatutesse on jõudnud paljud praegu tulipunktis olevad keskkonnateemad, nagu Arktika sulamine, liikide kaitse, prügisorteerimine või parema linnakeskkonna loomine. Seminari ettekannetes uuritakse, kuidas keskkonnateemad esinevad meie lasteraamatutes, olgu need siis aabitsad, pildiraamatud või pikemad jutustused, milliseid hoiakuid need lastes kujundada soovivad ja kuidas seda teevad. Samuti kutsutakse kuulajaid kaasa mõtlema, kuidas laste ja looduse vahelist sidet tugevdada. Loodetavasti selgub seminari lõpuks seegi, kas jätkusuutlikuma tuleviku jaoks piisab ainult raamatute lugemisest või tuleb ka miskit muud ette võtta.“

Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteadur Elle-Mari Talivee leiab, et keskkonna teemasid kajastav lastekirjandus on väärtuslik ja noored lugejad on varmad neil teemadel kaasa mõtlema: „Minul on suur usk lasteraamatutes kujutatud keskkonna- ja loomalugudesse. Võib-olla peab neid tänapäeval lihtsalt pisut teisiti jutustama – praegusaja noored on enamasti väga ärksad keskkonnatemaatikast kinni haarama.“

Sellel aastal on seminaril taas kord rahvusvaheline mõõde – soome keskkondlikust lastekirjandusest annab ülevaate Kaisa Laaksonen Soome Lastekirjanduse Instituudist.

Otseülekannet seminarist on võimalik jälgida ERR kultuuriportaalist ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse Facebooki lehel.

SEMINARI KAVA:
(Kavas võib tulla muudatusi)

10.15 Tervitussõnad
10.30 Kaisa Laaksonen „Keskkonnaküsimused soome lastekirjanduses 2020ndatel“
11.00 Krista Kumberg „Igaüks peab oma aeda harima“
11.30 Mari Niitra „Loomad lasteraamatuillustratsioonidel: realismi ja fantastika pingeväljas“
12.00 Jaanika Palm „Rebase representatsioon Sara Pennypackeri jutustuses „Pax““
12.30–13.30 Vaheaeg
13.30 Kadri Tüür „Loomad eesti murdeaabitsates“
14.00 Hegely Klaus „Töölislaps ja tema keskkond 20. sajandi alguse tööliskirjanduses“
14.30 Elle-Mari Talivee „Suurte keskkonnakatastroofide (eel)kaja Nõukogude Eesti lastekirjanduses“
15.00 Aleksei Turovski „Saage tuttavaks, lapsed ja loomad“

Lisainfo ja ettekannete täpsema kirjelduse leiate Eesti Lastekirjanduse Keskuse veebilehelt või Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse veebilehel.

COVID-19 info: Seminaril on võimalik osaleda kui olete end eelregistreerinud. Keskuse avalikes ruumides on kohustuslik kanda kaitsemaski. Keskusesse tulles palume esitada vaktsiinipass ning kehtiv isikut tõendav dokument. Kontrollimine toimub enne seminari algust registreerumise kontrollimisel.

Lisainfo:
Jaanika Palm
Eesti Lastekirjanduse Keskus
lastekirjanduse uurija
+372 5343 6586
jaanika@elk.ee,

Elle-Mari Talivee
Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
+ 372 5191 1810
ellemari@utkk.ee

COVID-19 info:

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale tuleb Keskuse avalikes ruumides kanda kaitsemaski.

  • Maski kandmise kohustus ei kehti alla 12-aastastele lastele.
  • Maskinõude täitmiseks ei loeta visiiri kandmist ega suu ja nina katmist salli, krae või muuga.
  • Rangelt soovituslik on kasutada meditsiinilisi või nendega võrdsustatud maske.
  • Inimesed, kes ei saa maski kanda tervislikel põhjustel, peavad seda arsti vastava otsusega tõendama.

Lasterühmade külastusel on alates 12-aastastel lastel kohustus kanda kaitsemaski. Kaitsemaski puudumisel tagab keskus alaealistele tasuta maski.

2021. aasta üleriigilise ettelugemise võistluse tulemused

Eestis tähistatakse alates 1994. aastast 20. oktoobril ettelugemise päeva. Traditsiooniliselt korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus päeva puhul ka 4. klasside õpilastele üle-eestilise ettelugemise võistluse, mis sel korral oli pühendatud metsale ja sai innustust vanasõnast „Ega mets tühi ole“. Võistluse regionaalsed eelvoorud toimusid maakonna keskraamatukogude eestvedamisel ning finaalvõistluseks saadi laupäeval, 23. oktoobril kokku Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

Laste esinemist hindas kolmeliikmeline žürii koosseisus: Kadi Jaanisoo-Kuld (ETV toimetaja-saatejuht), Kadri Tiisel (ERR-i lasteportaali Lasteekraan.ee pikaajaline toimetaja) ja Anneli Kengsepp (ELK arendusjuht).

Võistluse peakohtunikuks oli Anne Kõrge (ELK) ja päeva juhtis lastekirjanduse keskuse loovkirjutamise ringi aktiivne osaline Ell Juhani.

Fotosid saab näha Facebookis.

Ettelugemise võistluse võitjad:

I koht – Hugo Marten Härma, Jõgeva maakond, Jõgeva Põhikool

II koht – Alfons Väljamäe, Tallinn, Tallinna Muusikakeskkool

III koht – Hõbe Arro, Harjumaa, Loo Keskkool

Teised osalejad (tähestiku järjekorras):

Ako Ilves, Tartu, Tartu Waldorfgümnaasium

Cätlin Kostjutšenko, Saaremaa, Kuressaare Hariduse Kool

Elsa Johanna Talvistu, Läänemaa, Haapsalu Linna Algkool

Grit Leppiksaar, Lääne-Virumaa, Vinni-Pajusti Gümnaasium

Hanna Kuum, Hiiumaa, Kärdla Põhikool

Karl Kristjan Kangro, Ida-Virumaa, Illuka Kool

Karl Markus Tõldsepp, Tartumaa, Rannu Kool

Kätri Lass, Valgamaa, Valga Põhikool

Lennart Oja, Pärnumaa, Pärnu Mai Kool

Marie Lisell Jänes, Raplamaa, Kohila Mõisakool

Olimar Jaroslavski, Põlvamaa, Viluste Põhikool

Robert Moorast, Viljandimaa, Olustvere Põhikool

Roosi Põllu, Järvamaa, Türi Põhikool

Ettelugemise järel tutvusid lapsed lastekirjanduse keskuses avatud tegelusnäitusega „Raamatuuputus“. Võistluse lõppedes korraldati osalejatele koos saatjatega külastus Eesti Loodusmuuseumisse, kus tutvuti näitusega “Hirmus armas nahkhiir”.

Lisainfo:
Anne Kõrge
anne.korge@elk.ee
tel 617 7237